3-07-1079/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-1079 Haldusasi M.P.P. kaebus Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 436-d 18.05.2007.a. tühistamiseks. RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Vangla direktori käskkiri nr 436-d 18.05.07.a. Mõista välja Tallinna Vanglalt 80 EEK M.P.P. kasuks, so kaebaja tasutud riigilõiv. Tallinna Vanglal kanda üle 80 EEK kaebaja esitatud arveldusandmetele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.06.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.)

KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.P.P. on esitanud 25.05.07.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 436-d 18.05.07.a. tühistamiseks.

Käskkirja kohaselt rikkus vahistatu 18.04.07.a. kell 07.50 režiimi. Kaebaja viibis vangla II eelvangistushoone kambris nr 334 ja pani toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta ei allunud ametniku seaduslikule korraldusele rivistuda hommikuseks loenduseks selleks ettenäidatud kohas. Karistuseks määrati lisatoitlustamise keeld 1 kuuks.

Kaebuse esitaja taotles ka esialgset õiguskaitset, kuna karistuse täideviimine ohustaks tema tervist ja kohtuotsuse täitmine osutuks võimatuks, kui karistus oleks täide viidud.

2 Ta väitis, et süüline käitumine puudub, kuna oli haige ning ei saanud selle tõttu täita korraldust tõusta voodist üles. Karistuse määramisel arvestati raskendava asjaoluna kehtivat distsiplinaarkaristust ja karistuseks määrati lisatoitlustamise keeld 1 kuuks, kuid tegelikult ei vasta käskkirjas märgitu karistatuse kohta tõele, kuna tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust.

28.05.07.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja peatas esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla direktori 18.05.07.a. käskkirja nr 436-d täitmise kuni kohtuvaidluse lõppemiseni I astmes.

28.06.07.a. saabus kohtule kaebaja selgitus, et Tallinna Vangla ei täida kohtu 28.05.07.a. esialgse õiguskaitse määrust ning taotlus HKMS § 122 lg 6 ja § 98 lg 3 alusel määrata Tallinna Vanglale rahatrahv suuruses 60 000 krooni ning kohustada Tallinna Vanglat 28.05.07.a. kohtumäärusele alluma. Kohus lahendas trahvitaotluse eraldi lahendiga käesolevast kaebusest, so haldusasjas nr 3-07- 1675.

Käesolevas haldusasjas toimus kohtuistung 10.09.2007.a kell 10.00 ning kohus määras kohtuotsuse kuulutamise ajaks 28.09.2007.a. 28.09.2007.a. määrusega kohus uuendas menetluse vastavalt HKMS § 241 p 2 ja määras uue vastustaja suulise ärakuulamise aja 11.10.07.a. kell 10.30.

KAEBAJA SEISUKOHAD

M.P.P. palub tühistada Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 436-d alljärgnevatel põhjustel. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 järgi võib isikut karistada ainult süülise rikkumise eest. Antud juhul pole tõestatud tema süüd, seda ei saagi tõendada, kuna tema tegevuses süüline käitumine puudub. Ta oli haige ning selle tõttu ei saanud ta täita korraldust tõusta voodist ülesse. Koheselt informeeris ta sellest ka valvurit, kes oli nõudnud püstitõusmist. Samas palus ta kohest arstiabi, kuid seda ei võimaldatud. Raskendavat asjaolu ei esine, kuna distsiplinaarkaristus, millele viidatakse, on vaidlustatud kohtus (haldusasi nr 3-07-918) ja seega ei ole karistuse määramine jõustunud ning seda ei saanud arvestada uue karistuse määramisel.

07.06.07.a. kohtule esitatud kaebuse täpsustuses märgib, et käesolevas asjas väidetav distsiplinaarrikkumine toimus enne haldusasjas nr 3-07-918 vaidlustatud käskkirja tegemist. Seetõttu ei saa seda arvestada raskendava asjaoluna.

Kaebuse esitaja selgitab, et 18.04.07.a. olid jalas lihasvalud ning ta oli varem kirjutanud mitu avaldust arstile, kuid tulemusteta. Peale vaidlusalust sündmust võimaldati paari päeva pärast arsti vastuvõtt ja arst määras valude jaoks vastava ravimi. VangS § 53 l g 1 järgi oleks ta pidanud arsti juurde pääsema koheselt, kuna arstiabi peab olema tagatud 24 tundi ööpäevas.

Vangla päevakava algab hommikul kell 06.00 äratusega, mis seisneb selles, et korpuse korrapidaja lülitab kambris oleva öötule välja ja laetule põlema, seda tehakse kambri ukse tagant. Sellega kogu äratus ka piirdub, kuna muud teavet äratusest ei ole. Kui hommikuti on väljas juba valge, siis ei ole sellisest äratamisest mingit kasu. Toitlustamine toimub 06.30- 07.00 ukse sees oleva luugiava kaudu ja vahialused saavad hommikusest äratusest teada enamjaolt luugi avanedes ja toidujagaja hõikamise peale. Esimest korda päeva jooksul saab vahistatu kontakteeruda korrapidajaga alles loenduse ajal, so 07.30-08.00. Enne seda on valvurid hõivatud kohtusse minejate ümberpaigutamisega etapeerimiskambritesse.

3

Kaebaja märgib veel, et ta on 192 cm pikk ja tal peaks olema Tallinna Vanglas lisatoidu norm, mida ei ole kaebajale aga siiani võimaldatud. Lisatoidu normi saab ta täis tänu võimalusele teha sisseoste vangla poe kaudu. Lapsepõlves tekkis tal nahahaigus, kuid vastava ravi tulemusel see kadus, kuid Tallinna Vanglas lõi haigus uuesti välja vitamiinide puuduse tõttu. Kaebaja on saanud ravi Tallinna Vanglas (vitamiinisüstid). Ta on ostnud erinevaid mahlu, puuja köögivilju; sellega on ta suutnud oma tervise hoida enam-vähem stabiilsena.

28.06.07.a. teatab kaebaja kohtule, et on saanud 25.06.07.a. kätte vangla vastuse, mille ühe lisana oli väljastatud meditsiiniline õiend 19.06.07.a. Sellel päeval ei ole ta aga arsti juures käinud.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.

M.P.P. pani toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele rivistuda hommikuseks loenduseks selleks ettenäidatud kohas, mistõttu karistati M.P.P.t lisatoitlustamise keeluga 1 kuuks.

VangS § 67 p 1 kohaselt peab kinnipeetav täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla kodukorra p 4.9, kohaselt on kinnipeetavad isikud kohustatud joonduma selleks vanglaametniku poolt ettenäidatud kohas kambris ja p 4.10 kohaselt on rivistus kinnipeetavale kohustuslik. VangS § 100 lg 1 järgi võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide süülise nõuete rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks, ning kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. VangS § 101 lg 1 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele VangS § 64 sätteid.

Tallinna Vangla kodukorra (Kodukord) punktis 4 on ära toodud Tallinna Vangla päevakava. Punktis 4.1 on märgitud eelvangistushoonete kambrites viibivate kinni peetavate isikute päevakava ja selle kohaselt kell 06.10- 07.20 toimub toitlustamine. See viiakse läbi toidu üleandmisega kambriluugi kaudu. Kell 07.30-08.00 on rivistus, hommikune loendus (kambrite kaupa). Äratusest kuni rivistuseni on piisavalt aega ärkamiseks ja enda korrastamiseks; kui kinnipeetaval on mingisuguseid probleeme tervisega, siis sellest tuleb koheselt teavitada korrapidajat. Kui kaebaja ei saanud tõusta voodist, siis tekib küsimus, et miks ta koheselt ei teatanud sellest korrapidajale või ei pöördunud arsti poole. Tallinna Vangla 09.05.07.a. üldarsti Antonina Seredova väljaantud meditsiinilisest õiendist nähtub, et M.P.P. 18.04.07.a., s.o. intsidendi toimumise ajal, ei ole arsti poole pöördunud.

VangS § 100 p 2 järgi lisatoitlustamise õiguse keeld tähendab seda, et kinnipeetav ei saa oma isiklike vahendite arvelt osta vangla poest juurde asju ja toitu lisaks tavapärasele, so päevakavas ettenähtud söögikorrale. Meditsiinilisest õiendist nähtub, et M.P.P.l puuduvad tervisehäired. Vastustaja esitas kohtule arsti poolt väljastatud meditsiinilise õiendi ja M.P.P. tervisekaardi koopia ning väljavõtte Tallinna Vangla kodukorrast.

4 10.09.07.a. toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja, et sündmus oli 18.04.07.a. kell 07.50. Vanglas lülitatakse põhituli sisse kell 6.00, siis tekib valgus, kell 6.10 saabub toidujagaja, kes koputab kambri luugile ja palub sööginõusid. Kaebaja oli kambris 334 ja seal ollakse kas 4 või 6-kesi. Kui teised ärkavad, siis peaks ka kõik kinnipeetavad kuulma, et on ärkamise aeg. On juhtumeid, mil kinnipeetavad valivad kokkuleppeliselt välja vaid 1 isiku, kes annab üle toidunõud ning teised siis ei ärka.

Kaebaja väidab, et samal kuupäeval ta oli haige, kuid vangla väljastas tõendi, millest nähtub, et sellel päeval kaebaja ei ole arsti poole pöördunud. Vastavalt päevakorrale on kell 6.00 äratus, kell 6.10-7.20 on toitlustamine ja kell 7.30-8.00 on hommikune rivistus. Kinnipeetavad rivistuvad kambris, selleks ei pea olema mingil kindlal joonel, vaid ametnik näitab koha, kuhu rivistuda. Ametnik teeb luugi lahti või ukse lahti ja küsib, kas on probleeme, kas on haigestunuid ja kui ametnik astub kambrisse, siis peavad vahistatud või kinnipeetavad tõusma püsti ja kui kinnipeetav on hetkel näiteks teise kambrikaaslase voodi juures, siis ametnik palub seista kinnipeetaval oma voodi juurde. Vastustaja selgitab, et sellist korda nagu sõjaväes, ei ole. M.P.P. aga ei tõusnud üldse voodist ülesse, viidates, et on haige.

Esmase karistusena oli arvesse võetud käskkirjaga nr 370-d määratud karistust. Selle käskkirja on kaebaja vaidlustanud haldusasjas nr 3-07-918. Ta küll vaidlustas selle käskkirja, kuid käskkiri oli välja antud ajaks, mil vangla sai teada, et eelmine karistus on kohtulikult vaidlustatud.

Keeld lisatoitlustamisele tähendab, et ta ei saa juurde osta toitu vangla poest, kuid süüa sai riigi poolt ettenähtud toidunormi ja kordade alusel piisavalt. Kohus andis talle ka esialgse õiguskaitse ning selles mõttes karistust täitmisele ei pööratud. Kaebaja viidi üle Soome Vabariiki, seega ei saagi enam karistust täitmisele pöörata.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulu jätta kaebaja kanda.

11.10.07.a. toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja, et vangla koostab karistuse käskkirjad 2 eks-is , millest üks antakse kinnipeetavale ja sellel on direktori originaalallkiri. Teine eksemplar koostatakse nii, et selle allkirjastab direktor ja pöördel allkirjastavad selle kooskõlastajad ja karistatu ning see eksemplar liigub hoiule kantseleisse. Seega on kahel käskkirjal direktori allkiri. Kinnitatud koopia liigub isiklikku toimikusse.

Distsiplinaarasja menetleja lähtus neist andmetest, mis on vangistusregistris ja sellel ajal oli sinna kantud karistatus noomitusega 30.04.07.a. Seda kontrollitakse alati, kui viiakse läbi menetlus.

Kuna menetleja ei näinud vangistuse registrist, et karistus on peatatud, siis oli õige selline kanne teha. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vangla ei saanud lugeda teda distsiplinaarkorras karistatuks, kuna VangS § 101 lg 2 alusel pööratakse karistus täitmisele kohe selle määramisest. 30.04.07.a. käskkiri nr 370-d, millega määratud karistust võeti käesoleva asja käskkirjas arvesse, oli talle tutvustatud 02.05.07.a., kuid kaebaja keeldus allkirja andmast. Selle fikseerisid ära T.Kuusk ja K.Hanimägi, vastav kinnitus on käskkirja pöördel. Käskkirja nr 370-d aluseks olnud distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustati kaebajale soome keeles ja tutvustajaks oli inspektor Rein Heinväli 30.04.07.a. Juures viibisid Rannel Silov, kes andis

5 allkirja 30.04.07.a. Menetlusmaterjal oli esitatud haldusasjas nr 3-07-918 ja kaebaja sai neid andmeid kontrollida. Tunnistaja Kuusk märkis 29.04.07.a., et kaebajale tutvustati protokolli ja ta keeldus allkirja andmast; teisena kinnitas allkirja mitteandmist K.Hanimägi. Kui isik keeldus allkirjast, siis loetakse, et talle on käskkiri tutvustatud. Kuna sündmus toimus 07.04.07.a. ja karistus määrati 30.04.07.a. käskkirjaga nr 370-d, siis täideti norm, mille kohaselt tuleb määrata karistus 1 kuu jooksul süüteo toimepanemisest.

Käesoleva asja käskkirja nr 436-d tutvustati samuti kaebajale allkirja vastu, seda kinnitab märge käskkirja pöördel 22.05.07.a. Sealt nähtub, et kaebaja on teinud juurde ka omakäelise märkuse, see märkus on tehtud kaebaja poolt, kuna see on tema käekiri ja seega vangla loeb, et talle tutvustati käskkirja allkirja vastu.

Vastuseks kohtu küsimusele, kas selle käskkirjaga määrati karistus õigeaegselt, leiab vastustaja, et kui jõuti käskkiri välja anda süüteo toimepanemisest 1 kuu jooksul, siis vangla loeb, et karistuskäskkiri on kehtiv ja jõustunud.

Vastustaja jääb ülejäänud kaebuse osas kirjalikult ja varem suuliselt esitatud väidete juurde ja palub jätta kaebus rahuldamata, kohtukulu kaebaja kanda.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus uurinud kaebaja esitatud selgitusi, vastustaja kirjalikke ja suulisi seisukohti ja toimikusse kogutud materjale leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Tallinna Vanglalt tuleb välja mõista kaebaja kasuks tema poolt tasutud riigilõiv 80 EEK.

1. Vastavalt VangS §-le 100 võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 2) isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; 3) kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. Distsiplinaarkaristuse määramine ja valik on vangladirektori kaalutlusõiguse (diskretsiooni) teostamine, milles ta peab arvesse võtma teo toimepanija süüd ning muid olulisi asjaolusid. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust, kuid kohus saab kontrollida, kas menetlus kulges vastavuses õigusnormidega ning kas kaebaja väited annavad aluse lugeda haldusakt õigusvastaseks. Halduskohtumenetluse seadustiku §-st 19 lg 6 tulenevalt on kohtul võimalik kontrollida, kas kaebajale süüks pandud tegu on tõendamist leidnud ning kas karistuse määramisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ning karistuse määramise korda.

2. Kaebajat karistati direktori käskkirjaga nr 436-d põhjusel, et ta olles Tallinna vangla II eelvangistuskambris nr 334, ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele rivistuda hommikuseks loenduseks selleks näidatud kohas. Kaebaja leiab, et karistuse määramisel on vääralt lähtutud asjaolust, nagu oleks ta varasemalt distsiplinaarkorras karistatud ning et tal on käskkirja nr 436-d väljaandmise ajaks kehtiv karistus. Kaebaja leiab, et määratud distsiplinaarkaristust ei saanud arvestada, kuna käskkiri

6 nr 370-d ei hakanud kehtima põhjusel, et ta vaidlustas selle Tallinna Halduskohtus ning siis ei ole karistus jõustunud.

3. Kohus uurinud seda kaebaja seisukohta märgib, et käskkiri nr 370–d anti välja 30.04.07.a. ja tutvustati kaebajale 02.05.07.a., kuid ta keeldus käskkirjale alla kirjutamast ning selle kohta tegid ametnikud K.Hanimägi ja T.Kuusalu vastava märkuse käskkirjale. Kaebaja vaidlustas selle käskkirja haldusasjas nr 3-07-918. Käesolevaks ajaks on see kaebus kohtuotsusega lahendatud ning kohus ei tühistanud märgitud käskkirja.

Käskkirja nr 370-d pöördelt nähtuvad märked, mis näitavad vajalike kooskõlastuste olemasolu ja käskkirja tutvustamise andmeid. Kuna kaebaja keeldus käskkirjale nr 370-d allkirja andmast 02.05.07.a., siis tegid selle kohta vangla ametnikud vastava märkuse ja kinnitasid selle oma allkirjadega. Juhul, kui isik keeldub allkirja vastu käskkirja vastu võtmast, siis loetakse käskkiri kätteantuks. Kuna kaks isikut on allkirjadega kinnitanud käskkirja tutvustamist kaebajale, siis loeb kohus, et M.P.P.le oli võimaldatud käskkirjaga tutvuda ning karistuse määramisest on teda teavitatud. Karistus haldusasjas nr 3-07-918 vaidlustatud käskkirjaga oli määratud õiguspäraselt, sh ka tähtaegselt. Kaebaja märgib õigesti, et käskkiri oli tema poolt vaidlustatud kohtus. Kuid kohus selgitab kaebajale, et karistuse käskkirja vaidlustamine kohtus ei takistanud uue karistuse määramist. Küsimuse lahendamisel, kas karistus on kehtiv, tuleb uurida, kas karistus määrati seaduses märgitud tähtaja jooksul.

Käesolevas asjas on direktor vormistanud karistuse käskkirjaga nr 436-d, see käskkiri on välja antud 18.05.07.a. Eelmise käskkirja ja käesoleva käskkirja väljaandmise vahel on pikk vahemik ja kaebaja on kätte saanud nii käskkirja nr 370-d kui ka 436-d, vastupidiselt ei oleks ta saanud neid lisada kohtukaebusele.

Karistus määrati kaebajale käskkirjaga nr 370-d süüteo eest, mille ta pani toime 07.04.07.a. Käskkiri anti välja 30.04.07.a. ja käskkirja tutvustati kaebajale 02.05.07.a., ehk süüteo avastamisest ja toimepanemisest 1 kuu jooksul. Vangistusseadus (edaspidi VangS) ei ütle konkreetselt, millal karistus jõustub. VangS § 65 lg 1 kohaselt üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi TDVS) § 12 lg 1 loeb distsiplinaarkaristuse määratuks päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Käesolevas vaidluses kaebaja ei märgi seda, et temale ei tutvustatud eelmise karistuse määramist käskkirjaga ning allkirja vastu. Kohus märgitu tõttu kontrollis kaebusega seotud asjaolusid ja uuris eelmise karistuse määramise käskkirja. Nagu kohtu arutlusest nähtub, oli eelmine karistus määratud 02.05.07.a., seega tähtaegselt ja kaebajat saab lugeda karistatud isikuks selle käskkirja alusel. Kuigi kaebaja ehk ei tea, et käskkirjaga loetakse isik tutvunuks ka siis, kui ta keeldub käskkirjale tutvumise allkirja andmast, ei tähenda see seda, et kaebajat pole käskkirjaga tutvustatud. Kontrollitud materjal kinnitab seega, et kuna eelmine karistuse käskkiri oli kaebajale üle antud tutvumiseks 02.05.07.a. ja ta ei soovinud selle kohta anda tutvumise kohta käskkirja pöördele allkirja, siis saab kohus järeldada, et tutvumise päevaks tuleb lugeda päeva, mil temalt sooviti allkirja, kuid ta seda ei andnud. Seega on kaebajale eelmise üleastumise eest karistuskäskkirja tutvustatud ja tutvumise päevaks tuleb lugeda 02.05.07.a. Ühtlasi tähendab see seda, et kaebajale oli karistus määratud 02.05.07.a. ehk seaduses ettenähtud 1 kuu jooksul arvates teo toimepanemisest.

7 Uue rikkumise, st 18.04.07.a. toimepandud rikkumise ajaks ei olnud eelmine karistus veel määratud, kuid käskkirjas nr 436-d märgitud karistuse määramise ajaks, so 18.05.07.a., oli eelmise käskkirjaga karistus määratud ning seega tuli kehtiva ja määratud eelmise karistusega ka arvestada.

Kohus ei nõustu aga vastustajaga selles, et käesolevas asjas on käskkirjaga nr 436-d määratud karistus tähtaegselt. Käesolevas asjas vaidlustatud käskkirjast nähtub, et kaebaja pani süüteo toime ja see avastati 18.04.07.a., seega tuli vormistada karistus 1 kuu jooksul ja ka tutvustada seda käskkirja allkirja vastus samal tähtajal. M.P.P.t tutvustati käskkirjaga nr 436-d alles 22.05.07.a., seega loetakse karistuse jõustumise ajaks 22.05.07.a. Kaebaja on käskkirja nr 436-d pöördel kinnipeetava allkirja ja märkuste reale teinud omakäelise märkuse ja kirjutanud juurde kuupäevana 22.05.07. Vangla ametnik K.Hanimägi on samuti teinud märkuse selle kohta, et otsuse andis ta kätte kaebajale 22.05.07.a. Seega ei ole kohtule esitatud andmeid, mis kinnitaks vastupidist, so fakti, et kaebajale tutvustati karistuse määramise käskkirja varasemalt ehk enne märgitud kuupäeva.

VangS § 64 lg 4.1 (jõustus 01.02.07.a) kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem, kui kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas. Kaebaja kohta ei esitatud andmeid, et ta oleks viibinud arestimajas või haiglas. Kui distsiplinaarkaristus loetakse määratuks selle tutvustamisest ning käskkirjas nr 436-d märgitud süüteo toimepanemisest ja avastamisest on möödunud karistuse määramise ajaks 1 kuuline tähtaeg, siis loeb kohus, et karistus määrati karistuse määramiseks 1 kuulist tähtaega ületades ehk hilinemisega.

Seega kuulub käesolevas asjas vaidlustatud käskkiri tühistamisele ning kohus ei pea analüüsima kaebuse muid väiteid ja taotlusi.

Kaebus kuulub rahuldamisele. Kaebuse esitaja tasus riigilõivu 80 EEK 23.05.07.a. (tlk 7a). Kui kohus rahuldab kaebuse, siis kuulub vastustajalt välja mõistmisele kaebaja kantud kohtukuluna tasutud riigilõivu summa 80 EEK- HKMS § 92 lg 1. Seega tuleb Tallinna Vanglal hüvitada kaebajale tasutud riigilõiv 80 EEK.

Karin Kalmiste Kohtunik