2-07-28059/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-07-28059

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Koopia Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2007 a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-07-28059 Tsiviilasi Zxxxx Hxxxxx hagi Axxxxxxxx Pxxxxxxxxxxxxvastu lapse elukoha määramise, lapsega suhtlemise korra kehtestamine ja elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Zxxxx Hxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Axxxxxxxx Pxxxxxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

Zxxxx Hxxxxx hagi Axxxxxxxxx Pxxxxxxxxxxx vastu rahuldada.

Välja mõista Axxxxxxxx Pxxxxxxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Zxxxx Hxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks laps MxxxxxxHxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates 26.07.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Mxxxxx Hxxxxxxx elukoht on tema ema Zxxxx Hxxxxxxx juures.

Määrata Aleksandr Pxxxxxxxxxxxxxxlaps Mxxxxx Hxxxxxxxxx suhtlemise kord alljärgnevalt: Axxxxxxxx Pxxxxxxxxxxxxxx on õigus lapsega kohtuda, s.h. teda enda juurde viia kuu teisel nädalavahetusel, teatades sellest Zxxxx Hxxxxxxxxxxtelefoni teel ette. Lisaks sellele on Axxxxxxxx Pxxxxxxxxxxxxxx õigus lapsega kohtuda veel ühel nädalavahetusel kuus, pühade ajal, koolivaheajal ja võimalusel nädala sees eelneval kokkuleppel Zxxxx Hxxxxxxxxxxja tema nõusolekul.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks 29. oktoobril 2007.a. kohtu kantselei kaudu.

Menetluskulude jaotus:

Jätta menetluskulud Aleksandr Pšenitšnikov`i kanda.

2

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Zxxxx Hxxxxx esitas 26.07. 2007.a. hagiavalduse Axxxxxxxx Pxxxxxxxxxxxx vastu lapse elukoha määratlemise, lapsega suhtlemise korra kehtestamise ja elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kooselust sündinud poeg Mxxxxx Hxxxxx. Algselt oli lapsel isa perekonnanimi. Hageja ja kostja abielu on perekonnaseisuasutuses lahutatud 07.05.2007.a. Pärast lahutust taotles hageja kohalikult omavalitsuselt lapse perekonnanime muutmist. Lapse perekonnanimeks sai hageja perekonnanimi. Faktiliselt lõppes hageja ja kostja kooselu 2006.a. mais, mil hageja koos lapsega kostja juurest lahkus. Lahutuse järgselt leppis hageja kostjaga kokku, et laps jääb elama hageja juurde ja üle nädala nädalalõppudel on laps kostja juures. Kostja ei pidanud kokkuleppest kinni. Kostja võttis last enda juurde oma äranägemise järgi ja neil aegadel, mis talle parajasti sobisid. Viimasel korral, kui laps oli kostja juures, ei soostunud kostja last kokkulepitud ajaks hagejale tagasi tooma. Kuna kooselu ajal oli kostja jätnud lapse vahel järelvalveta, siis oli hagejal lapse turvalisuse pärast mure ja ta oli sunnitud ise lapsele järele sõitma ja teavitama ka politseid. Pärast seda ähvardas kostja hagejalt lapse ära võtta. Kuna suulised kokkulepped kostjaga pole oma eesmärki täitnud, palub hageja kostja lapsega suhtlemise kord määrata kindlaks kohtul. Hageja taotleb kohtul määrata lapse Mxxxxx Hxxxxxxxelukohaks hageja elukoht, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn ja kostja lapsega suhtlemise kord määrata selliselt, et kostjal on õigus kohtuda lapsega kord kuus kuu igal teisel nädalalõpul. Hagiavalduse kohaselt pole kostja täitnud nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust. Hageja palub kohtul kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatusraha 1800 krooni kuus. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kohus edastas TsMS § 393 alusel hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile kirjalikult vastama hiljemalt 05. septembriks 2007.a. Kostja hagile ei vastanud.

Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 16.10.2007.a. Kohtuistungil osalesid mõlemad pooled - hageja ja kostja.

Hageja jäi kohtuistungil varem esitatud nõude juurde.

Kostja teatas kohtuistungil, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja sõnul on ta nõus, et laps Mxxxxx Hxxxxxxjääb elama hageja juurde. Samuti on kostja nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist hageja poolt taotletud ulatuses s.o. 1800 krooni kuus. Kostja ei nõustu aga hageja poolt välja pakutud lapsega suhtlemise korraga. Kostja arvates ei ole piisav ainult üks kord kuus lapsega kohtuda. Kostja sooviks last näha vähemalt kaks korda kuus. Samuti soovib ta last ka enda juurde xxxxxxxx viia, tal on seal 3-toaline sisustatud korter. Hageja pole siiani last tema juurde lubanud, ta on lubanud last üksnes kostja vanemate juurde. Kostja pakkus omalt poolt välja lapsega suhtlemise korra selliselt, et kostjal on õigus last enda juurde võtta kaks korda kuus, näiteks kuu teisel ja viimasel nädalavahetusel, vahel ka nädala keskel. Kostja soovib last enda juurde võtta ka pühade ajal ja koolivaheaegadel, näiteks kolmapäeval 2-3 tunniks. Soovib käia näiteks lapsega ujumas. Kostja pakkus välja, et jõulude ajal võiks laps olla hagejaga ja uuel aastal kostjaga ja järgmisel aastal vastupidi.

3 Kohtuistungil taotlesid pooled vaheaega läbirääkimiste pidamiseks lapsega suhtlemise korra osas. Pärast läbirääkimisi avaldasid pooled, et jõudsid lapsega suhtlemise korra osas pooli rahuldava kokkuleppeni. Poolte arvates võiks kohus määrata, et kostjal on õigus viia laps enda juurde iga kuu teisel nädalavahetusel ja ülejäänud ajal kokkuleppel ja hageja nõusolekul.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohtule esitatud sünnitunnistuse (tl.6) põhjal tuvastas kohus, et Zxxxx Hxxxxxxx ja Axxxxxxxx Pxxxxxxxxxxxxx on xxxxxxxxxxxxxxxx.a. sündinud laps MxxxxxxPxxxxxxxxxxx. Jõgeva Vallavalitsuse 14.05.2007.a. korraldusega nr 296 (tl.8) on hageja taotluse alusel alaealisele MxxxxxxPxxxxxxxxxxxxxxxxantud uus perekonnanimi „Hxxxxx“.

Hageja palub kohtul kostjalt laps MxxxxxxHxxxxxx ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis 1800 krooni kuus. Kohtu arvates on nõue põhjendatud.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Alates 01.01.2007.a on elatise miinimummääraks 1800 krooni kuus. Kohus leiab, et hageja elatisenõue taotletud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära s.o 1800 krooni osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis PkS § 61 lg 6 järgi on aluseks elatise vähendamisel allapoole miinimummäära. Kostja elatisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjalt tuleb lapse ülalpidamiseks hageja kasuks välja mõista elatis 1800 krooni kuus. Elatis mõistetakse välja kooskõlas PkS §-ga 70 lg 1 alates hagi esitamisest s.o alates 26.07.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. PkS § 60 lg 2 kohaselt säilib elatise maksmise kohustus, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel.

Hageja taotleb kohtul määrata kindlaks lapse elukoht ja määrata selleks hageja elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas.

Abielulahutuse tunnistuse (tl.7) põhjal tuvastas kohus, et hageja ja kostja on oma abielu lahutanud 07. mail 2007.a. Pooled elavad lahus ja nende laps Mxxxxx Hxxxxx elab hageja juures. PkS § 51 näeb ette, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kohus ei tuvastanud poolte vahel lapse elukoha üle vaidluse olemasolu. Kostja on nõus, et laps elab hageja juures. Seega määrab kohus, et lapse elukoht on hageja juures.

Hageja taotles kohtul määrata kindlaks kostja lapsega suhtlemise kord.

PkS § 51 lg 1 järgi on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. PkS § 51 lg 2 näeb ette, et kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

4 Pooled jõudsid kohtuistungil lapsega suhtlemise korra osas kokkuleppele. Kuid arvestades, et varem on olnud selle üle vaidlus ja hageja on esitanud kohtule nõude, siis on kohtu arvates vajalik lapsega suhtlemise kord kindlaks määrata. Kohus määrab kostja lapsega suhtlemise korra vastavalt poolte kokkuleppele selliselt, et kostjal on õigus viia laps enda juurde iga kuu teisel nädalavahetusel, teatades sellest hagejale telefoni teel ette. Ka muul ajal on kostjal õigus lapsega suhelda ja teda enda juurde viia, kuid sellest tuleb hagejat piisava ajavaruga, näiteks 3-4 päeva ette informeerida, kostja kohtumine lapsega muudel aegadel saab toimuda kokkuleppel hagejaga. Hageja esitas kohtuistungil nõude, et kostja elukoht tuleb enne lapse sinna viimist üle kontrollida ja seda peaks tegema lastekaitsetöötaja. Kostja väitel on tal korralik kaasaegne korter ja ka hageja võib tulla seda üle vaatama. Kohus kostja eluruumide ülevaatamist ei määra. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, et kostja ei ole sobilik lapsega kohtuma või et tema eluviis ja eluruumid võiksid last kahjustada. Seetõttu eeldab kohus, et kostja eluruumid on lapse sealviibimiseks kohased ja kostja on nõustunud, et soovi korral võib hageja ruumid üle vaadata. Vastupidiste asjaolude ilmnemisel on võimalik vastav kontrollimisenõue eestkosteasutusele esitada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :