2-07-30698/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Koopia Tsiviilasi nr . 2-07-30698

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2007. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-30698 Tsiviilasi Üxxx Exx hagiavaldus lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamiseks

Menetlusosalised Hageja: Üxxx Exx, isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kostja: Mxxxxxx Mxxxx isikukood xxxxxxxxxxxx sissekirjutusjärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegelik elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON:

Lugeda tuvastatuks, et Sxxxxx Mxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx) põlvneb ÜxxxxExxxxxx (nom: Exx) (isikukood xxxxxxxxxxx).

Tunnistada xxxxxx Mxxxx sünniakti tehtud kanne isa kohta „AxxxRxxxxx“ ebaõigeks.

Teha Sxxxxx Mxxx sünniakti kanne isa ÜxxxxExx kohta.

Saata kohtuotsus 10 päeva jooksul selle jõustumisest lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale.

Menetluskulude jaotus

Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Mxxxxxx Mxxxx sündis xxxxxxxxxxxxxxx poeg Sxxxxx Mxxx. xxxxxxxxxxxxxx jõustus kohtuotsus, millega lahutati Mxxxxxx Mxxx (endine perekonnanimi: Rxxxxx) ja Axx Rxxxxxx abielu. Mxxxxxx Mxxxx xxxxxxxxxxxxxx sündinud poja bioloogiline isa ei ole AxxxRxxxxx. Mxxxxxx Mxxx soovis oma xxxxxxxxxxxxxx.a. sündinud poja isana kanda sünniakti lapse bioloogilise isa nime. Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kus Mxxxxxx Mxxx soovis selle toimingu teha, keelduti põhjendusega, et kuna laps on eostatud ja sündinud ajal, mil MxxxxxxxMxxx oli seaduslikus abielus AxxxRxxxxxxxx, tuleb lapse sünniakti kanda isana AxxxRxxxxxx Esitatud avalduses on kirjas: „ … ei kantud last registrisse õige isa nimele, vaid AxxxRxxxxxxxnimele, kes ei ole lapse bioloogiline isa.“ Üxxx Exx on esitanud kohtule avalduse (pealkirjastatud „taotlus“), milles palub kanda tema ja Mxxxxxx Mxxx ühine laps SxxxxxxMxxx sünniakti bioloogilise isana Üxxx Exx. Üxxx Exx kinnitab kohtule esitatud avalduses, et lapse sünniakti isana kantud Axxxxxxxxx ei ole lapse bioloogiline isa.

Mxxxxxx Mxxx on esitanud kohtule avalduse, mille järgi palub kohut anda luba Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale kanda laps Sxxxxx Mxxx registrisse siiski bioloogilise isa nimele ja mitte jätta AxxxRxxxxxx nimele, kellega Mxxxxxx Mxxxx ei ole suhteid juba 1999.aastast saadik. Kuna abielu lahutamine toimus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas ja AxxxRxxxxxx aadress registri järgi on Jõgeva Maakonnas, on avaldus esitatud Jõgeva kohtumajja. Käesoleval juhtumil on lapse sünniakti tehtud kanne lapse isa Axx Rxxxxx kohta lapse ema Mxxxxxx Mxxx avalduse alusel PkS § 39 lg.2 kohaselt. Seetõttu on selles asjas hagejaks mees, kes end lapse isaks peab ja kostjaks lapse ema, kelle avalduse alusel on lapse sünniakti tehtud kanne isa kohta.

Esitatud asjaoludest tulenevalt on tegemist põlvnemise kindlaks tegemise avaldusega PkS §

42 alusel, milles Üxxx Exx soovib lapse põlvnemise tuvastamist temast. Selline nõue lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras. PkS § 44 sätestab vanema kande vaidlustamise instituudi ja PkS § 110 kande parandamise ja muutmise võimalused, s.h. kande parandamise ja muutmise võimaluse perekonnaseisuasutuse poolt. Ka vanema kande vaidlustamine toimub tsiviilkohtumenetluse korras põlvnemisasjana.

TsMS § 346 lg.2 kohaselt Abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama.

Kohtuistungil 16.10.2007 andis hageja Üxxx Exx seletuse, millest nähtub, et ta on elanud Mxxxxxx Mxxxxx koos vähemalt neli aastat. Hageja, Mxxxxxx Mxxx ja nüüd laps Sxxxxx elavad xxxxxxxxx, samas majavalduses elavad ka hageja vend ja ema. Samas elab ka Mxxxxxx Mxxx teine laps Gxxx Rxxxxx, kes käib xxxxxxxxxx koolis. Selle lapse isa on Axx Rxxxxx. Üxxx Exx annab seletuse, et ta esitas perekonnaseisuosakonnale avalduse selle kohta, et ta on Sxxxxx Mxxx isa ja soovis selle kohta sünniakti kande tegemist, kuid seda paberit ei võetud vastugi. Hagejal ei ole oma varasemast abielust lapsi olnud, abielu lahutati ehk aastal 1996. Hagejal on juba aastaid kostjaga ühine raha ja ühine leibkond. Hagejale on teada, et MxxxxxxxMxxx endine abikaasa AxxxRxxxxx elab kusagil Tallinnas, hageja on pöördunud politsei poole, et teda leida ja et Mxxxxxx saaks abielu lahutada. Hageja kinnitab, et Sxxxxx on tema ja Mxxxxxx Mxxx ühine laps ja vajadusel on ta nõus ka DNA ekspertiisi tegema. Laps oli planeeritud ja hagejale teadaolevalt Mxxxxxx Mxxxx ei ole olnud suhteid teiste meestega, kes võiks lapse isa olla. Kostja Mxxxxxx Mxxx annab seletuse, et ta ei ole soovinud lapse sünniakti Axx Rxxxxxx nime lapse isana. Perekonnaseisuosakonnast anti nõu lasta isana akti kanda Axx Rxxxxx, muidu jääb lapse sünd registreerimata ja ei saa ka lapse rahasid kätte. Esimesel korral kostja keeldus sellise avalduse tegemisest, kuid laps oli siiski vaja kirja panna ja seetõttu ta nõustus vale isa kandega. Lapse isa on Üxxx xxx ja ta soovis sellist kannet ka lapse sünniakti, kuid talle anti selgitus, et laps kantakse automaatselt Axx Rxxxxxx nimele. Hageja ja kostja ühist avaldust perekonnaseisuosakonnas vastu ei võetud. Kostja kinnitab, et Sxxxxx Mxxx isa on Üxxx Exx ja ta soovib, et selline kanne tehtaks ka lapse sünniakti.

Kohus uuris ja hindas kogutud tõendeid: Sxxxxx Mxxx sünnitunnistus, milles kirjas, et Sxxxxx Mxxx on sündinud xxxxxxxxxxxxxx, isa „AxxxRxxxxx“ ja ema „Mxxxxxx Mxxx“. Sünnitunnistus antud välja 01.augustil 2007 (tl.12);

Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna vastus kohtu järelepärimisele (tl.16), milles tsiteeritud Perekonnaseaduse sätteid, Sxxxxx Mxxx sünniaktis on isast põlvnemise aluseks Tartu Linna RSN TK perekonnaseisuosakonnas 21.09.1990.a. koostatud abieluakt nr. 838. Tl.17 on Sxxxxx Mxxx sünniakt, milles xxxxxxxxxxxxxx sündinud Sxxxxx Mxxxx isana on kirjas „AxxxRxxxxxx, emana „Mxxxxxx Mxxx“. Akti pöördel on isast põlvnemise aluseks märgitud abieluakt nr . 838 21.09.1990. Akt on koostatud SA Tartu ÜK Naistekliiniku meditsiinilise sünnitõendi alusel, avaldaja: ema Mxxxxxx Mxxx. Kohtuotsus 16.maist 2007, tsiviilasi nr . 2-07-2914, millega on lahutatud Mxxxxxx Rxxxxxx ja AxxxRxxxxxx abielu, mis on sõlmitud 21.09.1990 Tartu Linna Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr . 838. Mxxxxxx Rxxxxxxxx on antud tagasi abielueelne perekonnanimi „Mxxx“. Abieluasja lahendamisel on kohus ära kuulanud nii Mxxxxxxx Rxxxxxx kui ka AxxxRxxxxxx. Mõlemad kinnitavad, et nad ei ela enam aastaid koos, Axx Rxxxxx on nõus abielu lahutamisega. Pooled ei ole aastaid omavahel suhelnud, Mxxxxxx Rxxxxxxx on uus elukaaslane.

Kohtu seisukohad

Perekonnaseaduse § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud.

Kõik uuritud tõendid eraldi ja kogumis kinnitavad, et Üxxx Exxxxx ja Mxxxxxx Mxxxx on olnud vähemalt neli aastat kooselu, ühine majapidamine ja faktilised abielulised suhted. Mõlemad kinnitavad, et neil oli soov ühise lapse saamiseks ja ühine laps Sxxxxx Mxxx sündis 13.juulil. Sellised poolte esitatud asjaolud võimaldavad Üxxx Exxxx pidada Sxxxxx Mxxx isaks. Mxxxxxx Mxxx endine abikaasa Axx Rxxxxx on abielu lahutamisel kinnitanud igasuguste suhete puudumist Mxxxxxx Mxxxxx (end. Rxxxxx) aastate kestel.

Seetõttu on kohtu veendumus, et 13.juulil 2007 sündinud Sxxxxx Mxxx isa on Üxxx Exx, Sxxxxx Mxxx põlvnemine Üxxx Exxxxxx on võimalik tuvastada olemasolevate tõendite alusel. Lapse eostamine ei ole võimalik isiku poolt, kes ei ole lapse emaga kokku puutunud. Lapse sünniakti tehtud kanne isa kohta „Axx Rxxxxx“ on ebaõige, kuna laps Sxxxxx Mxxx ei põlvne sellest vanemast.

Ekspertiisi määramist lapse põlvnemise tuvastamiseks ei pea kohus vajalikuks. Kohtul on asjaolu kindlakstegemiseks ärakuulatud isikute ütluste näol piisav alus.

Kuna Sxxxxx Mxxx sünniaktis on isa kohta ebaõige kanne, tuleb see PkS § 44 lg.1 alusel tunnistada ebaõigeks. Kanne tuleb muuta.

Põlvnemise kindlakstegemiseks isast, kes ei ole lapse emaga abielus, esitavad lapse isa ja ema isiklikult ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutusele (PkS § 41 lg.1). Sellise ühise või isa avalduse alusel teeb perekonnaseisuasutus sünniakti kande lapse isa kohta (PkS § 41 lg.5). PkS § 43 lg.2 sätted kinnitavad, et abielu kestel sündinud või eostatud lapse puhul, kes ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, tehakse sünniakti isa kohta kanne PkS § 41 lg.1, lg.5 korras. Seega ei ole seadusest tulenevaid takistusi kande tegemiseks lapse sünniakti õige bioloogilise isa kohta ja Perekonnaseadus sätestab teed, kuidas saab teha sünniakti kande lapse bioloogilise isa kohta, kes ei ole lapse emaga abielus.

Menetluskulude jaotus

Kohtule ei ole avaldatud menetluskulusid. TsMS § 164 lg.1 järgi põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :