2-07-19566/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-19566 Tsiviilasi GB hagi JB vastu elatise vähendamise ja elatise võlgnevusest tasumise vabastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: GB(ik XXX, elukoht XXX), esindaja adv. Gennadi Kull Kostja: JB(ik XXX, elukoht XXX), esindaja Oksana Smirnova Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud 25. september 2007. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja hageja esindaja Gennadi Kull ja kostja esindaja Oksana Smirnova Resolutsioon 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Jätta GB vabastamata temalt Harju Maakohtu 12.09.2006 maksekäskudega tsiviilasjades nr 2-06-19841 ja 2-06-19836 välja mõistetud elatise võlgnevuse 91 182 krooni tasumisest. 3. Vähendada Harju Maakohtu 12.09.2006. a maksekäskudega tsiviilasjades nr 2-06- 19836 ja 2-06-19841 GB`lt poegade J ja AB ülalpidamiseks välja mõistetud elatise 2500 krooni suurust alates 19.07.2007. a. 4. Välja mõista GB`lt JB kasuks igakuine elatis 2000 (kaks tuhat) krooni kuus J B (ik XXX) ülalpidamiseks alates 19.07.2007. a. kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX. a. 5. Välja mõista GB`lt JBkasuks igakuine elatis 2000 (kaks tuhat) krooni kuus A B (ik XXX) ülalpidamiseks alates 19.07.2007. a. kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX. a. 6. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-06-19841 mõisteti hagejalt maksekäsu kiirmenetluse korras lapse AB ülalpidamiseks elatis 2500 krooni kuus. Ühekordse maksena kohustati hagejat maksma 30 000 krooni, millele lisandus 1500 krooni menetluskulu. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-06-19836 mõisteti hagejalt maksekäsu kiirmenetluse korras lapse JB ülalpidamiseks elatis 2500 krooni kuus. Ühekordse maksena kohustati hagejat maksma 30 000 krooni, millele lisandus 1500 krooni menetluskulu. Hageja sai kohtumäärustest teada kohtutäituri käest 11.10.2006. a. hagejal on tekkinud kahe kohtumääruse täitmisel võlgnevus 91 182 krooni. Hagejal puudub vallasja kinnisvara. Kostjale kuulub korteriomand, milles ta elab ja Audi A4. Hageja abiellus XXX. a. ja abielust sündis XXX. a tütar K B . Hageja ülalpidamisel on ka poeg K V (sünd XXX. a) kelle hageja lapsendab. K V on tegelikult hageja poeg, kuid peale praegusest abikaasast lahutamist lapsendas lapse abikaasa uus elukaaslane. Hageja lapsendab ka abikaasa lapse I V . Hageja töötab alates märtsist 2007. a Veeteede Ametis madrusena ja tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu koos lisatasudega 6678 krooni. Hageja ei ole suuteline nii suurt elatist lastele maksma ning võlgnevuse likvideerimiseks puuduvad hagejal üldse vahendid.

Hageja palub kohtul tühistada võlgnevus kostja ees summas 91 182 krooni ja vähendada A B välja mõistetud elatis 700 kroonini kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja vähendada J B välja mõistetud elatis 700 kroonini kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja põhjendab elatise vähendamist asjaoluga, et temal puudub vara ja tema sissetulek on 6678 krooni ning, et tal on veel kaks last ja kolmas sündimas. Kostja on seisukohal, et teiste laste olemasolu ei ole elatise vähendamise küllaldaseks põhjenduseks. Kui hageja on soovinud omada palju lapsi, siis on ta kohustatud ka neid ülal pidama. Kostja andmetel on hageja terve mees ja kui tal on nii palju lapsi, siis ta peab leidma endale sellise töö, mis annaks temale võimaluse kõik lapsi ülal pidada. Kostjal kulub mõlemale lapsele kokku kuus umbes 8000 krooni. Harju Maakohtu määrustega mõisteti elatisena igale lapsele 2500 krooni ning elatiselt tuleb ka tulumaksu maksta. Seega saab kostja puhtalt igale lapsele ainult 1950 krooni, mis on ainult 150 krooni võrra rohkem seadusest sätestatud miinimumist. Kohtu poolt välja mõistetud elatised ei ole suured ning puudub alus hagi rahuldada ja vähendada elatise suurust 700 kroonini. Samuti puudub alus võlgnevuse vähendamiseks. Hageja kui vanem ei täitnud oma kohustusi ning kostja pidas mõlemat last üksinda üleval. Hageja ei küsi, kuidas kostja sai sellega hakkama. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja ja kostja esindaja seletuse ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

PkS § 71 kohaselt kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda.

Hageja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust võlgnevuse tasumisest vabastamiseks. Elatis mõisteti välja hagejalt poegade JB ja AB ülalpidamiseks Harju Maakohtu 12.09.2006 maksekäskudega. Hageja väitel on tema ülalpidamisel veel kolm last: poeg K V (sünd XXX) ja I V (sünd XXX) ja XXX sündinud K B . Hageja soovib tulevikus K V ja I V lapsendada. Seega on tõendamist leidnud, et hageja ei ole kohustatud käesoleval ajal K V ja I V PkS § 60 lg 1 kohaselt ülal pidama. Seega on hagejal PkS §-st 60 lg 1 tulenevad kohustused laste A B , JB ja K B ees. Hageja on ilma mõjuva põhjuseta jätnud poegadele J B ja A B Harju Maakohu maksekäskude alusel välja mõistetud elatise maksmata.

Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et elatis mõisteti kostjalt välja 12.09.2006. a maksekäskude alusel ja K B sündis XXX. a. Seega oli kuni 19. juulini 2007. a hagejal PkS §-st 60 lg 1 tulenev kohustus vaid JBj a AB ees. Hageja jättis ilma mõjuva põhjuseta oma kohustused poegade ees täitmata ja seega puudub PkS §-st 71 tulenev alus hagi rahuldamiseks elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise osas. Hageja on vastutustundetult lasknud elatise võlgnevusel tekkida 91 182 kroonini. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise osas rahuldamata. PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtuliku arutamise käigus on selgunud, et kostjal on sündinud XXX. a kolmas laps K B . Kohtule esitatud töölepingu nr 1863 kohaselt töötab hageja Veeteede Ametis ja tema igakuiseks töötasuks on 6678 krooni kuus. Hageja palub kohtul vähendada elatist alla PkS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Kohus leiab, et hagi elatise vähendamise osas 700 kroonile kuus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et kohaldamisele ei kuulu PkS § 61 lg 4 ja 6, mille kohaselt tuleb vähendada elatist alla PkS §-s 61 lõikes 4 sätestatud elatise suuruse. PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohustatud vanemale uue ülalpeetava lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. Vanem peab tagama kõigile lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal.

Kostjal sündis XXX. a kolmas laps tütar K B ja kõigile kolmele lapsele tuleb tagada võrdne kohtlemine.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et tuleb vähendada Harju Maakohtu tsiviilasjades nr 2-06- 19836 ja 2-06-19841 12.09.2006. a maksekäskudega välja mõistetud elatise suurust 2000 kroonini kuus alates K B sünnist.

PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta.

Maie Seppo kohtunik