Legislator Case Law & Legislation
2-07-17419/4 AI generated

2-07-17419/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-07-17419/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hagi ja välja mõista X 7 025,66 (seitse tuhat kakskümmend viis krooni ja 66 tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

Legislator headnote

AI generated

2-07-17419/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kaja võib esitada sõltumata

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-07-17419

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2007.a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-07-17419

Tsiviilasi

AS EMT hagi X vastu 7 025,66 krooni väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS EMT (registrikood: 10096159, Valge 16, 19095

Tallinn, esindaja Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn);

Kostja X

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja välja mõista X 7 025,66 (seitse tuhat kakskümmend viis krooni ja 66

senti) krooni AS EMT kasuks.

2. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud X kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

Hageja ja kostja sõlmisid 09.07.1998.a liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale

teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 4 067,00 krooni.

Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

hagi koostamise kuupäevani 18.04.2007.a. Tulenevalt sellest, et viise nõue ületab põhivõlga,

on hageja huvitatud viivisest summas 3 512,33 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista

hageja kasuks võlgnevuse 7 025,66 krooni, menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas

märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus

tegi

kostjale

ülesandeks

hiljemalt

neljateistkümne

päeva

jooksul

hagi

kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on

vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule

tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus.

Asja materjalidest nähtub, et kostjale on kohtu teade edastatud 21. septembril 2007.a. Samas

ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud

liitumislepinguga, võlanõudega, kostjale esitatud arvetega, NMT 450 ja GSM kasutamise

eeskirjaga.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguseseaduse

rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 järgi tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit

2002, kohaldada enne VÕSRakS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb kohaldada

tsiviilkoodeksit (TsK). Tulenevalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja

kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 kohaselt

võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga,

viivisega). Lähtuvalt TsK § 191 lg 1 loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga

kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise

mittetäitmise korral.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 190 lg 1, § 191 ja § 192,

rahuldab kohus AS EMT hagi X vastu 7 025,66 krooni väljamõistmiseks.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult

täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud

kostja.

Kohtunik