2-07-15835/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

Hagi rahuldada.

Välja mõista T. V. AS EMT kasuks 3 469 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend üheksa) krooni 64 senti.

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohtuasja number 2-07-15835 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2007. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi AS EMT hagi T. V. vastu 3 469,64 krooni nõudes Menetluse staatus Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

AS EMT (RK xxx; asukoht: Valge 16, 19095 Tallinn)

H. P.(volikirja alusel)

T. V. (IK xxx; elukoht: xxx)

2

I Asjaolud

1. AS EMT esitas 24.04.2007. a kohtule hagi T. V. vastu võlgnevuse 3 469,64 krooni nõudes (põhiosa 1 735,32 krooni, viivis 1 734,32 krooni).

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.07.1998. a liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Vastavalt sõlmitud lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 2 356 krooni. Enne hagi esitamist on kostja tasunud 424,80 krooni. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlg hageja ees 1 735,32 krooni ning võlg on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kostjale võlanõude teavitades tasumata arvetest ning andis täiendava tähtaja võla likvideerimiseks.

Viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni on hageja arvestanud viivist. Hageja leiab, et kostja on olnud viivituses 3 057 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 7 948,20 krooni. Hageja viivise arvestus 0,5% päevas x 1 735,32 = 2,60 krooni päevas. 2,60 krooni x 3 057 päeva = 7 948,20 krooni. Hageja on huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses (pidades silmas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 ja TsMS § 133 lg 2 2. lauses sätestatut) – summas 1 734,32 krooni.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks olevate EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.1.1 kohaselt kohustus kostja täitma lepingut ning p 5.1.2 kohaselt tasuma õigeaegselt teenuste arveid. Aadressi muutumisest kostja hagejat teavitanud ei ole. Hageja leiab, et lähtudes tingimuste p 5.3, tuleb lugeda kostja arved saanuks.

Hageja põhjendab oma nõuet VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 113 lg 1.

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kogusummas 3 469,64 krooni (millest 1 735,32 on põhinõue ja 1 734,32 krooni viivis) ja esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagi esitamise seisuga on riigilõiv 250 krooni, õigusabikulud 696,01 krooni.

3. Hageja peab võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

II Kostja vastus

4. Kostja esitas kohtule vastuse (tl 38 ja 42), milles teatas, et ta hagi ei tunnista. Kostja selgituse kohaselt tekkis võlgnevus ajavahemikul 03.07.1998 – 30.09.1998. a, hagiavaldus esitati 18.04.2007. a. Kostja palub kohaldada hagi aegumist (möödunud on rohkem kui kolm aastat, VÕS RakS § 11, TsÜS § 146 lg 1).

III Menetluse käik

3

5. Kohus saatis 01.10.2007 pooltele kirjaliku menetluse teated.

IV Kohtu põhjendused

6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7. Kostja ainsaks vastuväiteks hagile on nõude aegumisega seonduv, nimelt, et maksmata arved pärinevad 1998. aastast, hagi esitamise tähtaeg oli 30.06.2005. a, mistõttu tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg 1 sätestatud nõude aegumist, mis on kolm aastat.

8. Kohus ei nõustu kostjaga, et käesolevas asjas tuleks kohaldada nõude aegumistähtaega TsÜS § 146 lg 1 alusel. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

10. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja AS EMT vahel on 03.07.1998. a sõlmitud liitumisleping, mille alusel AS EMT osutas kostjale mobiilside teenuseid (tl 6). Oma allkirjadega lepingul kinnitasid lepingu pooled muuhulgas, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks osaks oleva NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja (edaspidi Eeskirja). Eeskirja 4. peatükis (tl 25) on loetletud abonendi (kostja) kohustused, kus punktidest 4.1.1 ja 4.1.2 tuleneb kostjale kohustus täita lepingut ja tasuda õigeaegselt teenuste arveid vastavalt Eeskirjas fikseeritud arvelduste ja maksete korrale, mida omakorda reguleerib Eeskirja 7. peatükk (Arvelduste ja maksete kord, tl 26-27). Punkt 7.5 kohustas kostjat tasuma talle osutatud teenuste eest esitatud arve arvel märgitud maksetähtajal. Punkt 7.6 sätestab, et abonent ei vabane teenuse eest tasumise kohustusest, kui ta ei ole EMT poolt väljastatud arvet kätte saanud ning abonendil on võimalik saada infot tasumisele kuuluva summa kohta EMT infotelefonist. Tähtajaks tasumata summadelt tuleb tasuda viivist 0,5 % päevas (punkt 7.7).

11. Kostjal on tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest summa 1 735,32 krooni. Hageja on esitanud kohtule dokumentaalsete tõenditena arved ja võlanõude (tl 7-10), millised on saadetud Eeskirja p. 4.2 kokkulepitud korras kostja aadressil.

12. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult (TsÜS § 146 lg 4). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus võtab arvesse, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi liitumislepingu lisaks oleva Eeskirja tingimuste kohaselt täitnud ning leiab, et kostja on oma kohustust tahtlikult rikkunud ning TsÜS § 146 lg1 sätestatud aegumistähtaeg kohaldamisele ei kuulu. Kohus nõustub hagejaga, et liitumislepingu järgi oli hageja põhikohustus osutada

4 telekommunikatsiooniteenust ning kostja põhikohustus tasuda osutatud teenuse eest tasu. Eeskirja kohaselt ei vabastanud arvete mittekättesaamine kostjat tasumise kohustusest.

Lepingulisest suhtest tekkinud rahalise kohustuse rikkumine on üldjuhul tahtlik rikkuminearvete, meeldetuletuste ja muu sellesarnase kättesaamine ei ole oluline, sest iga mõistlik inimene teab, et temale osutatud teenuse eest tuleb tasuda. Võlgnik ja võlausaldaja peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6).

13. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ning VÕS § 101 lg 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda selle täitmist.

14. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 101 lg 6).

VÕS § 113 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest arvates kuni kohase täitmiseni.

15. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

16. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja rahuldab hagi täies ulatuses, mõistes kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 3 469,64 krooni.

V Menetluskulude jaotus

17. Hageja palub esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagi esitamise seisuga on kokku 946,01 krooni (millest 250 krooni on riigilõiv ja 696,01 krooni õigusabikulud).

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

18. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Kohtunik