2-07-24693/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-07-24693 Tsiviilasi MTÜ Tartu Üliõpilasküla hagi X vastu 5486.92 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja MTÜ Tartu Üliõpilasküla, rk 80012342, asukoht Narva mnt 25, 51013 Tartu; - kostja X , Menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus

o t s u s t a s: 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista X lt võlg ja viivis 5486 (viis tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) krooni ja 92 (üheksakümmend kaks) senti MTÜ Tartu Üliõpilasküla kasuks. 3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 4. MTÜ Tartu Üliõpilasküla menetluskulud jätta X kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule.

2 Hageja nõue ja põhjendused Kostja kasutas hagejaga 12.07.2004 pikendatud tähtajalise varaüürilepingu nr 55341 alusel Tartus Raatuse 22 üliõpilaselamus asuvat tuba 534 ja tarbis kommunaalteenuseid. Kostjal tekkis hageja ees võlgnevus. Üürileping lõppes temaga 30.06.2005. Kostja lahkus üliõpilaselamust, jättes oma võla tasumata. Lepingu lõppemise kuupäevast jäi kostja üürija kommunaalteenuste eest hagejale viiviseid arvestamata võlgu 2743.46 krooni. 19.09.2005 saatis hageja kostjale tema registreeritud aadressil tähitud kirjadega võlateatise, mille kostja jättis tähelepanuta. Kuni käesoleva hetkeni on võlasumma hagejale teadmata põhjustel tasumata. Kostja on praeguseks võlasumma tasumisega viivitanud kokku 729 päeva. Arvestades viivist 0.15 %, on viivissumma hetkel (2743.46 x 0.15 %) x 729 = 2999.97 krooni. Hageja loobub osaliselt viivisvõla nõudest ja nõuab kostjalt põhivõlasummaga võrdset viivisvõla summat, seega 2743.46 krooni. Järelikult võlgneb kostja hagejale seisuga 29.06.2007 kokku 5486.92 krooni. Mainitud summa kostjalt enda kasuks väljamõistmiseks esitas hageja 03.07.2007 Tartu Maakohtule hagiavalduse. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid – hagiavalduse koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega – 08.09.2007 oma registrisse kantud elukohas isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud varaüürilepinguga nr 55341, 19.09.2005 teatistega võlgnevuse kohta ning debitoorse võlgnevuse koondtabeliga üürivõla kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; nõuda kahju hüvitamist; taganeda lepingust või öelda leping üles; alandada hinda, ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos viivistega summas 5486.92 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

3 Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik