2-07-16211/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-16211 Tsiviilasi MS hagi KK vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MS(ik XXX elukoht XXX) Kostja: KK(ik XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud

15. oktoober 2007. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja hageja MS ja kostja KK Resolutsioon

1. Välja mõista KK`ilt MS kasuks igakuine elatis 3000 (kolm tuhat) krooni kuus K- AK(ik XXX) ülalpidamiseks alates 01.07.2007. a kuni K-AK`i täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX KKkohustub tasuma kuni tekkinud elatise võlgnevuse 12 000 (kaheteistkümne tuhande) krooni likvideerimiseni MS kasuks elatist 4000 (neli tuhat) krooni kuus K- AK ülalpidamiseks alates 10.11.2007. a kuni XXX

2. Välja mõista KK`ilt riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXSEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XX Hansapangas, viitenumber XXXning selgitusse märkida kohtu nimi, tsiviilasja number ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja ja kostja kooselust sündis XXX poeg K-AK. Käesoleval ajal pooled koos ei ela ja laps elab koos hagejaga. Alates 01.02.2007. a lõpetas kostja lapsele elatise maksmise ja lapsega suhtlemise. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt 8000 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 4000 krooni kuus. 15.10.2007. a toimunud kohtuistungil vähendab hageja nõuet 3000 kroonini ja palub kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.02.2007. a. Kostja vastuväited Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus maksma lapsele elatist 2000 krooni kuus. Kohtuistungil on kostja nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist 3000 krooni kuus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletuse ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Kohtuistungil saavutasid pooled kokkuleppe elatise suuruses 3000 krooni kuus. Hageja palub kohtul elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.02.2007. a. Kohus leiab, et elatis 3000 krooni kuus kuulub väljamõistmisele PkS § 70 lg 2 aluse alates 01.07.2007. a, kuivõrd kohtuistungil on tõendamist leidnud, et alates märtsist 2007. a kuni käesoleva ajani on kostja maksnud ebaregulaarselt elatist 12 000 krooni. Elatise võlgnevuse tasumise osas leppisid pooled kokku, et kostja tasub iga kuu 10.-ndal kuupäeval 4000 krooni kuus kuni võlgnevuse likvideerimiseni, s.o oktoobrini 2008. a.

PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust nõuda. Kohtukulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind krooni (9 x 3000 = 27 000). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 27 000 krooni riigilõivu 1750 krooni.

Maie Seppo kohtunik