2-07-11044/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-11044

Otsuse kuupäev 24.oktoober 2007.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi KV(isikukood XXX) hagi KK(isikukood XXX) vastu elatise ja abielulahutuse nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 02.oktoober 2007.a. Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja IK Kostja lepinguline esindaja advokaat Triinu Vernik

Resolutsioon Hagi rahuldada.

Välja mõista KK`lt igakuine elatusraha tütar EK (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 01.03.2007 kuni tütar E `i täisealiseks saamiseni s.o. XXX summas 2800 krooni KV`i kasuks.

Välja mõista KK`lt igakuine elatusraha poja CK(isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 01.03.2007 kuni poja C `i täisealiseks saamiseni s.o. XXX summas 2200 krooni K V `i kasuks.

Kohtuotsuse täitmisel arvestada KK poolt alates 01.03.2007.a. laste ülalpidamiseks tasutud summasid. KV`i menetluskulud elatise nõudes jätta KK kanda. KK menetluskulud elatise nõudes jätta tema enda kanda.

Lõpetada menetlus KV`i hagis KK vastu abielulahutuse nõudes. Poolte kohtukulud abielulahutuse nõudes jätta nende endi kanda. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada KV`ile tsiviilasjas nr 2-07-11044 tasutud riigilõivust pool s.o.

500 (viissada) krooni tema arvelduskontole nr XXXAS –is SEB Eesti Ühispank.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XXX Sellest abielust on sündinud 2 last – tütar EK ja poeg CK. Hageja ja kostja suhted on halvenenud . Lõplikult lahkus kostja kodust , mil lõppesid ka abielulised suhted poolte vahel. Poolte abielusuhete lõppemisele eelnenud perioodil kannatasid poolte vahel tekkinud pineva õhkkonna tõttu laste psüühika ja üldine tervis. Tütar E kannatab juba pikemat aega bronhiidi all ning vajab pidevat hoolt ja tõhusat ravi. Lapsega soovitati sõita talvel sooja kliimasse, kuna lapsel ei katkenud köha ning perioodil põdes ta neljal korral bronhiiti. Kuna hageja töö seda ei võimaldanud, siis sõitis lapsega E hageja tädi. Lapse ravi veel kestab, kuid kuni hagiavalduse esitamiseni ei ole laps enam haigestunud. Alates detsembrist ei ole kostjalt laekunud elatist. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole kunagi olnud ega ole ka praegugi takistusi oma laste ülalpidamiskohustuse kandmisel. Hageja arvestuse kohaselt kulub tal tütre ülalpidamiseks igakuiselt 5975 krooni ja poja ülalpidamiseks 4650 krooni. Hageja asub seisukohale, et arvestada tuleb kostja ning hageja varalist ebavõrdsust ning kostja varasemat ülalpidamiskohustuse mittetäitmist, samuti ülaltoodud laste vajadusi. Hageja leiab, et kuna kostja varaline olukord on hageja omast tunduvalt parem, siis peaks kostja kandma lastele tehtavatest vajalikest ja põhjendatud kulutustest üle poole. Hagejal sissetulek puudub, samuti puudub reaalne võimalus töötada. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tütar E ülalpidamiseks igakuiselt 2800 krooni ja poja C ülalpidamiseks igakuiselt 2200 krooni alates 01.03.2007.a. Hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada poolte abielu, asja menetluse jooksul loobus hageja abielulahutuse nõudest, kuna pooled lahutasid abielu kohtuväliselt. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei vaidle vastu kohustusele maksta laste ülalpidamiseks elatusraha. Küll aga vaidlustab kostja elatusraha suuruse. Kostja töötab alates 01.11.2004.a. OÜ-s ning tema kuu keskmine netopalk on 12 195 krooni. Kuna lapsed on veel väikesed, siis peab kostja igakuise elatusraha põhjendatud suuruseks 4000 krooni, mis on tema 1/3 sissetulekuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud poolte esindajate seletused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuste ärakirjadega (tlk.14-15) on tõendatud, et pooltel on tütar E ja poeg C .

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PerekS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et enne elatisehagi esitamist kostja kohaselt laste ülalpidamiseks elatist ei tasunud. Seega oli hageja poolt elatisehagi esitamine põhjendatud. apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja on arvestanud lastele tehtavad kulutused igakuiselt järgmiselt: tütrele kulub hageja arvestuse (tlk 6-7) kohaselt igakuiselt 5957 krooni ja poja ülalpidamiseks 4650 krooni. Tulenevalt kuludest palub hageja kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks 2800 krooni ja poja ülalpidamiseks 2 200 krooni.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates maist 2006 s.o peale hagiavalduse esitamist on kostja laste ülalpidamiseks tasunud igakuiselt elatist summas 4000 krooni. Hageja leiab, et kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole tasutud summa piisav ning kuna sellele eelneval perioodil kostja elatist ei tasunud, siis palub elatise kostjalt välja mõista.

Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lastele hageja nõutud suuruses elatusraha tasuma, kuna tema sissetulek seda ei võimalda. Asjas puudub vaidlus, et kostja sissetulek moodustab igakuiselt keskmiselt 12 195 krooni. Hageja väidete kohaselt temal sissetulek puudub. PerekS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PerekS § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja esitatud arvestuse (tlk 172-173) kohaselt on mõlema lapse vajadused kokku 7200 krooni kuus ning sellest tulenevalt on ta leidnud, et tal on kohustus tasuda hagejale elatist kokku 3600 krooni.

Tutvunud kostja poolt esitatud arvestusega erinevate kulude lõikes, leiab kohus, et mõistlik ei ole kostja arvestuses toodud väidetavad tütre tervishoiukulud summas 80 krooni igakuiselt. Asja materjalidele lisatud lapse Eliisabethi tervisekaardist (tlk 129-152) nähtub, et laps on väga sageli põdenud ülemiste hingasmisteede haigusi. Tallinna Lastehaigla tõendist (tlk 158) nähtub, et E `il diagnoositi 2007.a. jaanuaris bronhiaalastma. Nimetatud tõendi järgi vajab laps astma püsiravi. Kohus leiab, et põhimõtteliselt on terve lapse igakuised tervishoiukulud summas 80 krooni mõistliku suurusega, samas haige lapse kulud on kindlasti suuremad.

Hageja ei ole asjas tõendanud milline summa lapse raviks igakuiselt kulub, samas nähtub kostja arvestusest, et mõistlik, vajalik ja põhjendatud ülalpidamiskulu kahele lapsele tema poolt on 4000 krooni. Seega on kostja möönnud, et mõnede kulude osas võvad lastele tehtavad kulutused olla suuremad. Kostja on nõustunud hagejale tasuma vabatahtlikult 4000 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et sisuliselt ei vaidlusta kostja asjaolu, et tema poolt peaks laste ülalpidamiseks laekuma hagejale 4000 krooni. Pooled asjas kokkuleppele ei jõudnud, hageja ei soovinud asja lahendamist kohtuväliselt, viidates asjaolule, et kostja hakkas elatist tasuma alles peale hagiavalduse esitamist ning miski ei garanteeri, et ilma kohtulahendita kostja elatise tasumist jätkab.

Asja materjalidest nähtub, et pooled on teadlikud sellest, et tulumaksuseaduse järgi maksustatakse kohtuotsusega väljamõistetud elatis tulumaksuga. Tulumaksu (2007.a. 22%) tasumise kohustus on hagejal. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista mõlema lapse ülalpidamiseks kokku 5000 krooni. Kohus osutab, et nimetatud summalt tasutav tulumaks moodustab 1100 krooni. Seega jääks kostja poolt tasutust hagejale laste ülalpidamiseks reaalselt 3900 krooni. Arvestades asjaolu, et kostja on möönnud laste vajaduste katmist tema poolt summas 4000 krooni, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada.

Kohus leiab, et elatise tasumine kokku summas 5000 krooni vastab ka kostja võimalustele, kuna puudub vaidlus, et tema sissetulek on netotasuna 12 195 krooni. PerekS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hagiavaldus on esitatud kohtusse 23.03.2007.a. Hageja on palunud elatise välja mõista tagasiulatuvalt umbes ühe kuu ulatuses s.o. alates 01.märtsist 2007.a.

Perekonnaseaduse § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Asjas puudub vaidlus, et nõudes esitatud ajavahemikul enne hagiavalduse esitamist kostja laste ülalpidamiseks elatist ei tasunud. Seega on tagasiulatuv elatise nõue põhjendatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb tütar E `i ülalpidamiseks välja mõista elatis summas 2800 krooni alates 01.03.2007.a. ja poja C `i ülalpidamiseks tuleb kostjalt välja mõista 2200 krooni alates 01.03.2007.a.

Kohus selgitab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutmisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summasid, mis kostja on alates 01.03.2007.a. laste ülalpidamiseks tasunud. Kostja väidete kohaselt on summad tasutud panga kaudu, seega saab kostja esitada pangakonto väljavõtted tasutud summade mahaarvamiseks elatise võlgnevusest.

Hagiavalduses esitas hageja ka abielulahutuse nõude. Menetluse jooksul lahutasid pooled oma abielu kohtuväliselt ja seetõttu loobus hageja abielulahutuse hagist. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja taotles seoses abielulahutuse nõudest loobumisega poole tasutud riigilõivu tagastamist. Arvestades asjaolu, et hageja on hagiavalduse esitamisel 20.03.2007.a. tasunud riigilõivu 1000 krooni (maksja H J konto nr XXX, saaja Rahandusministeerium konto nr XXX, viitenumber XXX) ning juhindudes TsMS §-st 150 lg 2 p 2, tuleb hageja taotlus rahuldada.

Arvestades asjaolu, et elatisehagi tuleb rahuldada ja juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 163 lg 1 leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Abielulahutuse nõudes tuleb poolte kohtukulud jätta nende endi kanda, kuna vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Krista Kirspuu Kohtunik