3-07-1651/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-1651 Otsuse kuupäev

22. oktoober 2007.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vjatšeslav Levitski kaebus Tartu Vangla direktori 13. augusti 2007.a käskkirja nr 1-4/919 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

2. oktoober 2007.a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vjatšeslav Levitski; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Asitõend metall-liist tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

21.08.2007.a saabus Tartu Halduskohtusse Vjatšeslav Levitski kaebus Tartu Vangla direktori 13.08.2007.a käskkirja nr 1-4/919 tühistamiseks.

Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani V. Levitski toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et ta 23.07.2007.a kella 14.50 ajal omas elukambris nr 476 tema kasutuses olevas aknapoolses kapis isikliku kirjamapi vahel ühte metallist liistu suurusega 1,5 x 28 cm.

Ülalnimetatud teo eest määrati V. Levitskile distsiplinaarkaristuseks noomitus.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

Kaebuse esitaja Vjatšeslav Levitski ei nõustu talle distsiplinaarkaristuse noomitus määramisega.

23.07.2007.a viibis kaebuse esitaja oma kambris nr 476, kui sinna sisenesid läbiotsimise eesmärgil Tartu Vangla töötajad. V. Levitski viidi kambrisse nr 462, kus viibisid ka teised kinnipeetavad (Valentin Orlov, Pavel Terentjev). Samal ajal kutsuti kaebuse esitaja kambrikaaslane (Marek Tšadromtsev) vangla operatiivosakonda ning kambris toimus läbiotsimine ilma kaebuse esitaja kohalviibimiseta. Tunni aja möödudes esitati kaebuse esitajale metallist liist selgitades, et see leiti tema kambrist. V. Levitski on seisukohal, et temal ja tema kambril ei ole nimetatud liistuga mitte mingisugust seost. Läbiotsijad ei tundnud huvi, kus asus kellegi öökapp või tumba ning väideti, et metallist liist leiti kaebuse esitaja kapist. V. Levitski jaoks on arusaamatu, kuidas said läbiotsijad otsustada, milline tumba on just tema oma. Kaebuse esitaja märgib, et kapis, kust leiti liist, ei olnud temale kuuluvaid dokumente ning kõik tema dokumendid on ühes kaustikus ja kaustik oli vasakpoolses kapis. Kaebuse esitaja kirjutas peale läbiotsimist vanglale kaebuse, mis paluti tagasi võtta, kuid kaebuse esitaja ei teinud seda. V. Levitskile kuulub õiguspäraselt kaks metallist liistu ning talle ei ole neid rohkem vaja.

Vjatšeslav Levitski on seisukohal, et vastustaja ei selgitanud täpselt välja, kellele nimetatud liist kuulus ning karistas teda noomitusega. Kaebuse esitaja palub tühistada Tartu Vangla direktori 13.08.2007.a käskkiri nr 1-4/919 karistuse määramise kohta.

Vastustaja vastuväited

Tartu Vangla direktori 13.08.2007.a käskkirjaga nr 1-4/919 karistati kaebajat Vjatšeslav Levitskit noomitusega selle eest, et tema 23.07.2007.a kella 14.50 ajal omas kambris nr 476 tema kasutuses olevas kapis talle kuuluva kirjamapi ääre vahel ühte metall-liistu mõõtmetega 1,5 x 28 cm. Oma tegevusega rikkus kaebaja Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2, justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSE) § 641 p 1 ning Tartu Vangla direktori 01.03.2007.a käskkirja nr 1-3/17 „Tartu Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu“ punkti 1.23 nõudeid. Käskkirja tutvustati kaebajale 15.08.2007.a.

VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud esemed, mis sobivad vara kahjustamiseks või ohustavad inimese või vangla julgeolekut. VSE § 641 p 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega on võimalik vigastusi tekitada. VangS § 15 lg 4 alusel võib vangla keelata esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele. Tartu Vangla direktori 01.03.2007.a käskkirja nr 1-3/17 p 1.23 keelab kinnipeetavatel omada metallist esemeid (v.a küünetangid, käekell, habemeajamisvahu balloon, pardel ja vangla poolt väljastatud esemed).

Kaebaja on tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. Vaatamata sellele rikkus ta eelnimetatud sätteid oma süülise käitumisega, mis on VangS 64 nõuetekohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud. Kaebaja väide, et leitud metall-liist ei ole tema oma, on paljasõnaline ja ümber lükatud sellega, et ese leiti peidetuna tema isikliku kirjamapi vahele. Vahetult peale läbiotsimist ei soovinud kaebaja eseme päritolu kohta omapoolseid selgitusi anda, samuti ei ole kaebaja kuni käesoleva ajani selgitanud, kuidas võis nimetatud ese tema teadmata sattuda tema kasutuses olevas kapis tema isikliku kirjamapi vahele. Vanglal puuduvad andmed selle kohta, et keegi kaaskinnipeetavatest võis seda teha Levitski teadmata, asja juhuslik sattumine Levitski asjade hulka on välistatud. Seega on kaebaja hilisemad väited, nagu ei oleks ta liistu olemasolust teadlik olnud, ennastõigustavad ja antud eesmärgiga vastutusest vabaneda.

VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Arvestades kaebaja varasemat distsiplinaarkaristuste puudumist ning asjaolu, et ta on varem korduvalt omanud keelatud esemeid, kuid läbiviidud vestlused ei ole teda mõjutanud distsipliinirikkumisest hoiduma, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks VangS § 63 lg 1 p 1 alusel kohaldada kaebaja mõjutamiseks kõige kergemat karistust, s.o noomitust.

Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Otsus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega.

Vastustaja palub jätta Vjatšeslav Levitski kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Vanglas kinni peetavast isikust kaebuse esitaja ja vangla kui avalik-õiguslik asutus on avalik-õiguslikus suhtes. Esitatud kaebus on lubatav ja tähtaegne. Kohaldamisele kuulub HKMS § 6 lõike 2 punkt 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. HKMS § 9 lõike 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Seega on Tartu Halduskohtule 21.08.2007.a esitatud haldusakti tühistamiskaebus esitatud seaduses sätestatud 30 päevase tähtaja jooksul, kuna vaidlustatud on 13.08.2007.a haldusakti. HKMS § 7 lõike 1 esimene lause sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 26 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohtu pädevusse kuulub ainult isiku subjektiivseid õigusi piirava õigusvastase haldusakti tühistamine. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et vaidlusaluse haldusaktiga piiratakse õigusvastaselt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, mille tõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on seadusega kooskõlas ning antud pädeva haldusorgani poolt haldusakti andmise hetkel kehtinud õiguse alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et distsipliinirikkumise käigus avastatud ja asitõendina asja juurde võetud metall-liistu puhul on tegemist esemega, mille omamine on kinni peetavatele isikutele vanglas keelatud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et elukambri nr 476 aknapoolset kappi, kust liist leiti, kasutab kaebuse esitaja. Tartu Vangla direktori 01.03.2007.a käskkirja nr 1-3/17 (tl 36) punkti 1.23 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud omada metallist esemeid. Asitõendina asja juurde võetud liist (tl 86) vastab käskkirja punktis 1.23 sätestatud keelatud eseme tunnustele ja seega esineb formaalne alus kaebuse esitaja karistamiseks selle sätte rikkumise eest.

Kaebuse esitaja poolt distsipliinirikkumise toimepanemine on tõendatud ka asjas kogutud kirjalike tõenditega ja tunnistajate ütlustega. 23.07.2007.a koostatud aktiga eseme äravõtmise kohta (tl 41) on tõendatud, et kambris nr 476 teostatud läbiotsimisel avastati ja võeti ära akna poolsest kapist metallist liist mõõtudega 1,5 X 28 cm. Kohtuistungil läbi viidud asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et samade mõõtudega liist on vastustaja poolt esitatud kohtule asitõendina asja materjalide juurde võtmiseks. 06.08.2007.a distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 37) ja J.

Rihma ning H. Kappi ettekannetega (tl 38, 39) on tõendatud, et metall-liist leiti kapist, mida kasutas kaebuse esitaja V. Levitski. Tunnistaja Jaan Rihma ütlustega on tõendatud, et ta leidis kaebuse esitaja asjade juurest akna poolsest kapist mapi vahelt metall-liistu. Tunnistaja ja teised läbiotsimise läbiviijad tegid enne läbiotsimist kindlaks, kus kellele midagi kuulub, pärast läbiotsimist küsiti see veel kord üle. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud selle mapi kuuluvust, mille vahelt liist leiti. Tunnistaja oli kogu aeg läbiotsimise juures ja keegi vanglatöötajatest ei pannud seda liistu kaebuse esitaja asjade hulka.

Kaebuse esitaja ei pea olema seaduse järgi läbiotsimise juures, kaebuse esitaja eemaldati vanglatöötajate turvalisuse huvides, ta nõustus vabatahtlikult sellega, võttis oma teekruusi ja läks. Läbiotsimisi tehakse tavaliselt neljakesi, kuna neljas isik läks teisi tööülesandeid teostama, siis otsustati kaebuse esitaja eemaldada läbiotsimise juurest. Tunnistaja suhtles kaebuse esitajaga vene keeles. Kaebuse esitaja sai aru, et tegemist on läbiotsimisega. Mapp oli tumeroheline. Kaebuse esitaja ise ütles, et see on tema oma. Ta ei öelnud, et seal kapis on ka naabri dokumendid.

Tunnistaja Janekc Juhkasoni ütlustega on tõendatud, et kaebuse esitaja kambri läbiotsimine toimus tavapäraselt, mille käigus tehti kindlaks kambris elavate kinnipeetavate asjade asukohad ja kinnipeetavad ei viibinud vanglatöötajate julgeoleku tagamiseks läbiotsimise ajal kambris. Kinnipeetavale määratakse kambrisse paigutamisel konkreetne voodi ja öökapp. Igal ühel on enda kapp, kus hoida asju. Kaebuse esitaja öökapp on aknapoolne. Öökapid on seina ääres, üks asub ukse-, teine aknapool ja nii on kõigis kambrites. Kamber on ristküliku kujuline.

Voodid on kappide vastas. Uksest sisse tulles jääb uks vasakule, aken paremale, akna all on laud. Kohe sisse minnes on esimene kapp vasakpool, siis tuleb tool või pink ja täpselt akna all on teine tool. Uks ja aken on vastasseinades. Kaebuse esitaja V. Levitskile kuulub tagumine ehk aknapoolne kapp. Kaebuse esitaja lükkas distsiplinaarasja menetluses ümber väite, et see liist on tema oma ja väitis, et ei tea sellest midagi. Tal oli võimalik tutvuda menetluse kestel kogutud materjalidega. Kaebuse esitaja sai aru, millest teda süüdistatakse.

V.Levitski andis allkirja selle kohta, et on tutvunud protokolliga. Tunnistaja on kinnipeetava V.Levitski tsooni inspektor-kontaktisik ja seega ka kaebuse esitaja kontaktisik. Tunnistaja suhtleb igapäevaselt kaebuse esitajaga vene keeles.

Kohus on seisukohal, et nende tõenditega on usaldusväärselt tõendatud, et keelatud esemest metall-liist leiti kaebuse esitaja kasutuses olnud kapist ja pidi kuuluma seega kaebuse esitajale, kuna vallasasja puhul on eelduslikult vallasasja omanikuks selle valdaja. Käesolevas asjas ei ole vastupidist tõendatud. Kaebuse esitaja kinnitab, et ta viibis kambris kuni läbiotsijatelt saadud korralduseni kambrist lahkuda. Seega on välistatud, et keegi kolmas sai selle liistu panna kaebuse esitaja kappi. Ükski asjas tõendamist leidnud asjaolu ei viita sellele, et läbiotsijatel oleks võinud olla mingi huvitatus keelatud eseme panemiseks kaebuse esitaja asjade hulka. Kaebuse esitaja ei väida seda ka ise. Kuna kaebuse esitajale on distsiplinaarkaristuseks määratud noomitus, mis on kõige leebemaks karistuseks, siis on vastustaja ametnike pahatahtlikkus asjas sisuliselt välistatud. Vastustaja ei ole distsipliinirikkumise menetlemisel eiranud menetlusnõudeid, kuna vastustaja on õigustatud turvakaalutlustel kambrite läbiotsimiseks ilma kinni peetavate isikute juuresviibimiseta.

Kaebuse esitaja õigusi ei ole eiratud ka keele küsimusest lähtudes, kuna on tõendatud, et kaebuse esitajaga suheldi keeles, mida ta valdab. Kaebuse esitaja on pikaaegne Eesti elanik ja ta saab mingil määral ka eesti keelest aru. Käesolevas distsiplinaarasjas võimaldati aga tal seletus anda vene keeles (tl 42) ja temaga on menetluse kestel ka suheldud vene keeles.

Osundatud faktilistel asjaoludel puudub alus kaebuse rahuldamiseks ja vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks.

TsMS § 289 lõike 1 kohaselt tuleb asitõend tagastada vastustajale.

Roby Koik Kohtunik