2-07-35540/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJ. esitas Viru Maakohtule 14.09.2007.a hagi G. J. vastu abielu lahutuse nõudes. Pooltel on Venemaa kodakondsus, kuid kostja elukoht on Eesti Vabariigis. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
Legislator headnote
AI generated2-07-35540/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: J. esitas Viru Maakohtule 14.09.2007.a hagi G. J. vastu abielu lahutuse nõudes. Pooltel on Venemaa kodakondsus, kuid kostja elukoht on Eesti Vabariigis. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-07-35540
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht
11. oktoobril 2007.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-35540 Tsiviilasi, hageja nõue
L. J. hagi G. J. vastu abielu lahutuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L. J. Kostja: G. J. Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON
1. Keelduda L. J. hagi G. J. vastu abielu lahutuse nõudes menetlusse võtmisest.
2. Saata asja menetlusse võtmisest keeldumise määrus hagejale.
3. Tagastada hagiavaldus koos lisadega selle esitajale peale käesoleva määruse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
L. J. esitas Viru Maakohtule 14.09.2007.a hagi G. J. vastu abielu lahutuse nõudes. Pooltel on Venemaa kodakondsus, kuid kostja elukoht on Eesti Vabariigis.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
Vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades artiklile 28 punktile 1 abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused.
Vastavalt Lepingu artiklile 27 punkt 2 kui üks abikaasa elab ühe lepingupoole territooriumil, teine aga teise lepingupoole territooriumil ning mõlemal abikaasal on sama kodakondsus, määratakse nende isiklikud ja varalised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanikud nad on. Vastavalt Lepingu artiklile 21 punkt 1 kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.
2-07-35540
2(2) Kohus leiab, et kuna avalduse esitamise hetkel ja hagiavalduse esitamise hetkel oli pooltel Venemaa kodakondsus (kostja kodakondsuse kohta on andmed võetud Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist) ja abikaasadel ei ole ühist elukohta ühe lepingupoole territooriumil ning hageja elukoht on samuti Venemaal, siis ei allu tsiviilasi Eesti kohtule ja Eesti kohus ei ole pädev antud tsiviilasja lahendama.
Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 2 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
Vastavalt TsMS § 75 lg 2 kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
Kuna tsiviilasi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, siis kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest ja tagastab hagejale.
KOHUS SELGITAB
Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. TsMS 150 lg 3 kohaselt riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt riigilõivu ja kohtukulude tagastamise nõue riigi vastu lõpeb kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
Seega on hagejal õigus esitada kohtule riigilõivu tagastamise taotlus, märkides taotluses Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2001. a määruse nr 140 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ § 11 nimetatud andmed: 1) füüsilise isiku eesja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood; 2) panga nimi ja riigilõivu maksja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas; 3) makse sooritamise kuupäev; 4) riigilõivu võtnud asutuse nimi; 5) riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); 6) toimingu nimetus, mille eest soovitakse riigilõivu tagastamist, riigilõivu summa ja tagastamise alus; 7) riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või registrikood).
Määrus on tehtud eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest 75, 371 lg 1 p 2, 463-466, 660,661.
Pavel Gontšarov Kohtunik