2-07-19573/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-19573 Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2007, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi … hagi … vastu elatise suurendamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

01. oktoober 2007 Hageja: … Menetlusosalised Kostja: …

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Narva Linnakohtu 23. jaanuari 1995.a otsusega nr 2-396/95 väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista … elatis … kasuks alaealise lapse …(sündinud ...) ülalpidamiseks alates 21. maist 2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni.

3. Jätta menetluskulud täies ulatuses … kanda.

4. Elatise suurendamise osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtule 21. mail 2007 esitatud hagiavalduse kohaselt on Narva Linnakohtu 23.01.1995.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-396/95 kostjalt … välja mõistetud elatis poeg … ülalpidamiseks ¼ osa suuruses töötasust alates 1995.a. veebruarist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Poeg elab koos hagejaga. Kostjalt saadavat elatisrahast ei jätku lapse ülalpidamiseks. Hageja on ise töövõimetuspensionär ja peale 1 720 krooni suuruse töövõimetuspensioni ei ole hagejal muid sissetulekuid. Laps saab varsti neljateistkümne aastaseks ja tema vajadused aina kasvavad. Hagejal ei ole mingeid materiaalseid võimalusi tagada pojale kõik vajalik. Ainuüksi riietele ja toidule kulub hagejal kuus ligi 1 500 krooni. Peale selle vajab laps ka vabaaja ja spordiriietust, milleks hagejal ei ole mingeid vahendeid. Koolitarvete ostmiseks kulub hagejal kuus üle 200 krooni.

2(4) Lapsele on vaja anda söögiraha, et ta saaks koolis süüa sooja toitu. Klassiekskursioonidest ja paljudest üritustest ei saa poeg osa võtta raha nappuse tõttu.

Hageja palub suurendada elatise suurust … ülalpidamiseks, mis oli välja mõistetud kostjalt … Narva Linnakohtu 23.01.1995.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-396/95 kuni 1 800 kroonini iga kuu kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanemate varalise seisundi muutumiseni.

Kostja vastus

Viru Maakohtule 11. juunil 2007 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja ei tunnista hagi. Kostja teatab, et tema ülalpidamisel on lapsehoolduspuhkusel olev abikaasa ja alaealine laps uuest abielust. Samuti on kostjal veel üks laps teisest abielust – …, kellele kostja maksab samuti elatisraha. Kostja töötab … ja tema põhipalk moodustab 4 700 krooni. Kostja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ja vanemahüvitist saab viimane kord 13.06.2007.a.. Kostja maksab laenu

5 259 krooni kuus. Kostja ema elab Soomes ja aitab kostja peret materiaalselt. Muud sissetulekud kostjal puuduvad Arvestades, et peale poja … on kostjal veel kaks last ning lapsehoolduspuhkusel olev abikaasa, on kostja nõus tasuma poja … ülalpidamiseks igakuiselt elatist 1 000 krooni.

Kohtuistung

Kohtuistungil 01. oktoobril 2007 hageja palub välja mõista elatis seadusega sätestatud miinimummääras ja määrata igakuise elatusraha suuruseks 1800 krooni. Kostja palub vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära, et teised lapsed ei jääks vähem kindlustatuks ning määrata igakuise elatusraha suuruseks 1 000 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et poolte abielust on 18. juunil 1993 sündinud poeg … ja lapse isana on sünnitunnistusele kantud kostja. Laps on alaealine ja elab hageja juures. Lapse elukohta kinnitab Narva Linnavalitsuse tõend, väljavõte rahvastikuregistrist, millest selgub, et lapse elukohaks on hageja elukoht. Poolte abielu on lahutatud ja kostjalt on välja mõistetud elatis hageja kasuks poja ülalpidamiseks ¼ suuruses kostja töötasust alates 1995.a. veebruarist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja teine laps on samuti alaealine. Kostja tasub teisest abielust sündinud …ülalpidamiseks Narva linnakohtu 18. augusti 1997.a. kohtuotsuse nr 2-1334 alusel elatisraha

400 krooni igakuuliselt. Vaidlust ei ole, et kostja maksab elatist kohtuotsuste alusel. Hageja sissetulekuks on töövõimetuspension 1 720 krooni. Kostja on uuesti abiellunud ning uuest abielust on 26. mail 2006 sündinud tütar Vlad... Kostja sissetulekuks on … palgatõendi järgi 4 700 krooni kuus, milline on kokku lepitud töölepingu järgi.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Alates 01. jaanuarist 2007 moodustab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määr 3600 krooni ning pool sellest 1800 krooni. Hageja palus välja mõista kostjalt igakuine elatusraha seadusega sätestatud miinimummääras 1800 krooni.

3(4) Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Pooled ei vaidle, et lapse vajadused on muutunud ja, et kostjal on seadusest tulenev kohustus maksta lapse ülalpidamiseks vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurune elatis.

Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ja lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks analüüsida hageja esitatud tõendeid hageja sissetuleku kohta.

Kostja on esitanud vastuväite, et tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last ja lapsehoolduspuhkusel viibiv abikaasa. Elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses osutuksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks. Sellest tulenevalt palub kostja vähendada igakuise elatusraha suurust alla seaduses kehtestatud miinimummäära.

PKS § 21 kohaselt, abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

Kohus märgib, et PKS § 21 ja § 60 koosmõjust lähtuvalt on lapse ülalpidamiskohustus primaarne abikaasa ülalpidamise kohustuse ees. Abikaasat on kostja kohustatud ülal pidama vaid siis, kui kostja varaline seisund seda võimaldab, lapse ülalpidamiskohustus on sätestatud ilma reservatsioonita.

Lähtuvalt PKS § 61 lg 5, kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja ülalpidamisel on lisaks …le veel kaks alaealist last … ja ...

Kostja on omaks võtnud, et ta töötab ja tema sissetuleku suuruseks on 4 700 krooni kus. Kostja sissetuleku suurust kinnitab ka kostja palgatõend. Kostja on kohtule esitanud, et temal on kohustus tasuda igakuuliselt laenulepingute järgi 5 259 krooni pangale. Seega leiab kohus, et kostja väited tema sisetulekute kohta pole usaldusväärsed, sest kui kostja varaline seisund võimaldab tal koos kaaslaenusaaja …, kes on lapsehoolduspuhkusel tasuda iga kuu laenu 5 259 krooni, siis peaks eeldama, et kostja sissetulek võimaldab tal täita ka lapse ülalpidamiskohustust. Asjaolu, et kostja ema aitab kostja peret materiaalset ei vabasta kostjat tegema kõik endast olenev, et täita eelkõige lapse ja laste ülalpidamiskohustust.

Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras.

PKS § 62 lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

4(4) Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 62 lg 4 sätestatud miinimummäära.

Kostja võetud laenukohustused pole selliseks asjaoluks, mida kohus saab lugeda mõjuvaks põhjuseks elatise miinimumsumma mittemaksmiseks.

Kohus jõuab järeldusele, et elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses ei osutu kostja teine laps … või … vähem kindlustatuks. Kohus tuvastas, et … ülalpidamiseks maksab kostja iga kuu

400 krooni. Seega kostja töötasust 4 700 krooni miinus 400 krooni jääks kostjale ja kahe lapse … ja … ülalpidamiseks 4 300 krooni. Arvesse võttes, et kostja varanduslik seisund võimaldab tal tasuda pangale laenu 5 259 krooni kuus, siis leiab kohus, et kostja töötasust on võimalik tasuda neljateistkümneaastase poja Mareki ülalpidamiseks seaduses sätestatud elatise miinimumsumma 1

800 krooni ilma et kostja üheaastane tütar … osutuks vähem kindlustatuks kui poeg Marek.

Kuna lapse vajadused on muutunud, siis tuleb muuta Narva Linnakohtu 23. jaanuari 1995.a. otsusega nr 2-396/95 juba väljamõistetud elatise summat ja kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 1 800 krooni igakuuliselt poja … ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Vastavalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Elatis poja ülalpidamiseks tuleb kostjalt välja mõista alates elatise hagi esitamisest, so alates 21. maist 2007.

Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohtuotsuse täitmine

TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

Hagi esitamise eesmärgiks oli välja mõista elatis alaealisele lapsele, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud miinimummääras ning selle tagajärjel ei olnud vajalikul määral tagatud lapse vajaduste rahuldamine. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega sätestatud määras koheselt.

Elatise suurendamise osas tuleb kohtuotsus kuulutada viivitamatult täitmisele.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik