2-07-6784/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-07-6784

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-6784 Tsiviilasi

J. R.hagi V. R.vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja J. R. (isikukood .) Kostja V.R. (.) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

4. oktoober 2007.a., Narva kohtumaja Kohtuistungil viibinud isikud Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt Hageja J.R. Kostja V. R. RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi osaliselt. Muuta Narva Linnakohtu 15.03.2004.a. kohtuotsusega nr 2-615/03 väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista V. R. hageja J. R. kasuks lapse A. R. (sünd. . ülalpidamiseks igakuine elatusraha alates 02.03.2007 kuni lapse täisealisteks saamiseni 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Käesolev otsus tehakse avalikult teatavaks 19.10.2007.a. kell 16.30 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Asjaolud

02.03.2007.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja J. R. hagi V. R. vastu poolte alaealise tütre A. R.(sünd. . Narva Linnakohtu 15.03.2004.a otsusega väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagiavaldusest tuleneb, et laps elab hageja juures. Kuna laps on 6 aastat vana, on tema ülalpidamiseks vajalikud kulud suuremad, kui eelmistel aastatel. Hageja

2-07-6784

leidis, et lapse vajaduste rahuldamiseks on kuus vaja 4400 krooni kuus, s.h. toidukulud 1500 krooni, eluasemeks 400 krooni, mänguasjade ostmiseks 300 krooni, riietuse ostmiseks 500 krooni, hügieentarvete ostmiseks 800 krooni, vitamiinide ostmiseks 350 krooni, lasteaja külastamise eest makstav tasu on 225 krooni ning hageja telefonikulude katteks 125 krooni. Hagiavaldusele on lisatud viidatud otsuse koopia, millest tuleneb, et kostja on kohustatud maksma elatist summas 620 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kostja poolt 29.06.2007.a. esitatud vastuses tunnistas tema hagi osaliselt. Kostja avaldas, et tema kannab kostja hageja arvele 200 krooni kuus apse ülalpidamiseks, samuti ostis kallihinnalisi kingitusi, s.t. jalgratta ja arvutit, ning piletid üritustele. Kostja pööras tähelepanu asjaolule, et temal on veel üks laps A. R. (sünd .a.), keda tema on samuti kohustatud ülal pidama. Kostja leidis, et kuna tema poolt lapse A. R. ülalpidamiseks tehtavad kulud on 1200 krooni, peaks lapse A.R. ülalpidamiseks makstav elatis olema sellega võrdne. Seega leidis, kostja, et elatise väljamõistmine summas 2200 krooni kuus teeb laste materiaalse olukorra ebavõrdseks.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

04.10.2007.a. toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et elatise suurendamise nõue on põhjendatud, kuna laps käib muusikakoolis, mille eest maksis hageja eelmisel aastal 1080 krooni. Hageja ütluste kohaselt on lapse vajaduste rahuldamiseks vajalik elatusraha suurus 2200 krooni kuus.

Kostja avaldas kohtuistungil, et nõustub elatise tasumise kohustusega, kuid tasumisele kuuluva elatise summaks palus määrata 1200 krooni. Põhjenduseks tõi kostja välja asjaolu, et temal on veel üks laps, kes samuti vajab ülalpidamist. Kostja avaldas, et ostis lapsele arvutit ning kinkis MP3 mängijat. Kostja ütlustest tuleneb, et tema tagastab laenu ning maksab selle tõttu 3400 krooni kuus. Tema palgaks on 5300 krooni kuus. Kohtule oli esitatud vastava asjaolu tõendav dokument. Kostja omandis on korter ja sõiduauto. Kostja abikaasa omandis on samuti sõiduauto.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt perekonnaseaduse §

49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 3 on lapse vajaduse muutmine aluseks elatise suuruse muutmiseks. Vastava otsuse teeb kohus huvitatud isiku nõudel ning võttes arvesse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 459 sätestatud menetlusõigusliku alust. Arvestades perekonnaseaduse § 61 lg 2, mille kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, samuti ka poolte esitatud andmed sissetuleku kohta ja hageja poolt lapse keskmiste vajaduste maksumuse kohta tehtud arvestust, leiab kohus, et Narva Linnakohtu 15.03.2004.a. otsusega

2-07-6784

määratud igakuine elatis summas 620 krooni, kuid mitte vähem kui ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses krooni on ebapiisav lapse vajaduste rahuldamiseks ning piisavate arenguvõimaluste tagamiseks.

Kostja töötab ja saab töötasu 5832 krooni kuus. Tal on uus pere ja teise laps. Abikassa töötab. Tema peres on kaks sõiduautot Ford ning BMW. Temal omandis on korter ja auto Ford.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja poolt esitatud nõue elatise suurendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista hageja J. R.kasuks lapse A.

R. (sünd. ..a.) ülalpidamiseks igakuine elatusraha 1800 krooni. Kohus võttab arvesse, et kostjal on teine laps.

PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Kohtu arvates puuduvad antud asjas eeldused elatise suuruse vähendamiseks. Võttes arvesse kostja varalist seisundit, nimelt, et tema sissetulek on 5832 krooni kuus, samuti temal korteri ja sõiduauto olemasolu, leiab kohus, et kostja varaline seisund võimaldab temal pidada ülal oma alaealisi lapsi nende vajadusi katval tasemel ning elatise väljamõistmine alaealise lapse

A. R. ülalpidamiseks ei põhjusta kostja laste ebavõrdset kohtlemist ega muutu kostja alaealist last A. R. vähem kindlustatuks, kui A. R.a. A. R. puudub samuti piisav sissetulek ning muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et kostja elatise tasumiseks ebapiisav sissetulek ning laenukohustuste olemasolu ei ole põhjuseks tasumisele kuuluva elatise suuruse vähendamiseks. Vastavalt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 avaldatud ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajaliku sissetuleku ebapiisav suurus või selle puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise tasumise kohustusest. Seega puuduvad antud asjas perekonnaseaduse § 61 lg 5 ja 6 sätestatud elatise suurust mõjutavad põhjused. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused. Hageja nõue elatise suuruse suurendamiseks on põhjendatud. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja esitas hagiavaldus 02.03.2007.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 461 lg 1 kohtuotsust tuleb täita pärast selle jõustumist.

2-07-6784

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Otsus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, 5, 6, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1, § 173 lg 1, § 174 lg 1, § 442, § 452, § 461 lg 1, §

630 lg 1, § 632 lg 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik