2-07-5721/2 · 2-07-5721/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-5721 Tsiviilasi VR hagi SR`i vastu elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: VR(ik XXX, elukoht XXX) Kostja: SR (ik XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine kohtuistungil 15.10.2007. a Resolutsioon 1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista SR`ilt VR kasuks igakuine elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus AR`i (ik XXX) ülalpidamiseks alates 16.02.2007. a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX 3. Välja mõista SR`ilt VR kasuks igakuine elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus ER`i (ik XXX) ülalpidamiseks alates 16.02.2007. a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX 4. Välja mõista SR`ilt riigilõiv 2000 (kaks tuhat) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXX Hansapangas, viitenumber XXX ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

16.02.2007. a kohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis poolte ühistele lastele. Poolte kooselust sündis XXX a poeg A ja XXX poeg E . Kostja võtab laste ülalpidamisest osa ebaregulaarselt, saates 2-3 korda aastas laste ülalpidamiseks 2000-3000 krooni kuus. Hagejal kulub ARi ülalpidamiseks 7500 krooni kuus. Poja ERi ülalpidamiseks kulub hagejal igakuiselt 6900 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 3500 krooni kuus ARi ülalpidamiseks ja 3500 krooni kuus ERi ülalpidamiseks. Kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei ole nõus elatise summaga, kuna kostja töötasu on 4000 krooni kuus. Kostja on nõus maksma kummalegi lapsele elatist 1800 krooni kuus. Menetluse käik 15.10.2007. a määratud kohtuistungile pooled ei ilmunud. Kohus lahendab TsMS § 408 lg 1 alusel asja sisuliselt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 70 lg 1 järgi, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tsiviilasja menetlemise käigus on tõendamist leidnud, et kostja annab lastele ülalpidamist ebaregulaarselt. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleks mõlemal vanemal kanda pool laste ülalpidamiskuludest. Arvestades laste vajadusi, asjaolu, et elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja kostja varalist seisundit, on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele mõlema poja ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära, mis 2007.a. on 1800 krooni. Elatis tuleb kostjalt välja mõista PkS § 70 lg 2 alusel alates elatishagi kohtusse esitamisest, sest kostja ei täida regulaarselt laste ülalpidamiskohustust. Elatisraha maksmisel tuleb arvestada juba maksud elatisega. PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 32 400 krooni (9 x 1800 = 16 200 + 9 x 1800 = 16 200). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 32 400 krooni riigilõivu 2000 krooni.

Maie Seppo kohtunik