2-07-6388/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-07-6388

1

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-6388 Tsiviilasi A. M. hagi V. M. vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Menetlusosalised Hageja A. M. (.) Kostja V.M. (isikukood .) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 03.10.2007.a., Narva kohtumaja Kohtuistungil viibinud isikud Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Yakovleva Hageja A.M. Kostja V. M. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi. 2. Lahutada V. M. ja A. M.(abielueelne perekonnanimi J.) vahel 04.03.1995.a. Narva Linnavalitsuse Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu. A. M. säilitatakse peale abielu lahutamist perekonnanimeks M.. Abielu lõpeb käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 3. Välja mõista kostja V. M. hageja A. M. kasuks laste O. M. (sünd. .a.) ja I. M.(sünd. ..) ülalpidamiseks igakuine elatusraha iga lapse peale alates 26.02.2007.a. kuni laste täisealisteks saamiseni 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. 4. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Käesolev otsus tehakse avalikult teatavaks 19.10.2007.a. kell 16.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Asjaolud

2-07-6388

2

26.02.2007.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja A. M. hagi V. M. vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Hagiavaldusest tuleneb, et kostja ja hageja vahel on 04.03.1995.a. registreeritud abielu. Abielust on pooltel lapsed O. M. ja I.M.Hageja nõuab abielu lahutamist, hagejale perekonnanime M. jätmist, kostjalt elatise väljamõistmist O. M. ülalpidamiseks alates 26.02.2006.a. kuni 31.12.2006.a. 1845 krooni kuus ja alates 01.01.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 2196 krooni kuus ning I. M. ülalpidamiseks alates 26.02.2006.a. kuni 31.12.2006.a. 1845 krooni kuus ja alates 01.01.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 2196 krooni kuus. Samuti lisas hageja, et kostja kuritarvitas alkoholi ning käitus agressiivselt alkoholjoobe seisundis.

04.05.2007.a. esitatud vastuses nõustus kostja abielu lahutamise nõudega, tunnistas laste ülalpidamise kohustust, kuid ei nõustunud hagiavalduses nõutud elatise suurusega. Põhjenduseks tõi kostja välja asjaolu, et temal töövõimekaotus 60%. Samuti lisas kostja, et saab töövõimetuspensioni ning juhutöid. Kostja nõustus maksma elatist summas 1000 krooni kahele lapsele.

Hageja poolt 18.05.2007.a. esitatud seisukoha kohaselt jäi tema oma nõuete juurde.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

03.10.2007.a. toimunud kohtuistungil nõudis hageja kostjaga sõlmitud abielu lahutamist ning elatist poolte ühiste lastele O. M. ja I. M., kes elavad hetkel hageja juures. Elatise suuruseks palus hageja määrata seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja avaldas, et tema kuupalk oli keskmiselt 2500 kroon ning tema saab sugulastelt rahalist abi 3000 krooni ulatuses. Septembrist 2007 on tal täiskoormusega töö, ning töötasu on 7000 krooni. Abielu lahutamise nõude põhjuseks on hageja arvates asjaolu, et kostja ei osalenud perekonna elus ega aidanud laste kasvatamises. Varast omavad nad auto VW Passat ja korter.

Kohtuistungil tunnistas kostja hagi abielulahutuse osas ning nõustus laste ülalpidamise kohustusega. Tasumisele kuuluva elatusraha suuruseks palus kostja määrata 1000 krooni kuus igale lapsele. Kostja avaldas, et hetkel ei saa tema elatist maksta, tema teeb juhutöid ning on tööhõiveametis arvel, temal on olemas laenu tagasiumaksmise kohustused. Kohtule on esitatud kostja poolt töövõimetuspensioni saamist tõendav dokument, samuti tema individuaalne tööotsimiskava. Kostja selgitas, et saab pension 1804 krooni. Ta tegeleb remontiga korterites.

Vastavalt perekonnaseaduse § 28 lg 4 abielu ei lahutata perekonnaseisuasutuses, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis. Sel juhul lahutatakse abielu kohtus vastavalt perekonnaseaduse § 27 lg 1 ja § 29 lg 1 p 2.

2-07-6388

3 Kohus leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Seega on olemas alus kostja ja hageja poolt sõlmitud abielu lahutamiseks. Perekonnaseaduse § 26 ja § 30 p 3 tulenevalt lõpeb A. M. ja V. M. abielu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt perekonnaseaduse § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Hageja poolt elatise nõude esitamise õigus tuleneb perekonnaseaduse § 29 lg 3, mille kohaselt lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel vaidluse elatise üle.

Perekonnaseaduse § 61 lg 1 alusel, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kuna kostja ei täitnud laste ülalpidamiskohustust, on hageja poolt esitatud elatise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Võttes arvesse perekonnaseaduse § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega

Võttes arvesse poolte esitatud andmeid nende sissetulekute ja varalise seisundi kohta, leiab kohus, et antud vaidluses on põhjendatud perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestatud elatusraha miinimummäära kohaldamine. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud.

Kohtu arvates puuduvad antud asjas eeldused elatise suuruse vähendamiseks. Nimelt ei ole kostjal teisi lapsi, lastel puudub piisav sissetulek ning puuduvad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et kostja elatise tasumiseks ebapiisav sissetulek ning laenukohustuste olemasolu ei ole põhjuseks tasumisele kuuluva elatise suuruse vähendamiseks. Kostjal on töövõimetus 60% kuni 30.11.2007.a. Aga ta töötas 2007.a. AS-s Heakorrastus, AS-s Nipress, töötas Sissevalve T-16, tegeleb korterite remontiga.

Seega puuduvad antud asjas perekonnaseaduse § 61 lg 5 ja 6 sätestatud elatise suurust vähendamiseks mõjutavad põhjused.

Perekonnaseaduse § 70 lg 1 alusel elatise väljamõistmine alates elatisehagi esitamisest. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et abielusuhted lõppesid 28.03.2007.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 461 lg 1 alusel tuleb kohtuotsust täita pärast selle jõustumist.

2-07-6388

4 Tulumaksu tasumise kohustus lasub vastavalt tulumaksuseaduse § 19 lg 1 elatise saama õigustatud isikul.

Menetluskulude jaotus

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 1 p 1, 4 kohaselt abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Otsus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes perekonnaseaduse § 26, § 27 lg 1, § 28 lg 4, § 29 lg 1 p 1, lg 3, § 30 p 3, § 49, § 60 lg 1, 2, 4, 5, 6, § 70 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 1 p 1, 4, § 164 lg 1, § 174 lg 1, § 442, § 452, § 461 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik