2-07-28157/13 · 2-07-28157/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-07-28157

ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.oktoober 2007.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-28157

Tsiviilasi

K M hagi L M vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA K M , isikukood xxxx, elukoht xxxx ; esindaja advokaat Anti Aasmaa- Rakvere Laada 27.

KOSTJA L M , isikukood xxxx elukoht xxxx RESOLUTSIOON

hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega

Jagada K M ja L M ühisvara: 1) Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregisriossa nr. 24478 kantud korteriomand, asukohaga xxxx, jätta K M ainuomandisse; 2) AS Hansapanga 04.08.2003.a.laenulepinguga nr. 03-141687-EL võetud laenust tulenevad laenu tagasimaksed jätta K M kanda; 3) Välja mõista K M enamsaadud ühisvara arvel L M kasuks hüvitisena 87 263.96 / kaheksakümmend seitse tuhat kakssada kuuskümmend kolm 96/ krooni. Täita otsus hüvitise tasumise osas selliselt, et K M tasub L M kasuks hüvitise katteks käesoleva kohtuotsuse jõustumise järgselt igakuiselt 2423.99 /kaks tuhat nelisada kakskümmend kolm 99/ krooni 36 kuu jooksul.

Menetluskulude jaotus

Hagilises abieluasjas jäävad poolte kulud nende endi kanda.

Riigilõiv 10 250 krooni, mille tasumisest hageja oli vabastatud, kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse pärast käesoleva lahendi jõustumist TsMS § 179 alusel eraldi määruse alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded

27.07.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xxxx kande nr. xxxx all. Abielust sündinud lapsi: M M - xxxx ja K M M - xxxx, kasvatab käesoleval ajal hageja. Abikaasade suhted jahenesid peale K M rasestumist 2006.a. augustis. Oktoobris 2006.a. poolte abielulised suhted lõppesid. Abielu on lahutatud xxxx Lääne- Viru Maavalitsuses kanne nr. xxxx all. Poolte ühisvaraks on korteriomand, mis on kantud registriossa nr. 24478. Pooled on nimetatud korteriomandi ühisomanikud. Pooled ostsid korteri 07.08.2003 ning finantseerisid ostu laenulepinguga nr. 03-141687-EL saadud laenust. Ühtlasi seati laenuandja kasuks korteriomandile hüpoteek.

Hageja on seisukohal, et korteriomandi väärtus käesoleval ajal on 600 000 krooni. Samas on nimetatud korteriomandi soetamiseks võetud eluasemelaenu jääk abielu suhete lõppemise hetkel eelduslikult 322 002.08 krooni, mis kuulub samuti ühisvara koosseisu. Seega on ühisvara väärtuseks jagamise ajal 277 297.92 krooni.

Hageja on seisukohal, et korteriomand peaks jääma peale ühisvara jagamist K M , samuti kohustub hageja tasuma edaspidi eluasemelaenu makseid. Enamsaadud ühisvara arvelt tasuks hageja kostjale kompensatsiooni 100 000 krooni.

Kostja ei ole käinud tööl ega ole tasunud korrapäraselt ühisvara omandamise eesmärgil võetud laenumakseid. Alates 2006.a. juulist on laenumaksed täies ulatuses tasunud hageja. Laenu saamiseks on seatud hüpoteek ka hageja ema omandis oleavale kinnistule. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostja ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel ja see annab alust kalduda kõrvale abikaasadele jäävate osade võrdsusest. Poolte ühiste alaealiste laste elamine koos hagejaga annab põhjust jätta korteiromand hagejale. PerekS § 20 lg.2, 3, VÕS § 65, 69 lg.1 ja 2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt poolt peale abielulahutust iseseisvalt tasutud laenusummast, s.o. 12 736.04 krooni. Hageja leiab, et nimetatud summa võrra tuleks tasaarvestuse korras vähendada K M poolt L M väljamõistetavat hüvitist enamsaadava ühisvara eest. Sellest tuleneavaltt kujuneb hageja poolt kostjale makstavaks hüvituseks enamsaadud ühisvara eest 87 263.96 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses tunnistab hagi, ei soovi esitada vastuhagi, ei ole nõus tasuma kohtukulusid, on nõus kirjaliku menetlusega ja asja lahendamiseks poolte omavahelisel kokkuleppel. Suuliselt istungil jääb oma vastuses esitatu juurde ja kinnitab, et tegemist on hagi õigeksvõtmisega.

Kohtu järeldused

Kostja on hagi omaksvõtnud ja seega puudub vajadus hagi asjaolusid ja esitatud tõendeid täiendavalt hinnata.

Haginõue kuulub rahuldamisele esitatud kujul.

PerekS § 18 lg.1- abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.

PerekS § 18 lg.5- vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.

PerekS § 19 lg.1 - abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks.

PerekS § 19 lg.2 p. 2- kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel.

PerekS § 19 lg.3- abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.

PerekS § 19 lg.4 –kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisel abikaasale rahalise hüvituse.

PerekS § 20 lg.2- perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga.

Õigeksvõtul rajaneva otsuse võib TsMS § 444 lg.1 alusel esitada kirjeldava ja põhjendava osata.

Kostja on hagile esitatud kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud.

TsMS § 445 kohaselt kuulub rahuldamisele hageja taotlus otsuse täitmise viisi ja korra reguleerimiseks hagis esitatu kohaselt.

Esitatud tõendid on asjakohased ja kuuluvad otsuse tegemisel arvestamisele: 08.08.2003 kinnistamisotsus, 07.08.2003 korteriomandi müügileping, ühishüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, laenuleping nr. 03-141687, abielu- ja abielulahutustunnistuse ärakirjad, laste sünnitunnistuste ärakirjad. Hageja esitatud pangakonto väljavõtted on esitatud tõendamaks taotlust menetlusabi saamiseks, seega asja sisulisel lahendamisel ei ole vajadust nendega arvestada.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

1) TsMS § 164 lg.1- hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 102 lg.1 p.4- abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine.

2) Hageja on menetlusabi andmise korras maakohtu 31.07.2007 määrusega vabastatud riigilõivuna 10 250 krooni tasumisest.

TsMS § 190 lg.2 kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Seega, menetluskulude jaotuses tuleb märkida, et hageja kulud jäävad tema enda kanda ja kulud, mille tasumisest hageja oli vabastatud, tuleb tasuda kostjal riigituludesse.

TsMS § 179 lg.1 ja 2 kohaselt menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul lahendab kulude väljamõistmise kohus määrusega pärast asjas tehtud lahendi jõustumist

Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 29. novembril 2007.a Nooremreferent

I.Golubev