3-07-513/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-07-513

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-513 Haldusasi T.K. i kaebus Rahandusministeeriumi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud taotluse läbi vaatamata jätmise peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.06.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus T.K. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – T.K. Vastustaja (haldusorgan) – Rahandusministeerium RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. juuni 2007 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

T.K. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Rahandusministeeriumi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud taotluse läbi vaatamata jätmise peale.

Kaebuse kohaselt esitas T.K. 13.02.2007 Rahandusministeeriumile taotluse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise maksmiseks. Rahandusministeerium teatas T. K 20.02.2007 kirjaga nr 4-4/2659, et tema taotlus jäetakse läbi vaatamata, kuna avaldus hüvitise maksmiseks on esitatud tähtaja rikkumisega ja puudub seaduslik alus menetlustähtaja ennistamiseks. T.K. esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus andis kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule, kuna T.K. viibib kinnipeetavana Tartu Vanglas.

Rahandusministeerium vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt sätestab riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 2 lg 1, et hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt vabastamise otsuse tegemise päevast. AVVKHS § 3 kuni 01.01.2002 kehtinud redaktsiooni kohaselt § 4 lg 2 nägi ette, et hüvitise saamiseks kohtuvälises korras tuli Rahandusministeeriumile esitada kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Sama paragrahvi lg 6 sätestas, et kui hüvitise taotlus on jäetud rahuldamata, on isikul õigus esitada kohtule hagi hüvitise saamiseks kuue kuu jooksul keeldumise otsuse teada saamise päevast. AVVKHS § 6 reguleeris hüvitise taotlemist kohtu kaudu ning selle paragrahvi lg 1 nägi ette, et isikul on õigus esitada hagi riigi vastu temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Kahju hüvitise taotlemise õigus tekkis kaebuse esitajal 24.08.1998, kui jõustus Valga Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-186/98 ja T. K karistus loeti kantuks ning ta vabastati vahi alt kohtusaalis. Sellest päevast alates oli kaebuse esitajal kuue kuu jooksul õigus pöörduda kahju hüvitamiseks, kas taotlusega Rahandusministeeriumi poole või hagiga kohtusse. Kuuekuuline tähtaeg möödus 1999. aasta veebruaris. AVVHKS § 4 lg 1¹ järgi kohaldatakse hüvitise taotlemisele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. HMS § 14 lg 6 p 1 kohaselt tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel menetlustähtaja ennistada, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui aasta. Kuna menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast oli möödunud rohkem kui aasta, puudus Rahandusministeeriumil seaduslik alus menetlustähtaja ennistamiseks.

HALDUSKOHTU LAHEND

Tartu Halduskohus jättis 28. juuni 2007 otsusega T. K kaebuse rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt reguleeris AVVHKS (01.01.1998-01.01.2002 kehtinud redaktsioon) § 4 hüvitise taotlemist kohtuvälises korras ning sama seaduse § 6 hüvitise taotlemist kohtu kaudu. Hüvitise taotlemiseks nii kohtuvälises korras kui kohtu kaudu tuli avaldus või hagi esitada kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Eelvangistuses viibitud aja eest, mis ületas kohtu poolt määratud karistuse aega, tekkis kaebuse esitajal hüvitise taotlemise õigus 24.08.1998, mil jõustus Valga Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-186/98. Sellest päevast alates oli kaebuse esitajal kuue kuu jooksul õigus pöörduda kahju hüvitamiseks kas taotlusega Rahandusministeeriumi poole või hagiga kohtusse. Kuuekuuline taotluse või kaebuse esitamise tähtaeg möödus 1999. aasta veebruaris. T.K. pöördus Rahandusministeeriumi poole avaldusega hüvitise saamiseks alles 13.02.2007. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel menetlustähtaja ennistada, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui aasta. Antud juhul on menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast möödunud kaheksa aastat, seetõttu puudus Rahandusministeeriumil seaduslik alus menetlustähtaja ennistamiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

T.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 28. juuni 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista Rahandusministeeriumilt välja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitise.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta tõele väide, et hüvitise tähtaegselt esitamata jätmise kohta ei ole esitatud ühtegi objektiivset põhjendust. Apellant on esitanud Tartu Vangla kaudu halduskohtule täiendava dokumendina Tallinna Psühhiaatriahaigla kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 23, millega apellant soovis põhjendada tähtaegselt vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamata jätmist.

Rahandusministeerium vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tekkis hüvitise taotlemise õigus kaebuse esitajal 24.08.1998, kui jõustus Valga Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-186/98 ning kui kaebuse esitaja vabastati vahi alt. Sellest päevast alates oli kaebuse esitajal kuue kuu jooksul õigus pöörduda kahju hüvitamiseks taotlusega Rahandusministeeriumi poole või hagiga kohtusse. Taotluse esitamise kuuekuuline tähtaeg möödus 1999. aasta veebruaris. Kaebuse esitaja pidi vahi alt vabastamisel aru saama, et ta kandis karistust üle temale määratud karistuse tähtaja. Kaebuse esitaja ei olnud hoolikas oma õiguste väljaselgitamisel. Kaebuse esitaja on teovõimeline isik, kes on võimeline õigusteadmistega isikult abi küsima. Antud juhul on menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast möödunud kaheksa aastat, mistõttu puudub seaduslik alus menetlustähtaja ennistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28. juuni 2006 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist:

Tõene ei ole apellandi seisukoht, et eeldatavasti ei ole haldusasja toimikusse jõudnud tema poolt 30.05.2007 kohtule edastatud täiendavad dokumendid, s. h Tallinna Psühhiaatriahaigla 08.04.1998 a ekspertiisiakt nr 23, millega ta tahab tõendada, et esines objektiivne põhjus hüvitise saamise taotluse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Haldusasja toimikus lk-del 31-34 on olemas kaebaja poolt kohtule 30.05.2007 kirja teel edastatud taotlused ja ka ekspertiisiakt nr 23. Eeltoodu tõttu tagastab ringkonnakohus

T. K selle eksemplari ekspertiisiaktist nr 23, mis oli lisatud apellatsioonikaebusele. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus jättis tema kaebuse rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei esitanud kohtule ühtegi objektiivset põhjendust selle kohta, miks ta hüvitise saamise taotluse esitamise tähtaja mööda laskis. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendavast osast ei nähtu, et halduskohus on kaebuse rahuldamata jätnud apellandi poolt viidatud põhjusel. Lähtudes esitatud kaebusest, milles vaidlustati Rahandusministeeriumi 20.02.2007 toimingut millega jäeti T. K taotlus hüvitise maksmiseks HMS § 34 lg 3 alusel läbi vaatamata, on halduskohus põhjendatult leidnud, et avaldus jäeti läbi vaatamata õigesti, sest 13.02.2007 oli esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast (24.02.1999) möödas ligi aastat, mistõttu puudus Rahandusministeeriumil HMS § 34 lg 3 järgi alus asuda tegelema menetlustähtaja ennistamise ja tähtaja möödalaskmise põhjuste hindamisega. HMS § 34 lg 3 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui 1 aasta. Kuna 13.02.2007 seisuga ei saanud Rahandusministeerium enam tegeleda T. K hüvitisenõude esitamise tähtaja ennistamise ja seega ka tähtaja möödalaskmise võimalike mõjuvate põhjuste väljaselgitamise küsimustega, sest esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast oli möödas rohkem kui

1 aasta, siis puudus ka halduskohtul õiguslik alus ja vajadus otsuse tegemisel asuda hindama

T. K poolt esitatud kirjalikke tõendeid (ekspertiisiakti nr 23) ja muid põhjendusi selle kohta, miks ta esitas hüvitisenõude ligi 8 aastat seaduses sätestatud tähtajast hiljem.

Viivi Tomson Agu Timmi Maili Lokk