2-07-25714/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-25714 Tsiviilasi HA hagi JP vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: HA(ik XXX, elukoht XXX) Kostja: JP(ik XXX elukoht XXX) Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud 03. oktoober 2007. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja hageja HA ja kostja JP Resolutsioon 1. Välja mõista JP HA kasuks igakuine elatis 2000 (kaks tuhat) krooni kuus C P (ik XXX) ülalpidamiseks alates 13.09.2006. a kuni C P täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. 2. Välja mõista JP riigilõiv 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXX Hansapangas, viitenumber XXX ning selgitusse märkida kohtu nimi, tsiviilasja number ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja kooselust sündis XXX. a tütar C P . Käesoleval ajal pooled koos ei ela ja laps elab koos hagejaga. Kostja lapse ülalpidamisest osa ei võta. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt 6180 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 4000 krooni kuus.

03.10.2007. a toimunud kohtuistungil vähendab hageja oma nõuet 2000 kroonini ja palub kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 13.09.2006. a. Kostja vastuväited Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus maksma lapsele elatist 2000 krooni kuus. Kostja on last rahaliselt toetanud kogu aeg siis kui tal on olnud töökoht, käesoleval ajal on kostja tööotsija. Elatise maksmine tagasiulatuvalt on põhjendamatu ja ebaõiglane, kuna kostja on juba elatist tasunud nii ülekannetena, sularahas kui ka esemete näol. Kohtuistungil ei vaidle kostja vastu elatise maksmisele alates 13.09.2006. a. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletuse ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 1800 krooni.

Kohtuistungil saavutasid pooled kokkuleppe elatise suuruses 2000 krooni kuus. Hageja palub kohtul elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 13.09.2006. a. Kostja ei vaidle vastu elatise maksmisele tagasiulatuvalt alates 13.09.2006. a. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatis kostjalt välja mõista PkS § 70 lg 2 alusel alates 13.09.2006. a, kuna kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja ei ole sellest ajast lapse ülalpidamiskohustust täitnud.

PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust nõuda. Kohtukulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 18 000 krooni (9 x 2000 = 18 000). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 18 000 krooni riigilõivu 1250 krooni.

Maie Seppo kohtunik