2-06-32790/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-06-32790

1

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-32790 Tsiviilasi B. S. hagi A. S. vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja B.S. (isikukood .) Kostja A. S. (isikukood .) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 03.10.2007.a., Narva kohtumaja Kohtuistungil viibinud isikud Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Muuta Narva Linnakohtu 31.01.2002.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha suurust ja välja mõista kostjalt A.S. hageja B. . kasuks alates 06.11.2006.a. elatusraha 1000 (üks tuhat) krooni igakuiselt 07.01.1993.a. sündinud poeg V.S.ülalpidamiseks kuni poja täisealisteks saamiseni. 3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. Käesolev otsus tehakse avalikult teatavaks 18.10.2007.a. kell 16.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Asjaolud

06.11.2007.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja B. S.hagi A. S. vastu. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostja poolt makstava elatise suurendamist seoses poolte alaealise lapse V. S.vajaduste suurendamisega. Narva Linnakohtu 31.01.2002.a. otsuse kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale poolte alaealise lapse kasuks 500 krooni kuus. Hagiavaldusest tuleneb, et lapse füüsilise ja vaimse arengu tagamiseks vajalikud kulud on pärast mainitud otsuse tegemist oluliselt suurenenud. Hetkel on vaja sporditegevuseks 200 krooni kuus, keeltekooli külastamiseks 490 krooni kuus, toitlustamiseks vähemalt 1300 krooni kuus, koolitarvete ostmiseks 150 krooni kuus, kinovõi teatrikülastuseks jms

2-06-32790

2 tegevusteks 100 krooni kuus, riiete ja jalatsite ostmiseks 500 krooni kuus, vitamiine ostmiseks 100 krooni kuus, hambaravi kulude katteks 50 krooni kuus ning 2006.a. olid tehtud kulutused seoses ortodondi raviga summas 7635 krooni, samuti tuleb hambaraviks kulutada 900 krooni kuus. Hageja leidis, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud on 4000 krooni kuus. Hageja avaldas, et kostjal on veel kaks last, kuid nende vajadused on väiksemad, kuna need on palju nooremad (5,5 aastat ja 1,3 aastat vana). Uueks elatise suuruseks palus hageja määrata 1500 krooni kuus.

Kohtuistungil palus hageja suurendada tasumisele kuuluva igakuise elatise suurust 1800 kroonini ning leidis, et lapse vajaduste rahuldamiseks on vaja 3000 krooni kuus.

Kostja tunnistas hagi osaliselt ning avaldas, et temal on veel kolm alaealist last, noorema lapse vanus on 1 kuu, vanema lapse vanus aga 6 aastat. Kostja nõustus maksma elatist summas 1000 krooni kuus. Tema avaldas, et tema palk on keskmiselt 2000 krooni kuus ning tema naise kuupalk on 4500 krooni. Samuti on kostjal oodata raha laekumist finantsaasta lõpus.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt perekonnaseaduse § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 3 on lapse vajaduse muutmine aluseks elatise suuruse muutmiseks. Vastava otsuse teeb kohus huvitatud isiku nõudel ning võttes arvesse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 459 sätestatud menetlusõigusliku alust. Arvestades perekonnaseaduse § 61 lg 2, mille kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, samuti ka poolte esitatud andmed sissetuleku kohta ja hageja poolt lapse keskmiste vajaduste maksumuse kohta tehtud arvestust, leiab kohus, et Narva Linnakohtu 31.01.2002.a. otsusega määratud igakuine elatis summas 500 krooni on ebapiisav lapse vajaduste rahuldamiseks ning piisavate arenguvõimaluste tagamiseks.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja poolt esitatud nõue elatise suurendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kuid osaliselt. Vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus peab antud asjas võimalikuks kalduda perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestatud elatise suurusest võttes arvesse kostjal kolme alaealiste laste olemasolu. Perekonnaseaduse § 61 lg 5 alusel võib kohus elatise suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tasumisele kuuluva elatise suuruse määramisel arvestab kohus hageja poolt kohtuistungil avaldatud arvamust lapse

2-06-32790

3 vajaduste rahuldamiseks vajaliku elatusraha summa suuruse kohta, mis on hageja arvates 3000 krooni.

Hageja töötab, saab töötasu ja lastetoetust 300 krooni. 09.09.2006 palgatõendi kohaselt tema keskmine töötasu on 4524 krooni kuus. Kostja töötab ja saab tasu 2000 krooni kuus. Kostja omab 4 last oma ülalpidamisel. Seega leiab kohus, et vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 5 on elatise suuruse vähendamine alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära on põhjendatud. Kohus on nõus kostja seisukohaga, et tema ei ole suuteline tasuma elatist rohkem kui 1000 krooni kuus poja Vladimir ülalpidamiseks. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja esitas hagiavaldus 06.11.2006.a. Vastavalt TsMS § 468 lg1 p 1 ja lg 3 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta otsuse viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 alusel kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Otsus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes perekonnaseaduse §) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70 , tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1, §§ 434-436, 438, 439, 441- 443, § 452, § 459, § 461 lg 1, § 468 lg 1 p 1 ja lg 3, § 630 lg 1, § 632 lg 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik