2-06-31385/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-06-31385

1

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-31385 Tsiviilasi A. T. hagi A. T. vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja A. T. (isikukood .) Hageja lepinguline esindaja Aleksei Galkin (isikukood .) Kostja A. T. (isikukood .) Kostja lepinguline esindaja Aleksandr Kazikov (isikukood .) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 01.10.2007.a., Narva kohtumaja Kohtuistungil viibinud isikud Kohtuistungi sekretär: Jelena Muttonen Tõlk: Aili Hirt Hageja: A. T. Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Galkin Kostja: A. T. Kostja lepinguline esindaja: Aleksandr Kazikov RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täies ulatuses. 2. Välja mõista A. T.t A. T.kasuks tema ülalpidamiseks elatusrahana alates 26.10.2006 kuni 31.12.2006.a. 1500 (tuhat viissada) krooni kuus, alates 01.01.2007 1800 (tuhat kaheksasada) krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni keskkooli lõpetamiseni (30.06.2008.a.) või hageja vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Käesolev otsus tehakse avalikult teatavaks 18.10.2007.a. kell 16.30 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Asjaolud

2-06-31385

2

26.10.2006.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja A. T. hagi A. T.. vastu. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt elatise 1500 krooni igakuine tasumist. Hageja on täisealine, kuid jätkab õpinguid Narva Paju koolis. Hageja märkis muuhulgas, et kostja on töövõimeline ning temal puuduvad muud ülalpeetavad. Hageja leidis, et elatise tasumiseks kostja poolt alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses puuduvad mõjuvad põhjused.

Kirjalikkus vastuses hagiavaldusele võttis kostja hagi õigeks. (tl 15)

15.05.2007.a. esitatud täienduses hagiavaldusele palus hageja nõuda kostjalt tema kasuks 1500 krooni igakuiselt hagiavalduse esitamist kuni 31.12.2006 ja 1800 krooni kuus alates 01.01.2007.a. õpingute lõppemiseni (tl 37).

01.10.2007.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõue juurde. Ta avaldas, et kostjal laenukohustuste olemasolu ning üürilepingu alusel makstava tasu suurus ei oma antud asja lahendamisel tähtsust. Kostjal puuduvad mõjuvad põhjused elatise suuruse vähendamiseks. Hageja palus kohtukulude väljamõistmist kostjalt.

Kohtuistungil võttis kostja hagi osaliselt õigeks. Tema nõustus elatise tasumise nõudega, kuid tasumisele kuuluva elatise suuruseks palus määrata 500 krooni kuus. Kostja viitas temal ja tema abikaasal tervisehäirete olemasolule ning elatise tasumiseks piisavate rahaliste vahendite puudumisele.

Kohtuotsuse põhjendused

Tutvunud esitatud hagiavalduse ning muude tsiviilasja toimikus sisalduvate dokumentidega, peab kohus võimalikuks rahuldada hagi täies ulatuses.

Vastavalt perekonnaseaduse § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Perekonnaseadus § 50 lg 1 alusel on vanem kohustatud oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama tulenevalt perekonnaseaduse § 60 lg 2. Hageja on täisealine isik, kes õpis hagiavalduse esitamise hetkel 11 kassis Narva Paju koolis. Seega on tema õigustatud saama elatist koolis õppimise ajal. Hageja nõude alus tuleneb perekonnaseaduse § 63 lg 1. Kuna kostja on hageja isa, on hageja nõue saada elatist kostjalt põhjendatud ja kulub rahuldamisele.

Perekonnaseadus § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseadus § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Elatise suurus sõltub hageja vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 3000 krooni ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni.

2-06-31385

3 Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Hageja elab koos oma emaga, kes töötab ja saab keskmine netotöötasu 4542 krooni kuus. Kostja töötab ja saab keskmine brutotöötasu 6790,50 krooni kuus.

PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus on seisukohal, et ei ole alust elatise suurust vähendada või jätta elatise välja mõistmata. Kostjal ei ole teisi lapsi. Kostja on töövõimeline, töötab ja saab töötasu 6790,50 krooni kuus. Hagejal puudub toimetulekuks vajalik sissetulek. Kostja on võimeline oma poja ülal pidama PkS § 61 lg 4 ettenähtud suuruses.

Kohtu arvates ei ole kostja taotlus tasumisele kuuluva elatise summa vähendamiseks põhjendatud. Kohtule on kostja poolt 26.09.2007.a. esitatud Narva Perearstikeskuse OÜ poolt väljastatud tõendid nr 1318, millest tuleneb, et kostja abikaasa töövõimekaotus on 20% ning tema vajab pidevat ravimist ning perearsti järelevalvet. Samuti on esitatud tõend nr 3796, mille kohaselt vajab kostja pidevat ravimist perearsti juures. Esitatud on ka kostja kulude (sh laenu tagasimakse ja eluruumi üüri) suurust tõendavad dokumendid. Antud asjas ei esine muid kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusi. Kohus ei pea mõjuvaks põhjuseks elatise suuruse vähendamiseks kostja ja tema abikaasa tervisliku seisundi, kuna esitatud perearsti poolt välja antud dokumendid ei kinnita töövõimekaotuse olemasolu. Vastavalt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 avaldatud ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajaliku sissetuleku ebapiisav suurus või selle puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise tasumise kohustusest. Seega leiab kohus, et antud asjas puuduvad perekonnaseaduse § 61 lg 5, 6 sätestatud elatise suuruse vähendamise eeldused.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps (hageja )elab oma ema juures. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest.

Kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust hageja ees, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest vastavalt perekonnaseaduse § 70 lg 1. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1500 krooni alates 26.10.2006., kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

Menetluskulude jaotus

2-06-31385

4 Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Eeltoodu alusel ja juhindudes perekonnaseaduse § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 2, § 61 lg 2, 4, 5, 6, § 63 lg 1, § 70 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1, 2, § 164 lg 1, § 173 lg 1, § 174 lg 1, § 442, § 452, § 461 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik