3-07-1175/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-1175 Otsuse kuupäev 17.oktoobril 2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi X kaebus Tallinna Vangla direktori 29.mai 2007 käskkirja nr 221-k õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 27.09.2007 Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja X Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Eda Oisalu

Jätta X kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Vangla direktori 29.05.2007 käskkirjaga nr 221-k kohaldati eluaegset vanglakaristust kandva kinnipeetava X suhtes alates 29.05.2007 täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta on karistuse kandmise ajal pidevalt eiranud vangla sisekorraeeskirju, ei ole allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning on tahtlikult kahjustanud oma tervist. Täiendavate julgeolekuabinõudena kohaldati: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise, esemete kasutamise keelamine (kinnipeetav kannab vangla poolt antud riietust, isiklikest esemetest lubatakse esmased hügieenitarbed ja kirjatarbed, kinnipeetava põhjendatud taotlusel võib vangla direktor lubada kasutamiseks ka muid isiklikke esemeid);

3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine (kinnipeetav liigub väljaspool kambrit käeraudades, juhul, kui vanglaametnik leiab, et on oht vangla julgeolekule).

Nimetatud käskkirjas nähti ette ka kohustus vaadata üle täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise otstarbekus X suhtes kolme kuu jooksul. Käskkirja kehtivuse lõpetab ka kinnipeetava teise vanglasse ümberpaigutamine.

Kaebuse põhjendused

X palub kohtul tunnistada Tallinna Vangla direktori 29.05.2007 käskkiri nr 221-k õigusvastaseks osas, kus keelati isiklike riiete ja esemete kasutamine (punkt 1.2) ja kus lubati kohaldada ohjeldusmeetmete kasutamist (punkt 1.5).

Kaebuse esitaja leiab, et käskkirja nr 221-k näol on tegemist Tallinna Vangla administratsiooni ebaseadusliku suvaotsusega, millega rikuti kaebaja vangistusseadusest tulenevaid õigusi, kuna arvestades asjaolusid, et vangistusseaduse § 69 lg 1 ettenähtud õiguslikud asjaolud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks puudusid, siis käskkirja kohaldamine oli põhjendamatu.

Kaebaja kannab karistust Tartu Vanglas, kus kaebajale on lubatud kanda isiklikke riideid, kasutada isiklikke esemeid sealhulgas ka raadiot ja telerit. Kaebaja väitel on ta Tartu Vanglas tõestanud, et ta ei ole teiste isikute suhtes vägivaldne, mille on ka Tartu Vangla direktor enda käskkirjades ära märkinud.

Tallinna Vangla direktori käskkirjas on, et 16.04.2007 lõikas kinnipeetav vasakut küünarvart. Verejooksu peatas tervishoiuosakonna teenistuja. 17.04.2007 tekitas kaebaja tahtlikult endale vasaku käe küünarvarrele lõikehaava. Kaebaja keeldus lõikehaava õmblemisest. Kaebaja väitel on antud väide täiesti vale, kuna tal õmmeldi haavad mõlema intsidendi puhul.

Samuti leiab kaebaja, et Tallinna Vangla direktoril ei ole eeltoodud intsidentide alusel õigust kitsendada kaebaja õigusi, kuna peale intsidente kohaldas Tartu Vangla direktor oma käskkirjaga vangistusseaduse § 62 lg 2 p-st 2 tulenevaid piiranguid kaebaja suhtes ning 24.04.2007 käskkirjaga nr 1-4/500 lõpetati VangS § 69 lg 2 p-st 2 tulenevate piirangute kohaldamine asjaolude äralangemise põhjustel.

Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Vangla direktoril ei ole õigust omal äranägemisel kitsendada kaebaja õigusi. Kaebaja leiab, et rajades VangS § 69 kohaldamise eelnevatele jõustunud distsiplinaarkaristustele rikub Tallinna Vangla direktor Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 23 lg 3, mis sätestab, et kedagi ei tohi teist korda karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.

Täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine on lubatud juhul, kui kinnipeetav vastab mõnele VangS § 69 lg 1 sätestatud tingimustele. Seega on lubatud täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine juhul, kui on olemas piisav alus eeldada, et kinnipeetav võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule, iseendale või teistele isikutele. Kaebaja leiab, et tema saabumisel Tallinna Vanglasse 29.05.2007 sellised asjaolud puudusid.

Õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldatakse kinnipeetavatele distsiplinaarkaristusi. Seega ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine süüliste rikkumiste toimepanemise eest kohaldatav, kuna VangS § 69 lg 1 seda ette ei näe.

Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti ei ole antud juhul tõendatud, et kaebaja oleks süstemaatiliselt rikkunud vangla sisekorraeeskirju, oleks olnud ohtlik enesele või teistele isikutele, samuti ei ole põhjendatud kõrgendatud põgenemisohu väide, kuna kaebajal ei ole kunagi olnud põgenemisi ega põgenemiskatseid, muidu oleks ka märge isiklikus toimikus.

HMS § 56 lg 3 kohaselt peavad haldusaktis olema märgitud kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaebaja väitel need antud juhul puuduvad ning viited vanadele distsipliinirikkumistele pole asjakohased. Diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse otsus tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole proportsionaalne, kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjast nähtuvalt on piirangute kasutamine kaebaja suhtes kohaldatud põhjendamatult.

Kuna vaidlustatud käskkirjas ei olnud kindlaks määratud julgeolekuabinõude kohaldamise tähtaega, ümbervaatamise korda, põhjendusi ega märget, kas aluseks olnud asjaolud on eelnevate käskkirjade kohaldamise lõppemisel ära langenud, siis leiab kaebaja, et julgeolekuabinõude kohaldamine oli VangS § 69 lg 3-ga ja proportsionaalsuse põhimõtetega vastuolus.

Vastustaja vastuväited

Tallinna Vangla palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et vaidlusaluse käskkirja on teinud pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires, otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlusja vormivigu.

Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Vangla direktor võib julgeoleku tagamiseks vanglas kohaldada VangS § 66-72 sätestatud julgeolekuabinõusid. VangS § 66 lõike 2 kohaselt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise eest vanglas vangla direktor. Seega peab Tallinna Vangla administratsioon iga kinnipeetava paigutamisel vanglasse arvestama kõiki asjaolusid, mis mõjutavad ja võivad mõjutada vanglasisest turvalisust.

Vastustaja märgib, et X on süstemaatiliselt rikkunud vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju ning omab hetkel viite kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav X on vanglas karistuse kandmise ajal kokku neljal korral ähvardanud vanglaametnikke füüsilise vägivallaga ning neid ähvardusi ka reaalselt ellu viinud, mis näitab, et kinnipeetav X on agressiivse käitumisega. 06.01.2006 alustati kinnipeetav X suhtes kriminaalmenetlus Karistusseadustiku § 274 lg1 alusel (kasutas füüsilist vägivalda vanglaametnike suhtes). 21.03.2006 alustati kinnipeetav X suhtes kriminaalmenetlust Karistusseadustiku § 331 alusel (omas kinnipidamisasutuses narkootilist ainet).

16.04.2007.a. lõikas X endal vasakut küünarvart. 17.04.2007.a tekitas ta endale vasaku käe küünarvarre siseküljele ca 1 cm lõikehaava. Lisaks keeldus kaebaja lõikehaava õmblemisest. 18.04.2007.a. saadeti X Tallinnasse tervishoiuosakonda, kus talle püüti anda meditsiinilist abi, kuid kaebaja keeldus ka seal ravist. Tallinna Vangla lisab X isiklikust toimikust spetsialist-õe Lemmo Joniks'i ettekande, mis kinnitab, et kaebaja 16.04.2007.a ennast tõepoolest vigastas. Kaebaja meditsiinikaardis on sissekanded 16.04.2007.a, 17.04.2007.a ja ka 18.04.2007.a toimunud intsidentide kohta, mis kinnitavad eeltoodut.

Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kuna X on tahtlikult kahjustanud oma tervist ja seega on tema suhtes vajalik kohaldada julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, isiklike riiete ja isiklike esemete kasutamise keelamist. Loetletud abinõude eesmärgiks on vähendada X kontakte teiste kinnipeetavatega ja võimalusi pääseda ligi esemetele, millega on võimalik oma tervist kahjustada. Täiendavad julgeolekuabinõud tagavad kinnipeetava suhtes vajaliku kõrgendatud järelevalve, et vältida võimalikke vägivallaakte ja kaitsta teiste isikute elu ja tervist. X tervise hoidmiseks, arvestades, et kinnipeetav keeldus enesevigastamiste järgselt meditsiinilisest abist, on võimalus kasutada esmaabi andmisel ohjeldusmeetmeid. Samal põhjusel tuleks juhul, kui vanglaametnik peab seda vajalikuks, kasutada ka ohjeldusmeetmetena käeraudu X liikumisel väljaspool kambrit. Tallinna Vangla on veendunud, et tagamaks vangla julgeolekut, välistamaks võimalikud kinnipeetava poolsed rünnakud teiste isikute ja ka iseenda suhtes tulevikus, on X suhtes preventatiivsetel põhjustel õigustatud maksimaalsete julgeolekuabinõude kasutamine.

Kohtu põhjendused ja otsus

Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Kuigi kirjalikus kaebuses vaidlustas X Tallinna Vangla direktori käskkirja tervikuna, siis kohtuistungil jäi kaebuse esitaja väite juurde, et tema õigusi rikub käskkirja punktid 2 ja

5 (käskkirja järgi p-d 1.2 ja 1.5) ehk isiklike riiete kandmise ja isiklike asjade kasutamise keelamine ja ohjeldusmeetmetena tema suhtes käeraudade kasutamise lubamine. Käskkirjas teiste abinõude kohaldamisega on kaebuse esitaja nõus, kuna ta oli Tallinna Vanglasse viidud ainult nädalaks.

VangS § 66 lg 2 kohaselt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning julgeoleku eest vanglas vangla direktor. Vangla direktoril on kohustus hinnata vangla julgeolekuriske ning otsustada, kas ja milliseid meetmeid tuleb kasutusele võtta julgeoleku tagamiseks. Juhul, kui vangla direktoril on olemas konkreetse kinnipeetava kohta piisavalt sellist informatsiooni, millest võib järeldada, et ennetava abinõuna oleks vajalik kohaldada tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, võib ta seda teha igal hetkel.

VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsuse näol ei ole tegemist kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamisega, vaid sel puhul on tegemist ennetava abinõuga, mille eesmärgiks on ära hoida tulevased võimalikud seaduserikkumised. Täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine on lubatud juhul, kui kinnipeetav vastab mõnele VangS §

69 lg 1 sätestatud tingimusele. Seega on lubatud täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine, kui on olemas piisav alus eeldada, et kinnipeetav võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule, iseendale või teistele isikutele.

Kohus leiab, et vastustaja on välja toonud piisavad andmed tõendamaks, et kaebuse esitaja puhul on tegemist süstemaatiliselt vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju rikkuva isikuga, ta on ohtlik nii endale kui vanglaametnikele. Nii omas X käskkirja väljaandmise ajal viit kehtivat distsiplinaarkaristust, ta on karistuse kandmise ajal neljal korral ähvardanud vanglaametnikke füüsilise vägivallaga ning neid ka reaalselt toime pannud. Kaebuse esitaja on ka endale ohtlik, kuna ta on käesoleva aasta aprillis tekitanud endale lõikehaava, keeldudes hiljem selle õmblemisest. Vastustaja on arvestanud olemasolevat informatsiooni, on arvestanud kaebaja isikuga, tema iseloomu ja eelneva käitumisega vanglas, ning teinud kaalutletud otsuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks, nende hulgas isiklike riiete ja esemete kasutamise keelamine ja tema suhtes käeraudade kasutamise lubamine.

Arvestades asjaolu, et kinnipeetav X oli tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise hetkel 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, järeldas Tallinna Vangla direktor õigesti, et tegu on süstemaatilise distsipliinirikkujaga. Erinevad vahejuhtumid seoses enda tervise kahjustamisega ning vanglaametnike ähvardamisega viitavad aga sellele, et kinnipeetaval on kalduvus kahjustada oma tervist ning teisi isikuid, seega oli Tallinna Vangla direktoril piisavalt alust X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Ükski kaebuse esitaja poolt esitatud väide ei ole aluseks lugeda vastustaja poolt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alusetuks.

Ebaõiged on kaebuse esitaja väited, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab tema suhtes ainult Tallinna Vangla ning et Tartu Vanglas on talle kõik lubatud. Nii selgus kohtuistungil, et kohtuistungi ajal oli kaebaja suhtes Tartu Vanglas kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, mida pidi ümber vaadatama alles oktoobrikuus.

Kaebuse esitaja on mitmel korral esitanud kaebusi nii Tallinna Halduskohtusse kui Tartu Halduskohtusse, vaidlustades tema suhtes samalaadsete täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kõikides kohtulahendites on tunnistatud vastustajate tegevus õiguspäraseks. Asjaolu, et kaebuse esitaja käitumine ja temapoolsed reageeringud võivad olla ettearvamatud, leidis kinnitust ka antud kaebuse läbiarutamisel kohtuistungil, kus kaebuse esitaja ei allunud kohtuniku korraldustele, mistõttu oli kohus sunnitud kaebuse esitaja kohtusaalist enne istungi lõppu eemaldama.

Vaidlustatud käskkiri on piisavalt motiveeritud, arusaadav kaebuse esitajale ning kohtu poolt kontrollitav. Käskkirjas on välja toodud ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tähtaeg. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud ning ei esine asjaolusid, mis selle välistaksid, mistõttu kohus jätab X kaebuse rahuldamata.

Eda Muts Kohtunik