Legislator Case Law & Legislation
2-07-22841/4 AI generated

2-07-22841/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-07-22841/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-07-22841/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
failure to substantiate appeal substantiation of statutory violation insufficiently substantiated grievance refusal by petitioner statutory remedy standing of petitioner
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2007 a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-22841 Tsiviilasi MN hagi MP(P ) vastu 40 200 krooni saamiseks RESOLUTSIOON

Jätta MN hagi MP vastu 40 200 krooni saamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud 15.06.2007 a. esitas MN Harju Maakohtule hagi MP vastu 40 200 krooni saamiseks. Kohus võttis 04.07.2007 määrusega hagi menetlusse. Rahvastikuregistrist saadud andmete kohaselt on M P surnud , seega enne tema vastu hagi esitamist.

Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Eraõigussuhe saab olla aga vaid poolte vahel. Vastavalt TsMS § 205 lg-le 1 on tsiviilkohtumenetluse pooled hageja ja kostja. TsMS § 201 lg 1 järgi on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. TsMS § 201 lg 2 järgi on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Pooleks saab tsiviilkohtumenetluses olla vastavalt TsMS § 201 lg-le 1 ja 2 üksnes isik, kellel on õigusvõime. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 2 algab inimese kui füüsilise isiku õigusvõime inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. MPõigussubjektsus lõppes eeltoodust lähtudes . Pärast seda kuupäeva ei saa M P enam olla õiguste ja kohustuste kandjaks ei materiaalõiguse järgi ega ka tsiviilmenetluses. Seega ei saa Marko Pronin olla pärast surma tsiviilkohtumenetluses kostjaks ning ei ole võimalik, et hageja ja MPvahel on eraõigussuhtest tulenev tsiviilasi TsMS § 1 mõistes. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Seoses asjaoluga, et Marko Pronin on surnud enne tema vastu hagi esitamist, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna kõnealune asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks.

Jaanus Saaremõts Kohtunik