2-07-32890/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-32890

Tsiviilasi

AS hagi OÜ, ME ja UK vastu 211 808,97 krooni ja viiviste

saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS(registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja JA

Kostja OÜ (registrikood XXX asukoht XXX)

Kostja ME(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja UK(isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OÜ-lt, ME ja UK solidaarselt 211 808,97 (kakssada üksteist tuhat

kaheksasada kaheksa krooni 97 senti) ning viivis osaliselt protsendina (22% aastas)

põhinõudelt (199 058,63 Eesti kroonilt) alates 03.09.2007 kuni põhinõude täitmiseni

ASkasuks, võttes arvesse, et ME vastutus on piiratud 200 000 krooniga ja UK

vastutus on piiratud 200 000 krooniga.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta solidaarselt OÜ, ME ja UK kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku

(kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto

nr XXX või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumber XX.

Asjaolud

03.09.2007 esitas AS hagi OÜ, ME ja UK vastu 211 808,97 krooni ja viiviste saamiseks.

Hageja nõue tuleneb hageja ja OÜ vahel XXX sõlmitud arvelduslaenulepingust, hageja ja

ME vahel sõlmitud käenduslepingust ning hageja ja UK vahel sõlmitud käenduslepingust.

Seisuga 03.09.2007 on OÜ laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees 211 808,97 krooni,

millest põhiosa võlgnevus moodustab 199 058,63 krooni, intressivõlgnevus 9 087,91 krooni ja

viivis 3 662,43 krooni. Hageja palub kostjatelt välja mõista võlgnevus 211 808,97 krooni ja

viivis protsendina (22% aastas) põhivõlgnevuselt alates 03.09.2007 kuni põhinõude

täitmiseni.

Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku

vastuse esitamiseks. Kostja OÜ sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte . Kostja ME sai

kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte . Kostja UK sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte

. Kostjad vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise

korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

AS ja OÜ vahel sõlmitud arvelduslaenulepingust, ASja ME vahel sõlmitud

käenduslepingust ning ASja UK vahel sõlmitud käenduslepingust nähtub, et poolte vahel on

võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4

sätestavad, et, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

VÕS § 396 lg-s 1 on sätestatud, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma

teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub

tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku

lepitud.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu

tingimusega. Kostja MEvastustuse maksimumsumma on käenduslepingu punkti 5 kohaselt

200 000 krooni. Kostja UK vastustuse maksimumsumma on käenduslepingu punkti 5

kohaselt 200 000 krooni.

Vastavalt VÕS § 145 lg-le 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka

kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning

kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab

käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid

kulusid vältida.
Esitatud tõendite põhjal ei ole kostjad kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule

leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt

väljamõistmisele 211 808,97 krooni, võttes arvesse, et MEvastutus on piiratud 200 000

krooniga ja UKvastutus on piiratud 200 000 krooniga.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis osaliselt protsendina (22% aastas) põhinõudelt

(199 058,63 Eesti kroonilt) alates 03.09.2007 kuni põhinõude täitmiseni, võttes arvesse, et

MEvastutus on piiratud 200 000 krooniga ja UK vastutus on piiratud 200 000 krooniga.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning

kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson

Kohtunik