2-07-1785/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.oktoober 2007.a Paide

Tsiviilasja number 2-07-1785

Tsiviilasi

MZ’i hagi JS’i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MZ, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxx x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx Hageja esindaja määratud korras: Alla Raudsepp, vandeadvokaadi vanemabi

Kostja: JS, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg 11.septembril 2007.a avalikul kohtuistungil Paides

RESOLUTSIOON

1. Tuvastada, et BZ (sündinud xx.xx.xxxx.a, isikukood xxxxxxxxxxx) ja BZ (sündinud xx.xx.xxxx.a, isikukood xxxxxxxxxxx) põlvnevad isast JS’ist (isikukood xxxxxxxxxxx).

3. Välja mõista JS’ilt MZ’i kasuks igakuuliselt 1300.00 (üks tuhat kolmsada) krooni elatist alaealise poja BZ’i (sündinud xx.xx.xxxx.a) ülalpidamiseks alates 11.jaanuarist 2007.a kuni poeg B täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a.

4. Välja mõista JS’ilt MZ’i kasuks igakuuliselt 1300.00 (üks tuhat kolmsada) krooni elatist alaealise poja BZ’i (sündinud xx.xx.xxxx.a) ülalpidamiseks alates 11.jaanuarist 2007.a kuni poeg B täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a.

5. Kohtuotsuse väljavõte põlvnemise tuvastamise nõude osas saata 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Järva Maavalitsusele.

6. Kohtuotsus elatise nõude osas on täies ulatuses tagatiseta viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel on õigus 30 päeva jooksul arvates alates otsuse kättetoimetamisest esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule.

HAGEJA NÕUDED

1. Tuvastada, et xx.xx.xxxx a sündinud BZ ja BZ põlvnevad JS’ist.

2. Välja mõista JS’ilt MZ’i kasuks poegade B ja B ülalpidamiseks elatis 1800 krooni kuus lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatis mõista välja tagasiulatuvalt alates 11.01.2006.a.

KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikus eelmenetluses vaidles kostja hagile vastu. Kostja ei tunnistanud, et hageja lapsed Bja B põlvnevad temast. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagiavalduse asjaolud õiged – ta on hagejat vastavalt võimetele rahaliselt aidanud. Mitte küll suurte summadega, aga ca 1500- 2000 krooni iga kuu. Tal on lisaks B ja Ble veel kaks last – x.xx.xxxx.a sündinud tütar M ja xx.xx.xxxx.a sündinud poeg R (tl 23). Kohtuistungil võttis kostja õigeks põlvnemise tuvastamise nõude ja kinnitas, et hageja pojad Bja BZ põlvnevad temast. Elatise nõude osas ei vaidlustanud kostja elatise maksmise kohustust, kuid väitis, et tema palk 6000-7000 krooni kuus ei võimalda maksta elatist nõutud ulatuses. Tal on mitmeid rahalisi kohustusi – ta peab maksma iga kuu üle 4000 krooni pangalaenu, lisaks on tal maksmata trahv ja maksta tuleb ka kohtutäiturile. Lisaks B ja Ble peab ta ülal pidama ka oma lapsi M ja R. Kui talle pannakse kohustus maksta hageja lastele elatist kokku 3600 krooni kuus, jäävad tema teised lapsed majanduslikult raskemasse olukorda. Ta on suuteline osalema kõigi laste ülalpidamises 1000 krooni ulatuses kuus (tl 76- 78). Tsiviilasi nr 2-07-1785

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 38 lg-te 2 ja 3 kohaselt põlvneb laps emast, kes on tema sünnitanud ja isast, kes on tema eostanud. PKS § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise

2 (4) isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Vaidlust ei ole selles, et xx.xx.xxxx.a sündinud BZ ja samal kuupäeval sündinud BZ põlvnevad emast MZ’ist. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka laste sünnitunnistustele kantud andmed ema kohta (tl 4,5). Kohtuistungil võttis kostja omaks asjaolu, et hageja lapsed Bja BZ põlvnevad temast (tl 76). Kostja omaksvõetud asjaolu kinnitab ka molekulaargeneetilise ekspertiisi aktis väljendatud eksperdi arvamus, mille kohaselt kostja isaduse tõenäosus B ja B suhtes on 99,9999% (tl 42-44). Kohus on seisukohal, et hagi asjaolud kogumis kostja omaksvõtu ja eksperdi arvamusega võimaldavad kostjat pidada 26.novembril 2004.a sündinud laste BZ’i ja BZ’i isaks.

2. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Pooltel alaealiste laste B ja B vanematena lasub kohustus hoolitseda selle eest, et nende pojad saavad kasvamiseks ja arenemiseks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab laste õigus saada vanematelt ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist, on lastega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist.

2.1. Hagi asjaolude kohaselt elavad poolte alaealised pojad hageja juures ning kostja ei ole vaatamata hageja korduvatele küsimistele lastele ülalpidamist andnud (tl 1-2). Samale seisukohale jäi hageja ka kohtuistungil (tl 77). xxxxxxxxxxx Vallavalitsuse tõend kinnitab hageja väidet selles, et alaealised Bja BZ elavad hageja juures (tl 8). Kostja kinnitas kohtuistungil, et ei ole andnud lastele iga kuu ülalpidamist. Kostja seletuse kohaselt on ta andnud hagejale raha laste ülalpidamiseks alates 2005.a jaanuarist ning seda siis ja niipalju, kui tal on võimalik olnud, st kas 300, 500 krooni ning suvel korra ka 1000 krooni. Selle 1000 krooni andis ta lastele voodi ostmiseks (tl 76-78). Hagi asjaolud kogumis kostja seletustega annavad tunnistust, et kostja ei ole andnud poegadele ülalpidamist ei regulaarselt, st igakuuliselt ega ka piisavalt, st vähemalt seaduses sätestatud minimaalmääras. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2004.a otsus nr 3-2-1-57-04). Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.11.2004.a otsus nr 3-2-1-121-04). Asjas ei ole esitatud tõendeid, et pooled oleks kokku leppinud, et kostja võib laste ülalpidamiskohustust täita teisiti kui igakuulise elatusraha maksmisega vähemalt seaduses sätestatud minimaalmääras. Hageja eitas sellise kokkuleppe olemasolu. Hinnates asjas esitatud ja uuritud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et kostja ei ole täitnud oma alaealiste laste B ja B ülalpidamiskohustust PKS § 60 lg 1 mõttes. Nimetatud asjaolu annab hagejale PKS § 61 lg 1 alusel õigustuse nõuda kostjalt elatist kohtu kaudu. Hageja nõue kostjalt elatise saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis kaksikute poegade ülalpidamiseks seaduses sätestatud minimaalmääras, st 1800 krooni ühe lapse kohta kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja oli seisukohal, et tema varaline seisund ei võimalda sellises ulatuses elatise maksmist. Tal on mitmeid rahalisi kohustusi, sealhulgas pangalaen, täitemenetluses tasumisele kuuluvad summad ja trahv ning lisaks ka lapsed M ja R oma seadusliku abikaasaga, keda ta samuti üleval peab pidama. Ta suudab maksta kõigile lastele ülalpidamist 1000 krooni kuus (tl 78).

3.1. Riigikohus on oma 16.05.2003.a otsuses nr 3-2-1-57-03 väljendanud seisukoha, et „Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused“. Kohtu arvates ei saa kahtlust olla selles, et poolte alaealised pojad vajavad normaalseks ja eakohaseks arenemiseks igapäevaselt nii sooja ja puhast elamise kohta (eluruumi), sööki, riideid, hügieenitarbeid, mänguasju, ravimeid jne. Kahtlust ei ole ka selles, et sotsiaalseks ja emotsionaalseks arenemiseks vajavad lapsed mõistlikul määral ka meelelahutusi, maiustusi, samuti suhtlemist mõlema vanema, sõprade-tuttavate ja eakaaslastega. Eelloetletud laste vajadused on kohtu arvates nii põhjendatud kui vajalikud.

Tsiviilasi nr 2-07-1785

3.2. Üldreeglina ei tohi PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (nn elatise miinimummäär). Erandina on kohtule antud võimalus vähendada elatise suurust alla PKS § 61 lg-s 4 märgitud elatise miinimummäära vaid PKS § 61 lg-tes 5 ja 6 märgitud alustel, st juhul kui 1) kohustatud

3 (4) vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras, osutub varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps, 2) kui kohustatud vanem on töövõimetu, 3) kui lapsel on piisav sissetulek või kui 4) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

3.3. Kohus, hinnates uuritud tõendeid kogumis leiab, et kostja võlaõiguslikud kohustused ei ole käsitatavad mõjuva põhjusena, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. Asjas uuritud dokumentaalsed tõendid kogumis kostja seletustega kinnitavad, et üks osa kostja nimetatud võlaõiguslikest kohustustest (täitemenetluses esitatud nõuded, Rootsi tolli määratud trahv) on tekkinud kostja enda õigusvastase käitumise tagajärjel (lepingu rikkumisest tekkinud võlg, Rootsis narkootilise ainena käsitatava aine omamine). Kostja õigusvastane käitumine ja selle tagajärjed ei saa ega tohi aga mõjutada negatiivselt laste õigust saada kostjalt kui vanemalt ülalpidamist. Uuritud dokumentaalsed tõendid kogumis kostja seletustega kinnitavad, et teine osa võlaõiguslikest kohustustest (BIG Panga tarbijakrediit) on tekkinud kohtumenetluse ajal. Seega on kostja, kelle väidete kohaselt ei piisa tema sissetulekust lastele elatise maksmiseks minimaalmääras, ning kes oli teadlik tema vastu toimuvast kohtumenetlusest ning sellest, et tema suhtes toimub ka täitemenetlus ning tal tuleb tasuda Rootsi tolli määratud rahatrahv, võttis endale veel väga suure täiendava rahalise kohustuse. Kostja sellist käitumist hindab kohus oma varalise seisundi tahtliku halvendamisena, st ei hinda võetud kohustust mõjuvaks põhjuseks, mis õigustaks elatise vähendamist. Seda enam, et kostja enda selgituste kohaselt kulutas ta päris suure osa võetud krediidist ebaratsionaalselt, st alkoholi peale (tl 80).

4. PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-65-07 väljendanud seisukohta, et „… elatise vähendamise aluseks võib olla samuti asjaolu, et kostjal tuleb ….. ülal pidada ka oma teisi lapsi“. Kostja vastuväidete kohaselt on tal lisaks ühistele lastele hagejaga ka kaks last oma abikaasaga – xx.xx.xxxx.a sündinud M ja xx.xx.xxxx.a sündinud R. Hageja elatisnõude rahuldamisel jäävad lapsed M ja R võrreldes Bja Bga halvemasse seisu. Hageja ei vaidlustanud asjaolu, et kostjal on lisaks ühistele lastele hagejaga veel kaks last, kuid leidis, et elatise vähendamisest ei saa juttugi olla, kuna hageja on nende laste olemasolu juba nõude esitamisel arvestanud, st nõuab elatist vaid minimaalmääras.

4.1. Kostja kinnituse kohaselt saab ta sissetulekut ca 6000-7000 krooni kuus. Kohus, hinnates kostja seletusi kogumis dokumentaalsete tõenditega leiab, et kostja ütlused oma sissetulekute osas ei ole usaldusväärsed. Kostja ise seletas kohtuistungil, et ta kulutab iga kuu 1000-2500 krooni telefonile, minimaalselt 70-80 krooni majapidamisele ja ca 150 krooni päevas, st ca 4500 krooni kuus toidule (tl 79-80). Lisaks on tõendatud, et kostja peab iga kuu maksma tarbijakrediidilepingu alusel 4142.62 krooni (tl 71-75). Seega kulutab kostja iga kuu enda ülalpidamiseks ja laenu tasumiseks kokku suurema summa, kui ta väitis end üldse sissetulekut saavat. Sellest omakorda järeldub, et kostja sissetulekud peavad olema suuremad tema poolt nimetatud 6000-7000 kroonist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on võimeline osalema oma laste ülalpidamises suuremas ulatuses, kui tema poolt nimetatud 1000 krooni kuus. Samas leiab kohus, et uuritud tõendid ei anna alust järeldada, et kostja varaline seisund võimaldaks tal anda iga kuu 7200 krooni laste ülalpidamiseks, st anda kõigile lastele võrdselt ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud minimaalmääras. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-65-07 rõhutanud, et „Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal“. Arvestades eeltooduga, samuti asjaoluga, et kostja ühegi alaealise lapse huvides ei ole, kui kostjale pannakse elatise maksmise kohustus ulatuses, mida ta nagunii nõuetekohaselt täita ei suuda, asub kohus seisukohale, et õige ja õiglane on vähendada kostjalt B ja B ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud minimaalmäära ning mõista temalt välja elatis B ja B ülalpidamiseks 1300 krooni kuus kummagi lapse kohta.

5. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. PKS § 70 lg

2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Tsiviilasi nr 2-07-1785

Hageja palus elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 11.01.2006.a ja põhjendas taotlust sellega, et hageja on laste sünnihetkest alates kostjalt raha küsinud, kuid kostja pole andnud.

PKS § 60 lg 1 ja mõttest tulenevalt on laste ülalpidamiskohustus vaid lapse vanemal. PKS § 38 lg 1 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste

4 (4) põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Laste B ja B põlvnemist kostjast ei tõestatud seaduses sätestatud korras viivitamatult pärast nende sündimist. Hagi asjaoludest ja poolte seletustest ei ilmne, et hageja oleks astunud samme laste põlvnemise tuvastamiseks enne käesoleva hagiavalduse esitamist, st enne 11.01.2007.a. Kohus tuvastas laste B ja B põlvnemise kostjast käesoleva kohtuotsusega. Seega alles põlvnemise tuvastamisest kohtuotsusega, on tekkinud kostja ja laste vahel vastastikused õigused ja kohustused, sh kostja kohustus lapsi ülal pidada. Ainuüksi juba sel põhjusel ei ole õigustatud kostjalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 11.01.2006.a. Lisaks - hagi asjaoludest ja hageja esindaja selgitustest ei ilmnenud, et kostja oma käitumisega oleks andnud hagejale põhjust viivitada põlvnemise tuvastamise ja elatishagi kohtule esitamisega. Lapsi kasvataval hagejal oli õigus ja laste huve silmas pidades ka kohustus, õigeaegselt pöörduda laste põlvnemise tuvastamiseks ja kostjalt elatise saamiseks kohtusse. Hageja tegi seda alles enam kui kaks aastat pärast laste sündi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud asjaolud ei anna alust PKS § 70 lg 2 kohaldamiseks ning hageja nõue elatise väljamõistmiseks elatishagi kohtule esitamisele eelnenud aja eest tuleb jätta rahuldamata.

6 TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus kohtuotsuse elatise nõude osas tagatiseta viivitamata täidetavaks täies ulatuses.

7. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sirje Lahesoo Kohtunik