2-06-40085/8 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 22.10.2007, Rapla, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number 2-06-40085

Tsiviilasi AS P hagi T M ja K M vastu ühisvara jagamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS P ( reg.nr xxxxxxxx, asukoht xxxxxxx, xxxxxxx xxx xxx/x), hageja esindaja OÜ Incure Inkasso Agentuur, Aare Hõbe, kostja TM (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxx xx), kostja K M (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxx xx)

Resolutsioon Jagada T M ja K M ühisvara järgmiselt:

Jätta T M omandisse 10,41666% mõttelist osa kinnistust asukohaga xxxxxxxx, xxxx xx, registriosa nr xxxxxx, väärtusega 125 000.- krooni.

Jätta K M omandisse 89,58334% mõttelist osa kinnistust asukohaga xxxxxxxx, xxxx xx, registriosa nr xxxxxx, väärtusega 1 075 000.- krooni.

Kanda OÜ Incure Inkasso Agentuuri poolt 04.06.2007 Pärnu Maakohtu kontole nr 3100057277 tasutud ekspertiisitasu 2900.- krooni Krausberg Kinnisvara OÜ (reg.nr 10979887) arveldusarvele nr 221023039646.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest .

Asjaolud 26.04.2006 tegi Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-05-15024 otsuse, millega rahuldas AS P hagi T M vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 20 039,92 kr ja 1950.- kr riigilõivu. Kohtuotsus jõustus 21.06.2006. Kostja võlga vabatahtlikult ei maksnud, seetõttu andis hageja nõude sissenõudmiseks Pärnu kohtutäitur Rocki Albertile. 22.11.2006 teatas täitur, et on teinud kõik endast oleneva, kuid kostjal puudub lahusvara, millele saaks sissenõuet pöörata. Ainsaks varaks on ühisvarana T ja K Mle kuuluv kinnisvara asukohaga xxxx xx, xxxxxxxx.

Hageja on seisukohal, et tegemist on kostjate ühisvaraga, kuna nende abielu registreeriti 10.05.1985, kinnistu on registrisse kantud aga 13.03.1998. Andmed abielulahutuse või ühisvara jagamise kohta puuduvad.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja A.Hõbe palub Perekonnaseaduse §-de 14 lg 1, 19 lg 1; Täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2 alusel jagada kostjatele ühisvarana kuuluv kinnistu asukohaga xxxx xx, xxxxxxxx lähtudes Perekonnaseaduse § 19.

Kostja vastuväited Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostja T.M leiab, et tegemist on AS P esindaja ja Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti tegemata jätmisega. Ei ole tehtud midagi, et asja lahendada sisuliselt, vaid on huupi oletatud. Kohtutäituri väited on väärad ja mitmeti tõlgendatavad, need ei kajasta tegelikku olukorda. Üles tuleb leida OÜ B vara, mille võõrandamisel jaguks vahendeid kõigi nõuete rahuldamiseks. K.Mle kuuluv kinnistu ei ole ühisvara, vaid on tema lahusvara. Kostja K M leiab, et ta ei ole OÜ Bga kuidagi seotud. Kinnistu kuulub ainult kostja K.Mle.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.

Perekonnaseaduse § 18¹ sätestab, et kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks.

Pärnu Maakohtu 26.04.2006 otsusega mõisteti välja T Mlt võlgnevus 20 039,92 kr ja 1950.- kr riigilõivu AS P kasuks. Kohtuotsus jõustus 21.06.2006.

Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti teatega 22.11.2006 loeb kohus tuvastatuks, et kohtutäituri menetluses on alates 27.06.2006 täitmisel Pärnu Maakohtu 26.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 2- 05-15024. 11.08.2006 edastati T.Mle täitmisteade väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuna T.M keeldus teadet vastu võtmast. T.M on mitmel korral kinnitanud kohtutäiturile, et ta ei kavatse võlga maksta. T.M töökohad puuduvad, tema arvelduskontod on arestitud. Võlgniku ja tema abikaasa K M ühisvarasse kuulub kinnistu xxxxxxxx, xxxx xx. Puudub võimalus kohtuotsust täita võlgniku lahusvara arvelt ning võlgnik hoidub kõrvale oma kohustuste täitmisest, siis sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on ainuvõimalik lahendus.

Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagejal on seaduslik alus nõuda kostjate ühisvara jagamist.

Perekonnaseaduse § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

Kostjate abielu on registreeritud xx.xx.xxxx Harju rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonna poolt, akt nr xxx (tl 3). Abielu on lahutatud xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuosakonnas, akt nr xx. Kinkelepingu 24.06.1986 kohaselt kingiti K Mle majavaldus asukohaga xxxxxxxx, xxxx xx 24.06.1986. Märjamaa Alevivalitsuse korralduse 06.02.1998 alusel anti KMle õigus erastada elamumaa xxxxxxxxx, xxxx xx. Maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu

13.03.1998 kohaselt K M erastas ostueesõigusega maatüki xxxxxxxxx, xxxx xx. Väljavõttega Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosast loeb kohus tuvastatuks, et elamumaa, asukohaga xxxxxxxx, xxxx xx, registriosa nr xxxxxx, omanikuks on alates 19.05.1998 K M. 19.05.1998 kehtinud AÕS § 118 lg 1 sätestas, et kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Perekonnaseaduse § 7 järgi määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks seaduses või abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. Tõendamist ei leidnud, et kostjad on sõlminud abieluvaralepingu. Seega on kinnistu asukohaga xxxxxxxx, xxxx xx, registriosa nr xxxxxx, kostjate abielu kestel omandatud vara ning see tuleb Perekonnaseaduse § 14 lg 1 kohaselt lugeda poolte ühisvaraks. Perekonnaseaduse § 19 lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Perekonnaseaduse §

19 lg 2 p 3 sätestab, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kuna kostja K.Mle elamu kingiti, on põhjendatud ja õiglane kõrvale kalduda ühisvara võrdse jagamise printsiibist. Eksperthinnangu nr 0394-07 kohaselt on kinnistu, asukohaga xxxxxxxx, xxxx xx, väärtus 1 200 000.- kr ning kinnistu turuväärtus ilma hooneteta 250 000.- kr. Seega kuulub kostjate ühisvara jagamisele järgmiselt: kostja T.M omandisse kuulub jätmisele 10,41666% mõttelist osa kinnistust (125 000 : 1

200 000 = 0,1041666; 100 x 0,1041666 = 10,41666) ning kostja K.M omandisse kuulub jätmisele 89,58334% mõttelist osa kinnistust (100 – 10,41666 = 89,58334 ).

Kohus leiab, et kostja T.M ametnike süüdistamine ei ole põhjendatud ja on alusetu. T.M ei ole olnud aldis kohtutäituriga suhtlema, et asi kohtuväliselt lahendada. Kostja T.M enda suhtes on lõpetatud kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 alusel, s.o kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning on kohustatud T.M tegema üldkasulikku tööd ja tasuma kaitsjatasu.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja T.M kanda.

Kohtunik: