2-07-19207/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-07-19207

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 12.oktoober 2007.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-19207 Tsiviilasi T P hagi R K vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T P (isikukood 48210250022, elukoht Hariduse 9 Kuressaare); Kostja R K (isikukood 37208284913, elukoht Ehitajate tee 49-25 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista R Klt elatis T P kasuks tütar H A K ülalpidamiseks 2196 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend kuus) krooni kuus, kuid mitte alla seaduses sätestatud elatusraha alammäära, alates 17.maist 2007.a. kuni tütar H A K .) täisealiseks saamiseni s.o. kuni . Elatis tasuda T P arveldusarvele , selgitusega lapse elatisraha.

3. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud elatisega, mida kostja on tasunud alates hagi esitamisest.

4. Käesolev otsus tunnistada viivitamata tagatiseta täidetavaks.

Menetluskulude jaotus Kostja peab hagiavalduselt tasuma riigile võrdeliselt väljamõistetud elatise suurusele riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS Poolte kooselust on a sündinud tütar H A K /t.l. 8/.

2-07-19207

2(4) 17.05.2007.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse kostjalt lapse ülalpidamiseks igakuise elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja last rahaliselt ega ka muud moodi toetanud. Kostja ei ole tundnud huvi lapse tervise ega eluolu vastu. Hageja oli sunnitud koos lapsega ühiselt ostetud korterist ära kolima, kuna kostja käitus vägivaldselt ja hageja pidi lapsega üksi hakkama saama. Hagejale teadaolevalt on kostja sissetulek tegelikult suurem, kui ta ametlikult näitab. Hageja hinnangul on lapse vajadused ühes kuus järgmised: eluasemekulud 1000 krooni, kulutused toidule 1000 krooni, kulutused transpordile 500 kr, kulutused tervishoiule 1000 kr, kulutused hügieenitarvetele 1000 kr, kulutused riietele ja jalanõudele 1000 krooni. Kokku seega 5500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 4880 krooni (sisaldab tulumaksu) alates oktoobrist 2006.a. Hageja soovis asja lahendamist kirjalikus menetluses

Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et tema emapalk lõpeb oktoobris 2007, ja edaspidine kuu sissetulek on vaid igakuine lapse raha. Laps on lasteaia järjekorda pandud septembrist 2008. Seega ei ole hagejal võimalik varem ka tööd otsida. Septembrist 2007 läheb hageja kõrgkooli (mille õppemaksu tasumiseks tuleb võtta õppelaenu). Kuna õpe toimub paaril õhtul nädalas, siis on see lapse kõrvalt võimalik. Hageja oli sunnitud lapsega ära kolima Tallinna korterist, mille ostsid koos R K'ga oma perele (hiljem aga selgus, et tema ostis selle muudel põhjustel, kasutades hagejat vaid abivahendina, kes maksis sissemaksu ja kellega koos laen võtta). Et lapsel kodu oleks, pidi hageja võtma pangast koos emaga laenu, et osta perele elamispind. Seoses sellega on hagejal 20 aastaks kaelas pangalaen, mille kuumakse on ca 4200 krooni. Hageja märgib, et kostja väide, et ta kandis hageja arvele 10. august 2007 4000 krooni, ei vasta tõele. Sellist summat ei ole ta kordagi hageja arvele lapse jaoks kandnud. Tõele vastab vaid see, et kostja maksis alates maikuust igakuiselt 1000 krooni lapsele ja augustikuus laekunud summa oli 2000 krooni. Lugedes R K kulutusi ja väljaminekuid, siis tekib küsimus, kuidas tema ei suuda oma 10 000 krooniga üksi ära elada, kui hageja peab varsti juba olematu rahaga üleval pidama nii ennast kui ka poolte ühist last.

KOSTJA PÕHJENDUS Kostja tunnistab elatise nõuet, kuid mitte nõutud suuruses /t.l. 18/. Kostja väitel on tema igakuine neto sissetulek töötasu 10 000.- krooni, vastavalt kostja ja OÜ vahel sõlmitud töölepingule. Täiendavaid sissetulekuid tal ei ole. Hagejale ja kostjale kuulub kummalegi 1/2 osa korteriomandist aadressiga Ehitajate tee 49 üldpinnaga 43,8 m2. Samuti kuulub kostjale 20 000 krooni suurune OÜ, reg , osa, millest aga dividende makstud ei ole. Muud registrisse kantavat vara kostjal ei ole. Kostja igakuised lepingulised püsikulud moodustavad ca 8000.- krooni suuruse summa alljärgnevalt: 1. eluasemelaen - alates 10. augustist 2007 ca 4600.- krooni; 2. ego järelmaksu kaart - 990.- krooni; 3. starman kaabeltelevisioon - 300.- krooni; 4. halduskulud - ca 1000.- krooni; 5. elatis vastavalt Harju Maakohtu 8. märtsi 2007 otsusele ts asjas 2-07-5356/21 1000.-krooni; 6. elekter – ca 200.- krooni. Lisaks on kostja hagejale maikuust tasunud elatisena 1000.- krooni kuus, millele lisanduvad ühekordsed maksed, nt 10. augustil 2007 4000.- krooni. Kostja ei ole keeldunud ega keeldu elatise maksmisest ka tulevikus, kuid leiab, et hageja poolt nõutav summa on talle ülejõu käiv. Kui kostja töötasust lahutada igakuised püsikulud, jääb alles ca 1000.- krooni suurune summa, millest tuleb veel elada. Käesolevaks hetkeks on kostja juba kulutanud suure osa oma säästudest, mistõttu ei ole tal võimalik tasuda elatist hageja poolt soovitud summas. Arvestades tegeliku olukorraga ja sooviga lapse kasvatamist toetada, peab kostja võimalikuks igakuise elatise maksmist summas 1000.- krooni. Sellest suurema summa väljamõistmine ei oleks kostja arvates tema majanduslikku olukorda silmas pidades mõistlik. Samuti ei keeldu

2-07-19207

3(4) kostja edaspidi mingi konkreetse ja põhjendatud väljamineku puhul hagejat materiaalselt toetamast, nagu ta ei ole seda teinud ka senini. Kostja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastuseks hageja täiendavale põhjendusele märgib kostja, et ta ei ole nõus maksma elatist hageja nõutud ajast alates so 18.septembrist 2006.a. Kostja väitel elasid pooled koos kuni maikuuni 2007 korteris, mille laenumaksed ja halduskulud tasus kostja. Alates maist on hageja elanud Saaremale tema emale (perele) kuuluvas majas, mistõttu ei saanud hagejal tekkida eluasemekulusid, vaatamata võetud pangalaenule. Lisaks saab hageja tulu oma endise korteri väljaüürimisest. Kostja ei pea lapse transpordikulusid summas 500 kr põhjendatuks. Kostja leiab, et lapse ülalpidamiseks on põhjendatud kulud ca 4000 krooni kuus, millest lapsevanemad peaksid kumbki tasuma 50% juhul, kui vanemad elaksid koos ja last ühiselt kasvataksid. Käesoleval juhul kasvatab last aga ema ja kostja arvates on loomulik, et tema ka mõningaid suuremaid kulusid kannab.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 12.09.2007.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 12.10.2007.a. /t.l. 38/. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on vanemal õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

23. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 väljendatud seisukohaga, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.

PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006 määrusega nr 273 kehtestati alates 01.01.2007 kuupalga alammääraks 3600 krooni. Seega on samast ajast alates elatise alammäär 1800 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende aastane tütar H A elab hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks tütre ülalpidamiseks hagejale piisavalt rahalisi vahendeid andnud. Kohus hinnates poolte poolt esitatud tõendeid oma majandusliku olukorra kohta (hageja puhul küll rohkem kulusid) peab neid käesoleval ajal enamvähem võrdseteks. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et kostja maksab Tallinna linna kasuks elatist . sündinud S K ülalpidamiseks 1000 krooni kuus alates 1.03.2007 kuni lapse täisealisuseni. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004.a. valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse „ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltunud arvutamise metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on statistiline ja

2-07-19207

4(4) tugineb Eesti perede reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003. Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 0-6 aastat on 1875 krooni. Arvestades elukalliduse tõusu on aastal 2007 eelpool nimetatud summad kindlasti märgatavalt suuremad. Seega on PKS § 61 lg-s 4 sätestatud elatise minimaalmäär ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega. Samas tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsusega PKS §

61 alusel väljamõistetud elatist, maksab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. EV Riigikohus oma 09.03.2005.a. lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-7-05 on asunud seisukohale, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Nimetatud kohtulahendis märgitu kohaselt on loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51).

Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Kohus leiab, et kostja R K poolt kohtule esitatud tõendid ei anna alust mõista temalt välja elatist alla seaduses kehtestatud alammäära so 1800 krooni, millele kohus peab võimalikuks liita tulumaksu 22% summas 396 krooni. Arvestades aga kostja varalist seisu ja hageja ülalpidamisel oleva aastase tütre vajadusi, ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatist hageja poolt taotletud suuruses so 4880 krooni kuus. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et aastase lapse vajadused ühes kuus on käesoleval ajal 5500 krooni kuus, nagu hageja märgib hagis.

Kohus leiab, et elatis tuleb kostjalt välja mõista alates elatisenõude esitamisest kohtule (so 17.05.2007), mitte tagasiulatuvalt 1. oktoobrist 2006, kuna lapse väidetav mitteülalpidamine kostja poolt sellel perioodil ei ole tõendatud. Menetluskulude hüvitamist ei ole pooled taotlenud, kuid asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 164 lg 3 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.TsMS § 190 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks.

Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab tasuma riigile riigilõivu, mille tasumisest hageja hagi esitamisel seaduse alusel vabastatud on (hagihind 2196 x 9 = 19 764 krooni, tasumisele kuuluv riigilõiv on 1250 krooni).

R.Undrest kohtunik