2-06-39999/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2007.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas Tsiviilasja number 2-06-39999 Tsiviilasi RK hagi KK vastu elatusraha suuruse muutmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja RK, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja KK, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Enno Heringson, Advokaadibüroo XXX Asja läbivaatamise kuupäev 24.09.2007.a. Istungil osalenud isikud Hageja RK Kostja KK Kostja lepinguline esindaja vandedavokaadi vanemabi Enno Heringson RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Muuta Harju Maakohtu 18.09.2006.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-05-20351 RK ja KK kompromissina kinnitatud elatusraha suurust lapse ülalpidamiseks ja määrata igakuise elatusraha suuruseks RKlt XXX sündinud poeg KK ülalpidamiseks 2200 ( kaks tuhat kakssada) krooni KK kasuks kuni poeg KKtäiseliseks saamiseni.

Määrata RKle XXX poeg KK ülalpidamiseks igakuise elatusraha võlgnevuse tasumise suuruseks 300 krooni kuus kuni võlgnevuse summas 27 500 krooni tasumiseni KK kasuks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jaotada RKja KK vahel võrdsetes osades.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt esitas KK Harju Maakohtule hagi RKvastu elatusraha nõudes poja KK ülalpidamiseks. 11.09.2006.a. toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille kohus kinnitas 18.09.2006.a. määrusega. Antud määruse kohaselt kohustub RK maksma elatist poja KK ülalpidamiseks 2500 krooni kuus alates XXX ja elatise võlga 27 500 krooni igakuiselt 500 krooni. Seega kohustub RK tasuma igakuiselt lapse ülalpidamiseks 3000 krooni ja peale võla tasumaist 2500 krooniXXX sündis hageja perre teine laps GK. Hageja leiab, et elatusraha 3000 krooni jätab GK ebavõrdsesse olukorda, kuna hageja varaline seiund ei võimalda talle pakkuda samaväärset ülalpidamist nagu KK. Hageja leiab, et ülalpidamiskoohustust omab ta ka oma kuni XXX lapsepuhkusel viibiva abikaasa KK ees lähtuvalt PKS § 21. Lisaks eeltoodule tulenes kompromissisumma kostja soovist üürida korter, võimaldada K ujumistreening, taskuraha, noortepärased firmarõivad, allergoloogi, neuroloogi ja psühholoogi vastuvõtud ning parimad ravimid. Samuti soovis kostja järeleaitamistundideks lapsele eraõpetajat ning pakkuda võimalust külastada teatreid, kino ning muuseume, mida kostja käesoleva ajani teinud ei ole. Lapse viibimisel hageja juures on laps hageja ülalpidamisel. Seetõttu leiab hageja, et tema makstav elatusraha on ülemäära suur, kuna seda ei kasutata otstarbekohaselt lapse vajaduste katmiseks. Eeltoodust tulenevalt palub hageja vähendada igakuist elatusraha 1500 kroonini ja igakuist võlasumat 200 kroonini.

Kostja vastuväited

Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Hageja ei pidanud kinni poolte varasematest kirjalikest kokkulepetest lapse ülalpidamiseks ning seetõttu oli kostja sunnitud pöörduma kohtusse elatusraha nõudes. Nimetatud menetluses tõi hageja välja, et tema perre on sündimas uus laps. Kostja oli seisukohal, et märgituga arvestades on mõistlik teha poolte kokkulepe ning alandada elatusraha summat 2500 kroonini kuus, millise kokkuleppe pooled ka sõlmisid. Kostja arvestuste kohaselt igakuine vajaminev summa lapse ülalpidamiseks oli hagi esitamisel 6000 krooni kuus. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema varaline seisund ei võimaldaks teist last võrdväärselt ülal pidada. Seadus ei võimalda rahuldada elatusraha võlgnevuse igakuise summa vähendamise nõuet. Hageja võlgnevus ei tulenenud tema haigusest või muul olulisel põhjusel, vaid üksnes tema soovimatusest pooltevahelist kokkulepet täita. Lisaks eeltoodule ei ole kohus hagejalt elatusraha võlgnevust välja mõistnud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt .

Sünnitunnistusega nr XXX on tõendatud, et XXX sündinud KK põlvneb hagejast, kuivõrd hageja on kantud sünnitunistusele lapse isana.

Perekonnaseaduse § 49 alusel on mõlemal vanemal oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus on seisukohal, et lapse huvid ei pea kannatama seetõttu, et tema vanemad elavad lahus ja ei saavuta kokkulepet lapse ülalpidamise osas. Sama seaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud oma last ülal pidama, § 61 lg 2 alusel määratakse igakuise elatusraha suurus kindlaks lähtudes lapse vajadusest ja mõlema vanema maksevõimest. § 61 lg 4 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Hageja on esitanud kohtule hagi põhjendusel, et tema kulutused on suurenenud seoses uue lapse sünniga ja seetõttu on lapsed ebavõrdses olukorras.

Kohus leiab, et asja materjalidest nähtuvalt on Harju Maakohus 18.09.2006.a. tsiviilasjas nr 2-05- 20351 kinnitanud poolte kompromissi ja lõpetanud asjas menetluse. Nimetatud kohtumääruse kohaselt kohustub RK maksma elatist poja KK ülalpidamiseks 2500 krooni kuus alates XXX kuni poja täisealiseks saamiseni. RK kohustub maksma elatist igakuiselt KK pangaarvele iga kuu 20.kuupäevaks 3000 krooni kuus 11 kuu võla 27 500 krooni tasumiseni. Peale võla tasumist maksab RK KK ülalpidamiseks elatist 2500 krooni kuus. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad arvestasid ülaltoodud kompromissi sõlmimisel asjaoluga, et hageja perre on sündimas uus laps ja sellest tulenevate hageja täiendavate kulutustega, mille alusel sõlmisid pooled kompromissi summas 2500 krooni kuus. Kohus leiab, kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole, seega nimetatu kohtus tõendamist leidnud ei ole. Poolte kompromissis nimetatu käsitlemist leidnud ei ole. Ka on kohus seisukohal, et isegi juhul, kui pooled oleksid antud asjaoluga arvestanud, siis reaalseid lapsele tehtavaid kulutusi ette näha võimalik ei ole ja need on võimalik välja selgitada alles pärast lapse sündi vastavaid kulutusi tehes. Seega ei saa kohus lähtuda otsuse tegemisel kostja vastuväitest, et hagi rahuldamiseks puudub alus, kuna poolte kompromissis arvestati hageja veel sündimata lapse võimalike kulutustega. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud ka hageja väidetu, mille kohaselt lähtusid pooled kompromissilepingu sõlmimisel kostja soovist üürida korter, võimaldada K ujumistreening, taskuraha, noortepärased firmarõivad, allergoloogi, neuroloogi ja psühholoogi vastuvõtud ning parimad ravimid. Samuti ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et antud kompromissi aluseks oleks olnud kostja soov järeleaitamistundideks lapsele eraõpetajale tasumiseks ning pakkuda lapsele võimalust külastada teatreid, kino ning muuseume

Hageja on märkinud, et lapse K vajadused ei ole nii suured nagu kostja on esile toonud. Samuti puuduvad tal rahalised võimalused antud summas elatusraha maksmiseks, kuna tema varalised kulutused on suurenenud uuele lapsele tehtavate kulutuste ja abikaasa ülalpidamisvajaduse tõttu. PKS § 21 alusel alusel on abikaasa kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Kohus leiab, et hagejal abikaasa ülalpidamiseks käesoval ajal alus puudub, kuna tema abikaasa on piisavalt kindlustatud saades vanemahüvitist igakuiselt summas 7774,12 krooni, millele lisandub peretoetus kummagi lapse so Gregor Kuusmaa ja Laura Põllu kohta 300 krooni kuus, seega peretoetus kokku 600 krooni kuus ( tl 77). Asjaoluga, et vastavalt Vanemahüvitise seaduse § 4 lg 4 KK vanemahüvitise maksmine lõpeb XXX., ei saa kohus otsuse tegemisel arvestada, kuna sellele järgneva perioodi varalise seisundi muutumine on tulevikku suunatud ning kohtul ei ole seda võimalik käeoleval ajal kohtule esitatud tõendite alusel reaalselt hinnata. Ka on hageja märkinud, et ta peab ülal oma abikaasa KK tütart LP. Kohus leiab, et seadusest tulenevalt tal nimetatud kohustus puudub, kuna PKS § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma last. Nii on vastav kohustus ka lapse LP vanematel. Kohus on seisukohal, et hageja võib küll piisavate varaliste vahendite olemasolul abistada oma abikaasat tema lapse LP ülalpidamisel, kuid nimetatu ei saa olla aluseks elatusraha vähendamiseks tema enda laste ülalpidamiseks tehtavate kulutuste kandmisel.

Hageja on vaidlustanud poeg K tehtavaid kulutusi ja pidanud neid ülemäära suurteks ja leidnud, et need ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus nõustub antud vastuväidetega osaliselt. Nii ei tee vanemad KK koolikulutusi igakuiselt, kuna kooliaasta pikkus on 9 kuud, samuti on märgitud summa ülepaisutatud. Samuti ei ole tõendatud vajadus rõivaste ja jalatsite järele kostja poolt esitatud ulatuses. Kohus leiab, et pooltel tuleb ühise lapse ülalpidamise ja hooldamisega seotud küsimused lahendada eelkõige kokkuleppel, arvestades lapse huve ja leides sobivaimad lahendused. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud kohtule, et antud kulutused oleksid vajalikud, siis antud kulutustega kohus arvestada ei saa.

Kostja on vaidlustanud hageja tehtavad kulutused eluasemele. Kohus leiab, eluasemelaenu kandmise kohustus seadusest tulenevalt hagejal puudub, kuivõrd antud eluaseme näol ei ole tegmist hageja omandis oleva varaga, mistõttu ei saa tal olla ka sellega kaasnevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kulutus summas 1400 krooni kuus ei ole põhjendatud.

Kohus leiab, et hageja on oma kulutustena esile toonud erinevaid summasid, millest kohus teeb järelduse, et hageja püüab oma varalist seisundit esitada kohtule halevamana, kui see tegelikult on. Samas leiab kohus, et lapse sünniga seoses on hageja kohustused oluliselt suurenenud.

Kohus teeb elatusraha nõudes otsuse lähtudes lapse huvidest. Lapse huvides on saada oma vanematelt piisaval määral ülalpidamist, et tagada lapse normaalne ja täisväärtuslik areng ning kasvamine. Samuti on hageja nõustunud lapsele elatusraha maksmise vajadusega, kuid leidnud, et tal puuduvad nimetatud kohustuse täitmiseks nõutavas summas rahalised võimalused, et tagada ka teise lapse vajaduste rahuldamine.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et elatusraha suurust tuleb muuta. Kohus leiab, et lähtudes poolte varalisest seisundist ja laste põhjendatud vajadustest on õige määrata igakuise elatusraha suuruseks 2200 krooni kuus.

Kohus leiab, et nimetatud summa on mõistlik, arvestades laste põhjendatud vajadusi. Nimetatud summale lisanduvad kostja tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks, mis tagab kohtu hinnangul piisava materiaalse võimaluse lapse normaalseks arenguks ja kasvamiseks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kohtule, et tema materiaalne seisund ei võimaldaks maksta elatusraha lapse ülalpidamiseks määras, mis on vajalik lapse arenguks ja tagaks ka teise lapse normaalsed vajadused.

PKS § 71 alusel võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Kostja leiab, et antud nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna hagejal puudusid mõjuvad põhjused elatusraha võlgnevuse tekkimiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja esitanud kohtule nõuet elatusraha võlgnevusest vabastamiseks, vaid palunud igakuist makset vähendada, kuna tema varaline seisund ei võimalda seda tasuda kompromissilepingus märgitud ulatuses summas 500 krooni kuus. Kohus leiab, et antud nõue kuulub rahuldamisele osaliselt ja igakuise võlgnevuse tasumise summaks tuleb määrata 300 krooni.

Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatusraha suurust edaspidi muuta.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud kanda menetlusosalistel võrdsetes osades.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Tiia Mõtsnik Kohtunik