2-06-28991/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2007.a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-06-28991 Tsiviilasi AS-i hagi MT`i vastu võla ja viiviste nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS (registrikood XXX asukoht XXX) Hageja esindaja: SK (XXX) Kostja: MT (isikukood XXX, elukoht teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MT`ilt AS-i kasuks 1 380,72 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend krooni ja 72 senti) krooni.

3. Välja mõista MT`ilt viivis (Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas) protsendina põhinõudest alates 12.10.2006.a kuni põhinõude täitmiseni AS`i kasuks.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta täies ulatuses MT`i kanda.

Edasikaebamise kord

1. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

2. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr. XXX või Hansapangas nr. XXX märkides viitenumbriks XXX

2(3)

Menetluse käik 12.10.2006.a esitas AS kohtule hagi MT`i vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS , AS ja MT 25.06.2001.a. Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Ego järelmaksukaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr XXXja arvelduskontoga nr XXX ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 12 000,00 krooni ulatuses. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma intressi 20 % aastas. 23.12.2003.a AS ja AS sõlmitud lepingu punkti 1 kohaselt andis AS AS`ile üle kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad 01.01.2004.a seisuga kehtivatest Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest. Hageja sulges seoses kostja võlgnevusega 17.07.2006.a. Ego limiidi nr XXX ja kandis võla uue nr XXX alla. Seisuga 11.10.2006.a moodustas kostja Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1 380,72 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 1 126,94 krooni, intress 3,78 krooni, menetlustasu 50,00 krooni ja leppetrahv 200,00 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 1 380,72 krooni. Hageja nõuab kostjalt ka viivise seaduses sätestatud määras (EKP intressimäär + 7% aastas) väljamõistmist protsendina põhinõudest alates 12.10.2006.a kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Kohus avaldas 14.08.2007.a. Ametlikes Teadaannetes teate koos hoiatusega teha hagile vastuse mitteesitamisel kostja kahjuks tagaseljaotsus. Kohus andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 60 päeva jooksul alates teate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest. Ajalehekuulutuse avaldamisega loeb kohus TsMS § 317 lg 5 alusel hagimaterjalid kostjale kätteantuks. Ametlikes Teadaannetes ilmunud teatega on kostjat hoiatatud, et hagile mittevastamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kostja ei ole vastust kohtule esitanud.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus tagaseljaotsuses üksnes õigusliku põhjenduse.

Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS §

101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS §

158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 kohaselt võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks

3(3) leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 1 380,72 krooni. Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja viivis seaduses sätestatud määra (EKP intressimäär + 7% aastas) alusel alates 12.10.2006.a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudest alates 12.10.2006.a kuni põhinõude täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Karin Sonntak Kohtunik