2-07-27628/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista X ASi EMT kasuks võlg 1034,21 krooni ja viivis 1033,21 krooni, möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
Legislator headnote
AI generated2-07-27628/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
Full text
Tsiviilasi nr 2-07-27628
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavaks-
tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2007, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-27628
Tsiviilasi
AS EMT hagi X vastu 2067,42 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja AS EMT (RK 10096159, asukoht Valge 16 19095
Tallinn), esindaja Eerika Erlach, Lindorff Eesti AS, Rävala
pst 5 10143 Tallinn;
kostja X
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada AS EMT hagi X vastu.
2. Välja mõista X ASi EMT kasuks võlg 1034,21 krooni ja viivis 1033,21 krooni,
kokku 2067,42 krooni (kaks tuhat kuuskümmend seitse krooni ja nelikümmend
kaks senti).
3. Välja mõista X ASi EMT kasuks menetluskulud 664,72 krooni (kuussada
kuuskümmend neli krooni ja seitsekümmend kaks senti).
4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
AS EMT võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli
hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
HAGEJA NÕUE
Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 18.06.1997 liitumislepingu alusel osutatud
teleteenuse eest 1034,21 krooni ja viivise 1033,21 krooni. Hageja on hagi alusena viidanud
VÕSRS §-le 11, TsK § 173 lg-le 1, §-le 174, § 190 lg-le 1, §-le 191, § 222 lg-le 1, 2 ja § 231
lg-le 1. Samuti palub hageja mõista kostjalt menetluskuludena välja riigilõivu 250 krooni ja
õigusabikulu 414,72 krooni.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kohtunik kohustas kostjat 07.08.2007 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse
nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 27). Kohus hoiatas, et kui
kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu
16.08.2007 (tl 30). Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus
on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha
tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1
alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule liitumislepingu, kostjale saadetud
võlanõude, arved, NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja (tl 8-22). VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt
kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku
üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕSRS § 12 lg 2 sätestab, et VÕSRS § 12
lg-s 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne
01.07.2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud
enne 01.07.2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised
täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või
lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele.
TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu
tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Vastavalt TsK § 231
lg-le 1 on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest
aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud
teistsugust protsendimäära.
Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult
põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks
2067,42 krooni välja mõista.
Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus,
rahuldades hagi, mõistab TsMS § 173 lg 1, 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja
menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni (tl 3) ja õigusabikulu
414,72 krooni (tl 23), kokku 664,72 krooni.
TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata
täidetavaks.
Kohtunik