Legislator Case Law & Legislation
2-07-8408/5 AI generated

2-07-8408/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-07-8408/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr 2-07-8408

Legislator headnote

AI generated

2-07-8408/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-07-8408

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-07-8408

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 12. oktoober 2007, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-8408 Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu 1343.96 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS EMT (RK 10096159, asukoht Valge 16 19095 Tallinn), esindaja Helena Purga, Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5 10143 Tallinn; kostja X Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada AS EMT hagi X vastu. 2. Välja mõista X ASi EMT kasuks võlg 672.48 krooni ja viivis 671.48 krooni, kokku 1343.96 krooni (üks tuhat kolmsada nelikümmend kolm krooni ja üheksakümmend kuus senti). 3. Välja mõista X ASi EMT kasuks menetluskulud 519.59 krooni (viissada üheksateist krooni ja viiskümmend üheksa senti). 4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord AS EMT võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. HAGEJA NÕUE Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 27.11.1999 liitumislepingu alusel osutatud teleteenuse eest 672.48 krooni ja viivise 671.48 krooni. Hageja on hagi alusena viidanud VÕSRS §-le 11, TsK § 173 lg-le 1, §-le 174, § 190 lg-le 1, §-le 191, § 222 lg-le 1, 2 ja § 231 lg-le 1.

2 Samuti palub hageja mõista kostjalt menetluskuludena välja riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulu 269.59 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS Kohtunik kohustas kostjat 27.03.2007 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 25). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu 24.08.2007 (tl 35). Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule liitumislepingu, kostjale saadetud võlanõude, arved, NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja (tl 8-20). VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕSRS § 12 lg 2 sätestab, et VÕSRS § 12 lg-s 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 01.07.2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Vastavalt TsK § 231 lg-le 1 on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 1343.96 krooni välja mõista. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 173 lg 1, 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni (tl 3) ja õigusabikulu 269.59 krooni (tl 21), kokku 519.59 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik