2-06-38665/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-38665

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 12. oktoober 2007 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-38665 Tsiviilasi Eesti Energia AS hagi X vastu 1541.67 krooni ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Energia AS (RK 10421629, asukoht Laki 24 Tallinn), esindaja Kaili Muru-Mölder, Ilmatsalu 5 51014 Tartu); kostja X Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Eesti Energia ASi hagi X vastu. 2. Välja mõista X Eesti Energia ASi kasuks võlg 1541.67 krooni (üks tuhat viissada nelikümmend üks krooni ja kuuskümmend seitse senti). 3. Välja mõista X Eesti Energia ASi kasuks viivis 306.24 krooni (kolmsada kuus krooni ja kakskümmend neli senti) ning viivis 0.06% päevas põhinõudelt alates 27.01.2007 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. 4. Väljamõistetud võlg ja viivised tasuda Eesti Energia ASi kontole nr 1180005555 Hansapangas või nr 10002059413005 Eesti Ühispangas, viitenumber 3610540407900016. 5. Välja mõista X Eesti Energia ASi kasuks menetluskulu 250 (kakssada viiskümmend) krooni. 6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Eesti Energia AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. HAGEJA NÕUE Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja elektrienergia tarbimise eest tekkinud põhivõla 1541.67 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. 26.01.2007 koostatud täpsustatud hagiavalduse kohaselt on viivise suuruseks 306.24 krooni. Viivise määraks on tüüptingimuste p-st 13.3 ja 5.3 tulenevalt 0,06% päevas õigeaegselt tasumata summalt. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-le 100 ja § 101 lg-le 1 p 1. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (tl 1-3, 20-21). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS Kohus kohustas 08.02.2007 hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 28). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud edasiandmiseks kostjale 17.08.2007 (tl 36). Kostja ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lg-s 3 ja 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu ja arved (tl 4-11, 22). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 tulenevalt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb hageja

3 kasuks välja mõista põhivõlg 1541.67 krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 306.24 krooni ja viivis 0.06% päevas põhinõudelt alates täpsustatud nõude koostamisest 27.01.2007 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 173 lg 1, 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni (tl 13). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik