3-06-1676/29 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2007 Tartu

Haldusasja number

3-06-1676

Haldusasi

T.K. kaebus Virumaa Pensioniameti Narva osakonna

31.05.2006 otsuse nr 317813 osaliseks tühistamiseks ja

tühistatud osas uue otsuse tegemisele kohustamiseks ning

vastustaja poolt õigusvastase otsusega tekitatud kahju (saamata

jäänud pension) hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. juuni 2007 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.K. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Apellant (kaebuse esitaja) – T.K.

Vastustaja (haldusorgan) – Virumaa Pensioniameti Narva

osakond

RESOLUTSIOON

Apellatsioonkaebus rahuldada ning Tartu Halduskohtu

18. juuni 2007 otsus tühistada.

Teha

asjas

uus

otsus,

millega

tühistada

Virumaa

Pensioniameti Narva osakonna 31.05.2006 otsus nr 317813

osas, millega jäeti T.K. teenistusstaaži hulka arvestamata

ajavahemik

18.10.1993

-

01.01.1996

(oli

Narva

Linnavolikogu liige), ajavahemik 19.10.1992 - 31.01.1994

(teenistus Kodakondsus- ja Migratsiooniametis) ning

pensionistaaži hulka ajavahemik 09.10.1984 - 14.09.1987

(komandeering Kuuba Vabariiki).

Virumaa Pensioniameti Narva osakonnal teha uus otsus

T.K. le pensionistaaži arvestamise kohta ning välja maksta

pension vastavalt uuele tehtavale arvestusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. T.K. esitas halduskohtule kaebuse Virumaa Pensioniameti Narva osakonna 31.05.2006 otsuse

nr 317813 osaliseks tühistamiseks ja tühistatud osas uue otsuse tegemisele kohustamiseks ning

vastustaja poolt õigusvastase otsusega tekitatud kahju (saamata jäänud pension) hüvitamiseks.

Kaebajale määrati vaidlustatud otsusega vanaduspension 3 605 krooni kuus. Pensioni suuruse

arvestamise aluseks loeti 23.05.2006 seisuga pensioniõiguslikku staaži kokku 45,212 aastat,

s. h avaliku teenistuse staaži 10 aastat. Avaliku teenistuse staaži arvestamisel on kaebaja arvates

jätnud vastustaja õigusvastaselt staaži hulka arvestamata ajavahemiku 18.10.1993 - 01.01.1996,

mil ta oli Narva Linnavolikogu liige. Avaliku teenistuse staaži hulka arvestati ajavahemik pärast

avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) jõustumist 01.01.1996 kuni 20.10.1996. Avaliku

teenistuse staaži hulka ei arvestatud teenistust Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ajavahemikul

19.10.1992 - 31.01.1994 ning seega jäeti kaebajale arvestamata avaliku teenistuse staaži kokku

3 aastat ja 3 kuud.

Kaebuse kohaselt ATS § 182 lg 1 järgi isikule, kes on käesoleva seaduse jõustumisel teenistuses,

arvutatakse teenistusstaaži §-des 153-156 sätestatud korras. ATS § 153 p-is 1 sätestatud

tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse

ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja

organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg,

v. a teenistusaeg endise NSVL julgeolekuorganites või relvajõududes. Teenistusstaaži hulka

arvatakse ATS § 153 p 1 kohaselt Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse

liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistusaeg Eesti riigi ja

kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana.

ATS § 182 rakendussättest tulenevalt arvestatakse isikutele, kes on teenistuses ATS § 153

sätestatud alustel, avaliku teenistuse staaži tagasiulatuvalt. 08.05.1998 jõustunud ATS muutmise

seadusega laiendati ATS §-is 153 lg 1 toodud loetelu ka kohaliku omavalitsuse volikogu

liikmetele ning loeti nende volituste aeg avaliku teenistuse hulka. Seega tulenevalt ATS §-ist 182

lg 1 tuleb arvestada isikutele, kes olid ATS jõustumisel kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed,

avaliku teenistuse staaži hulka nii kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg kui ka

varasem teenistusaeg riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Kaebaja viitab „Vabariigi

Valitsuse 09.01.1996 määruse nr.6 „Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži

arvutamise korra kinnitamine“ muutmine“ p-le 1, mille kohaselt arvutatakse antud korra kohaselt

avalike teenistujate teenistusstaaži muuhulgas ka ATS § 57 lg 2 alusel ametnikele riikliku

vanaduspensioni suurendamisel. Nimetatud määruse punkt 2 (12.06.1998 jõustunud

redaktsioonis) sätestab, et seaduse § 153 alusel arvatakse teenistusstaaži hulka Riigikogu liikme,

Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme

volituste aeg; (…) Isikutel, kes 01.01.1996 (…) olid valitud Riigikogu liikmeks, Vabariigi

Presidendiks, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks või nimetatud Vabariigi Valitsuse

liikmeks, (…) lisatakse teenistusstaažile vastavalt seaduse §-ile 182 enne seaduse jõustumist

seaduse § 2 teises ja kolmandas lõikes loetletud riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes

töölepingu alusel töötatud aeg (…). Järelikult kuna kaebaja oli ATS jõustumisel 01.01.1996

Narva Linnavolikogu liige, siis tuleb tema avaliku teenistusstaaži hulka arvata kogu tema

volikogu liikme volituste aeg ajavahemikul 18.10.1993 - 20.10.1996 ning ka enne ATS

jõustumist Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ajavahemikul 19.10.1992 - 31.01.1994 töötatud

aeg.

Vastustaja ei arvestanud kaebaja pensioniõigusliku tööstaaži hulka töökomandeeringut Kuuba

Vabariiki ajavahemikul 09.10.1984 - 14.09.1987, sest personalitöötaja tegi tööraamatusse valesti

formuleeritud sissekande. Otsuse tegemisel ei võtnud vastustaja arvesse Narva EVMT (Narva

Eksperimentaal-Valumehaanika Tehas) õigusjärglase tõendit, mis tõendab komandeeringus oleku

aega ja personalitöötaja kande ebaõigsust. Eeltoodu tõttu jäeti kaebajale arvestamata

pensioniõiguslikku staaži 2 aastat ja 10 kuud. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määruse nr. 6

„Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord“ § 29 kohaselt tõendatakse endise NSVL

territooriumil kuni 01.01.1991 omandatud pensioniõiguslikku staaži käesoleva määrusega

kehtestatud korras. Nimetatud määruse § 2 lg 2 kohaselt tööraamatu või tööraamatus vastavate

kannete puudumusel või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada muu

dokumendiga,

milles

on

andmed

töötamise

aja

kohta.

Kaebaja

oli

ajavahemikul

09.10.1984 - 14.09.1987 suunatud oma tööandja Narva EVMT korraldusel komandeeringusse

Kuuba Vabariiki, mille kohta on kaebaja esitanud vastustajale AS Evmet-Mehaanik kui endise

tööandja õigusjärglase 17.07.2006 tõendi nr.1/221. Kaebajale arusaamatul põhjusel vastustaja ei

arvestanud nimetatud tõendiga ning teatas talle kirja teel, et seda perioodi pensioniõigusliku

staaži hulka arvestada ei saa. Kuna tegemist oli töökomandeeringuga, kuhu kaebaja oli suunatud

endise Eesti NSV territooriumil asunud tööandja korraldusel, siis tuleb nimetatud periood

arvestada pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebaja viitas NSVL Ministrite Nõukogu 25.12.1974

määruse nr.365 „Välismaal viibivate nõukogude töötajate töötingimuste kinnitamine“

p-dele 15-17, mille alusel toimus välismaale suunatud NSVL töötajate töötasustamine, s. h ka

töötasu osaline ülekandmine NSVL-s viibivatele töötaja ülalpidamisel olevatele pereliikmetele.

Kaebaja leiab, et kuna tema töötasult arvestati sotsiaalmaksu, mis laekus NSVL eelarvesse, siis

kuulub ka töötamine välismaal komandeeringus (lähetuses) olles riikliku pensionikindlustuse

seaduse (edaspidi RPKS) § 28 lg 1 ja 4 kohaselt pensioniõigusliku staaži hulka. Kuuba

Vabariigis komandeeringus viibimise perioodil kanti kaebaja abikaasa Jelena Kutti pangaarvele

perekonna ülalpidamiseks Narva EVMT-st 60 % kaebaja viimasest ametipalgast Eesti NSV-s

(Narva EVMT-s).

Vastustaja 31.05.2006 otsus nr 317813 ei vasta RPKS §-is 34 sätestatud nõuetele. Nimetatud

paragrahvi p-de 6 ja 7 kohaselt peavad otsuses sisalduma viited otsuse teatamise viisi kohta ning

otsusel peavad olema otsuse teinud ametniku või ametnike allkirjad. Kaebajale edastati

väljatrükk ilma eelnimetatud viidete ja allkirjadeta. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS)

§ 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

Kaebaja

soovib

võrdset

kohtlemist,

sest

teistele

pensionitaotlejatele

on

arvestatud

pensioniõigusliku staaži hulka välismaal komandeeringus oldud aeg.

2. Vastustaja Virumaa Pensioniamet vaidles kaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt sätestab ATS § 12 lg 2 ammendava loetelu seaduse paragrahvidest, mis

laienevad kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele. Järelikult nimetatud sättes märkimata

paragrahvidest tulenevad õigused ja kohustused volikogu liikmetele ei laiene. Kooskõlas ATS

§-iga 12 lg 2 laieneb volikogu liikmetele § 153, mille alusel arvatakse kohaliku omavalitsuse

volikogu liikme volituse aeg teenistusstaaži hulka. Samas ATS § 12 lg 2 ei viita ATS §-ile 182.

Eeltoodust tulenevalt saab volikogu liikme volituste aega arvata teenistusstaaži hulka alates ATS

jõustumisest 01.01.1996. Varasemat volikogu liikmeks oleku aega ning volikogu liikmeks

olekule eelnevat tööstaaži ATS § 182 alusel teenistusstaaži hulka ei arvata. Kaebaja avaliku

teenistuse staaži hulka ei ole arvestatud Kodakondsus- ja Migratsiooniametis töötatud aega, kuna

ATS § 182 lubab varasema tööstaaži avaliku teenistusstaažile lisada vaid sellisel juhul, kui isik

oli enne ATS-i jõustumist avalikus teenistuses. Volikogu liikmeks aga valitakse, mitte ei

nimetata teenistusse. Kuuba Vabariigis töötamine ei anna alust lugeda seda ajavahemikku

pensioniõigusliku staaži hulka, sest RPKS § 28 lg 4 ei maini ära töötamist väljaspool NSVL

territooriumi.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 18. juuni 2007 otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse kohaselt on vastustaja põhjendatult arvestanud kaebaja avaliku teenistusstaaži hulka

ajavahemiku 01.01.1996 - 20.10.1996, jättes pensioniõigusliku staaži hulka arvestamata kaebaja

volikogu liikmeks oleku aja ajavahemikul alates 18.10.1993 - 01.01.1996 ning töötamise aja

Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ajavahemikul 19.10.1992 - 31.01.1994.

Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed ei ole ametnikud ATS § 6 lg 1 ja 2, § 7 ja § 8 mõistes.

Kooskõlas ATS §-iga 2 lg 3 kohaliku omavalitsuse ametiasutusteks, milles töötamist loetakse

avalikuks teenistuseks, on valla- ja linnavolikogu kantselei, valla- ja linnavalitsused (asutustena)

koos struktuuriüksustega, osavalla- ja linnaosavalitsused (asutustena), linnavalitsuse ametid,

kohaliku omavalitsuste liitude bürood. Tulenevalt ATS §-ist 12 lg 2 ei laiene kohaliku

omavalitsuse volikogu liikmetele ATS § 57 (ametniku vanaduspension). Kuna kaebaja ei olnud

seisuga 01.01.1996 avalikus teenistuses, vaid linnavolikogu liige, mida ei loeta avalikuks

teenistuseks, siis tulenevalt ATS §-ist 182 lg 1, mille kohaselt isikule, kes käesoleva seaduse

jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži ATS §-des 153 - 156 sätestatud korras, ei

saanud teenistust Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ajavahemikul 19.10.1992 - 31.01.1994

(s. t enne ATS jõustumist), lugeda tema teenistusstaaži hulka.

Vabariigi Valitsuse 02.06.1998 määruse nr 113 „Vabariigi Valitsuse 09.01.1996 määruse nr 6

„Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine“ muutmine“

p 2 on osaliselt (Riigikogu liikmeid, Vabariigi Presidenti, kohaliku omavalitsuse volikogu

liikmeid ja Vabariigi Valitsuse liikmeid puudutavas osas) vastuolus ATS § 182 lg 1 2. lausega,

mille kohaselt ATS §-is 153 p 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse

jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele

allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu

ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSVL julgeolekuorganites või

relvajõududes. ATS § 182 lg 2 sätestab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu,

kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse §-ile 153 p 1 ja käesoleva paragrahvi esimesele

lõikele arvatakse avaliku teenistusstaaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

Selliseks määruseks on Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrus nr 1 „Nende endiste Eesti NSV

ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“.

Nimetatud määruses ei ole viidet Riigikogu liikmele, Vabariigi Presidendile, kohaliku

omavalitsuse volikogu liikmele ega Vabariigi Valitsuse liikmele. Seega Vabariigi Valitsuse

02.06.1998 määrus nr 113 „Vabariigi Valitsuse 09.01.1996 määruse nr 6 „Ametniku

teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine“ muutmine“ (12.06.1998

jõustunud redaktsioonis) p 2 on eelpoolmärgitud osas vastuolus ATS §-iga 12 lg 2, mille

kohaselt ei laiene ATS § 182 kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele. Asjas tuleb kohaldada

seadust, mitte sellega vastuolus olevat alamalseisvat akti.

Kooskõlas RPKS §-iga 28 lg 1 pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui

tööandja oli kohustatud tasuma sotsiaalmaksu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt pensioniõigusliku

staaži hulka arvatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise NSVL

territooriumil kuni 1991. aasta 01. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 (viisteist) aastat

Eestis omandatud pensionistaaži. Kaebaja tööraamatu kannetest nähtub üheselt, et kaebaja

vabastati töölt Narva EVMT-st 09.10.1984 ja võeti uuesti tööle 14.09.1987 Narva EVMT-sse

teise kategooria insener-konstruktorina. Vabastamise põhjusena on viidatud tööraamatus

töökomandeeringule Kuuba Vabariiki. Juhul, kui tegelikult töölt vabastamist ei toimunud, vaid

kaebaja

suunati

ajutiselt

tööle

NSVL

Kergetööstusministeeriumi

juures

asuva

„Sojuzlegzagranpostavka“

poolt

Kuuba

Vabariiki,

siis

saaks

ajavahemikku

09.10.1984 - 14.09.1987 arvata kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka juhul, kui kaebaja esitaks

tõendi selle kohta, et tema tööandja NSVL Kergetööstusministeeriumi juures asuv

„Sojuzlegzagranpostavka“ tasus nimetatud ajavahemikul tema eest tema eest sotsiaalmaksu.

Kuigi NSVL-s isikustatud sotsiaalmaksu ei olnud kehtestatud, peeti arvestust sotsiaalmaksu

maksmise kohta ettevõtetes töötajate nimekirja alusel. Kohtu nõudmisele esitada tõend

sotsiaalmaksu tasumise kohta ajavahemiku eest 09.10.1984 - 14.09.1987, esitas T.K. Venemaa

Riikliku Majandus(ettevõtlus)arhiivi 29.01.2007 tõendi nr 63, millest nähtub, et Venemaa

Riiklikus Majandus(ettevõtlus)arhiivis on olemas andmed selle kohta, et T.K. töötas insenerina

Kuuba Vabariigis NSVL Kergetööstusministeeriumi juures asuva „Sojuzlegzagranpostavka“

liinis Santiago de Cuba tekstiilikombinaadis ajavahemikul 09.10.1984-12.07.1987. Tõendi on

allkirjastanud

Venemaa

Riikliku

Majandus(ettevõtlus)arhiivi direktori asetäitja. Kuna

arhiivitõendist nähtub, et dokumendid T.K. töötamise kohta NSVL Kergetööstusministeeriumi

juures asuva „Sojuzlegzagranpostavka“ liinis on arhiivis olemas, siis tuleb need kaebajal välja

nõuda. Kaebaja poolt esitatud Narva EVMT õigusjärglase AS Evmet-Mehaanik

17.07.2006 tõend nr 1/221, millest nähtub, et T.K. oli alates 09.10.1984-14.09.1987

saadetud komandeeringusse Kuuba Vabariiki tekstiilikombinaati, ei tõenda tema tööandja poolt

sotsiaalmaksu tasumist ning ei saa olla aluseks vanaduspensioni suurendamisel. Kaebaja viide

NSVL Ministrite Nõukogu Riikliku Komitee 25.12.1974 määruse nr 365 p-dele 15-17, millised

reguleerivad välismaale suunatud NSVL töötajate töötasustamist, ei ole asjassepuutuv, kuna need

ei puuduta sotsiaalmaksuga maksustamist.

Virumaa Pensioniameti 31.05.2006 otsus nr 317813 ei vasta RPKS §-is 34 p 2, 3, 4 ja 6

sätestatud nõuetele, kuna ei sisalda kokkuvõtet pensionitaotleja taotlusest ega otsuse põhjendusi,

milles tuleb märkida dokumendid ja tõendid, samuti asjaolud, millele otsus on rajatud. Samuti

puuduvad viiteid otsuse aluseks olevate õigusaktide sätetele. Puudub otsuse resolutsioon, mis

sisaldaks seisukohta pensioniavalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ja märge

otsuse teatamise viisi kohta. Otsuse teinud ametnike allkirjad on otsuse originaaleksemplaril

olemas. Seega on õige kaebaja väide, et vaidlustatava haldusakti andmisel on rikutud HMS

§-is 54 sätestatud nõudeid. Samas vorminõuete rikkumised ei saa olla aluseks haldusakti

kehtetuks tunnistamisele. Kuna pensioniõiguslik staaž on vastustaja poolt õigesti arvestatud, siis

kooskõlas HMS §-iga 58 haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. T.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 18. juuni 2007 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on ebaõige seisukoht, et ATS § 182 ei laiene kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et ATS § 182 puhul on tegemist rakendussättega, s. t sättega, mis

reguleerib teiste sätete, nimelt teenistusstaaži arvutamiseks ettenähtud sätete, ATS §-de 153-156,

kohaldamist, andes viidatud sätetele tagasiulatuva jõu. Vaidlust ei ole selles, et ATS

§-id 153-156 laienevad ATS § 12 lg 2 p 4 kohaselt ka kohaliku omavalitsuse liikmetele, seega

tuleb ka kohaliku omavalitsuse liikme volituste aja ning sellele eelneva ametiasutustes töötatud

aja avaliku teenistuse staaži hulka arvamisel arvestada ATS §-is 182 sätestatuga võrdselt teiste

ATS §-is 153 sätestatud isikutega;

2) on ebaõigesti jäetud ATS § 153 p 1 selle koosmõjus rakendussättega § 182 kohaldamata,

leides, et vastustaja on põhjendatult arvestanud kaebaja avaliku teenistusstaaži hulka

ajavahemiku 01.01.1996 - 20.10.1996, jättes pensioniõigusliku staaži hulka arvestamata kaebaja

volikogu liikmeks oleku aja ajavahemikul 18.10.1993 - 01.01.1996 ning töötamise aja

Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ajavahemikul 19.10.1992 - 31.01.1994;

3) on põhjendamatult asutud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed ei ole

ametnikud ATS § 6 lg 1 ja 2, § 7 ja § 8 mõistes. ATS §-ist 12 lg 2 tulenevalt laieneb kohaliku

omavalitsuse liikmetele ka ATS § 6. ATS §-ist 6 lg 1 ja 2 tulenevalt on ametnik ametiasutuse

koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik, kusjuures ametnikud jagunevad

riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. Seega tuleb ka kohaliku omavalitsuse

volikogu liiget käsitleta ametnikuna ehk avaliku teenistujana nende ATS sätete osas, millised

volikogu liikmele kohalduvad. Kohus on ekslikult viidanud ATS §-ile 2 lg 3, mis loetleb

omavalitsuse ametiasutused, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, jättes seejuures

tähelepanuta, et volikogu liikmel ei ole töösuhet, vaid tegemist on valitava ametikohaga, vastates

sel viisil ametniku mõistele.

Kohus on õigustatult leidnud, et tulenevalt ATS § 12 lg 2 ei laiene kohaliku omavalitsuse

liikmele ATS § 57 (ametniku vanaduspension). Antud viide ei ole aga käesoleva vaidluse

lahendamisel asjakohane, kuna volikogu liikmel ei ole ainult siis õigust ametniku

vanaduspensionile, kui tal puudub muu ametniku vanaduspensioni saamiseks nõutav avaliku

teenistuse staaž.

ATS §-ist 57 lg 1 tulenevalt ametnikule kindlustatakse riiklik vanaduspension ATS-is sätestatud

eranditega. Antud juhul ongi erandiks ATS § 12 lg 2, mis välistab ATS § 57 kohaldamise isikute

suhtes, kes lähevad pensionile volikogu liikme positsioonilt. Samas kui isik läheb pensionile

muust avalikust teenistusest, mille puhul ATS § 12 lg 2 loetletud erandid ei kohaldu, liidetakse

tema volikogu liikme volituste periood avaliku teenistuse staaži hulka. Nimetatud põhimõte

tuleneb ATS §-ist 153 p 1 ning §-ist 159 lg 2 p 3 (millised kohalduvad ka ATS §-ist 12 lg 2 p 4

tulenevalt kohaliku omavalitsuse liikmele). ATS § 159 lg 2 p 3 kohaselt kantakse ametniku

tööraamatusse teenistuses oldud aeg, sealhulgas erikandega teenistuse aeg, mis annab õiguse

sooduspensionile või pensioniõigusliku staaži soodustatud korras arvutamisele.

Samuti tuleneb volikogu liikme volituste perioodi ning sellele eelnenud töötamise aeg arvestada

avaliku teenistuse staaži hulka tulenevalt Vabariigi Valitsuse 09.01.1996 määrusest nr 6

„Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine“, millega

kinnitatud korra p 1 järgi arvutatakse antud korra kohaselt avalike teenistujate teenistusstaaži

muuhulgas ka ATS § 57 lg 2 alusel ametnikele riikliku vanaduspensioni suurendamisel.

Ka Sotsiaalministeeriumi 19.12.2002 kirjas nr 1-5/7046 on märgitud, et kui isik läheb pensionile

avalikust teenistusest, siis liidetakse tema volikogu liikme volituste periood avaliku teenistuse

staaži hulka;

4) on ekslikult leitud, et kuna kaebaja ei olnud seisuga 01.01.1996 avalikus teenistuses, vaid

linnavolikogu liige, mida ei loeta avalikuks teenistuseks, siis tulenevalt ATS §-ist 182 lg 1, mille

kohaselt isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži

ATS §-des 153-156 sätestatud korras, ei saanud teenistust Kodakondsus- ja Migratsiooniametis

ajavahemikul 19.10.1992 - 31.01.1994 (s. t enne ATS-i jõustumist), lugeda tema teenistusstaaži

hulka. Ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme puhul on tegemist avaliku teenistujaga ATS

mõttes ning ATS § 12 lg 2 sätestab üksnes erandid teatud ametnike gruppidele, kelle hulka

kuulub ka omavalitsuse volikogu liige. Seejuures tuleb ka ATS § 182 tõlgendada nii, et

teenistuses olemisena tuleb käsitleda kõiki ATS §-is 153 loetletud tegevusi s. h ka volikogu

liikmeks olemist. Kuna apellant oli ATS jõustumisel kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks,

kelle puhul on tegemist avaliku teenistuse eriliigiga, oli apellant ATS jõustumisel teenistuses

ning tema varasem töötamise aeg Kodakondsus- ja Migratsiooniametis nagu ka terve volikogu

liikme volituste periood tuleb ATS §-ist 153 p 1 ning §-ist 182 lg 1 lähtuvalt lugeda tema

teenistusstaaži hulka;

5) on ebaõigesti jäetud kohaldamata Vabariigi Valitsuse 02.06.1998 määrusega nr 6 “Ametniku

teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine” kinnitatud korra p 2

(muudetud Vabariigi Valitsuse 02.06.1998 määrusega 113). Kohus on ekslikult leidnud, et

eelnimetatud punkt on osaliselt (Riigikogu liikmeid, Vabariigi Presidenti, kohaliku omavalitsuse

volikogu liikmeid ja Vabariigi Valitsuse liikmeid puudutavas osas) vastuolus ATS §-iga 12 lg 2,

mille kohaselt ei laiene ATS § 182 kohaliku omavalitsuse liikmetele, samuti, et antud punkt on

osaliselt vastuolus ATS § 182 esimese lõike teise lausega. ATS § 182 kohaldub ka kohaliku

omavalitsuse liikmele. ATS § 182 lg 1 teine lause üksnes laiendab ATS § 182 lg 1 esimeses

lauses ning ATS §-is 153 p 1 sätestatut. ATS §-ist 153 p 1 tulenevalt teenistusstaaži hulka

arvatakse Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku

omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku

omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana.

ATS §-iga 182 lg 2 on Vabariigi Valitsusele antud volitus kehtestada riigi ja kohaliku

omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistusstaaži hulka. Ka

ATS § 182 pealkirjast tuleneb, et tegemist on varasema tööstaaži teenistusstaažile lisamist

käsitleva sättega.

Kohus on õigesti märkinud, et selliseks määruseks on Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrus

nr 1 “Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse

avaliku teenistuse staaži hulka”.

Samas on kohatu väide, et nimetatud määruses ei ole viidet Riigikogu liikmele, Vabariigi

Presidendile, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele ega Vabariigi Valitsuse liikmele. Antud

määruses ei saagi vastavat viidet sisalduda, kuna määrusega kehtestatakse Eesti NSV

ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, seejuures aga

kohaliku omavalitsuse liikme volituste arvestamine avaliku teenistuse staaži hulka tuleneb

otsesõnu ATS §-ist 153 p 1.

Kohus on leidnud, et tulenevalt Vabariigi Valitsuse määruse ja seaduse vastuolust tuleb

kohaldada seadust, mitte sellega vastuolus olevat alamalseisvat akti. Apellant sellist vastuolu ei

näe. Kuna ATS § 153 käsitleb teenistusstaaži osas kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeid

võrdselt kõigi teiste avalike teenistujatega, peaks nende eriline kohtlemine teenistusstaaži

arvestamisel tulenema otsesõnu seadusest. Antud juhul seadus ei sätesta erandeid teenistusstaaži

arvestamisel kohaliku omavalitsuse liikme suhtes, mistõttu kohus on Vabariigi Valitsuse

määruse kohaldamata jätmisel rikkunud ka isikute võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kohus ei ole tuvastanud, et Vabariigi Valitsus oleks nimetatud määruse andmisel väljunud talle

antud volituste piirest. Antud määruse puhul tuleneb volitusnorm määruse andmiseks ATS

§-ist 156 ning §-ist 157 lg 2, seejuures on ATS §-ist 156 tulenevalt ATS § 12 lg 2 p 4 kohaldatav

ka kohaliku omavalitsuse liikmele. ATS § 156 kohaselt on Vabariigi Valitsusel on õigus anda

määrusi käesoleva peatüki sätete (s. t §-de 153-156, millele viitab ka ATS § 182 lg 1 esimene

lause) täitmiseks. Antud juhul ongi Vabariigi Valitsus sellise määruse andnud ning reguleerinud

muuhulgas ATS § 153 rakendamist selle koosmõjus ATS §-iga 182 lg 1. Vabariigi Valitsuse

määrus on seaduse ametlikuks tõlgenduseks, mis selgitab ning vajadusel täpsustab seaduse

mõtet, mistõttu ei saa seda kergekäeliselt kohaldamata jätta, ilma et oleks tuvastatud määruse

otsene vastuolu seadusega;

6) on Vabariigi Valitsuse 02.06.1998 määruse nr 6 “Ametniku teenistuslehe pidamise ja

teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine” kohaldamata jätmisel jäetud arvestamata

õiguspärase ootuse ja usalduse kaitse põhimõtted. Kõnealuse Vabariigi Valitsuse määruse puhul

on kõik õiguspärasuse eelduseks olevad tingimused täidetud. Apellandil on antud juhul tekkinud

õiguskindluse põhimõttele tuginev õiguspärane ootus, et kooskõlas volitusnormiga antud määrust

rakendatakse kuni selle muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni seadusega ettenähtud korras.

Samuti on apellandil tekkinud kehtival määrusel põhinev usalduse kaitse, et vastustaja arvestab

tema pensionitaotluse läbivaatamisel määruses kehtestatud teenistusstaaži arvestamise korraga.

Määrus on kehtiv ning vastustajale täitmiseks kohustuslik. Kohus ei ole käesoleva vaidluse

lahendamisel pööranud tähelepanu sellele, et hoolimata sellest, et nii vastustajal kui

Sotsiaalministeeriumil puudus õigusselgus ATS §-de 153 ja 182 ning antud määruse

kohaldamisel (vt vastustaja poolt Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti 12.2002 kiri nr 2-6/,

Sotsiaalministeeriumi

19.12.2002

vastus

nr

1-5/7046

Sotsiaalkindlustusametile

ning

Sotsiaalkindlustusameti 09.01.2007 koosoleku protokoll nr 1), ei ole ei vastustaja,

Sotsiaalministeerium ega Sotsiaalkindlustusamet aastate vältel astunud mingeid samme ATS ja

Vabariigi Valitsuse määruse väidetava vastuolu likvideerimiseks. Samuti on vastustaja kohelnud

ühesuguse staatusega isikuid põhjendamatult ebavõrdselt, kuna lähtuvalt vastustaja poolt kohtule

esitatud 10.05.2007 kirjast nr 1.1.-1.V39/8083-12 on Rein Annikule samasugustel asjaoludel

arvestatud teenistusstaaži hulka kogu volikogus oleku aeg;

7) on jäetud ebaõigesti kohaldamata Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrus nr 6

“Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord” § 2 lg 2, tuginedes vaidluse lahendamisel üksnes

tööraamatu kannetele. Apellant on esitanud kohtule piisavalt tõendeid, mis tõendavad tema

väliskomandeeringus viibimise ning töötamise aega NSVL Kergetööstusministeeriumi kaudu

Kuuba Vabariigis. Vabariigi Valitsuse määruse nr 6 §-is 2 lg 2 toodu kohaselt on ainsaks

tingimuseks tööstaaži tõendava dokumendi kohta, et selles peavad sisalduma andmed töötamise

aja kohta. Kohtule esitatud tõendite puhul on antud nõue täidetud ning kohtul puudus igasugune

alus nõuda veel apellandilt täiendavalt dokumente, mis tõendaksid tema eest sotsiaalmaksu

tasumist;

8) on ebaõigesti tõlgendatud RPKS § 28 lg 1 ning 4. Apellant on kohtule esitatud kaebuse

täienduses viidanud, et kuna tema töötasult arvestati sotsiaalmaksu, mis laekus NSVL eelarvesse,

kuulub ka töötamine välismaal komandeeringus olles RPKS § 28 lg 1 ja 4 kohaselt

pensioniõigusliku staaži hulka. RPKS ei pane pensioniõigusliku staaži puhul pensionitaotlejale

kohustust tõendada tema eest sotsiaalmaksu tasumist. Kohus on põhjendamatult pannud

apellandi õlule hoopis sotsiaalmaksu tegeliku tasumise tõendamise, kuigi see ei tulene seadusest

ning oleks lisaks sellele apellandile ka ebamõistlikult koormav või isegi võimatu.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et apellandi poolt viidatud määruse 2. punkti järgi Nõukogude

töötajatele välismaal laienevad NSVL ning liiduvabariikide seadusandlus käesoleva määrusega

kehtestatud eranditega. Sotsiaalmaksu maksmise kohustuse osas kõnealune määrus aga mingeid

erandeid ette ei näe. Seega kehtisid välismaal töötavatele Nõukogude töötajatele täpselt samad

sotsiaalkindlustuse tingimused ning sotsiaalmaks seal töötavate isikute eest laekus NSVL

eelarvesse, mistõttu neid tuleb pensioniõigusliku staaži arvestamisel kohelda võrdselt NSVL

territooriumil töötanud isikutega;

9) on ebaõigesti hinnatud tõendeid, jättes apellandi pensioniõigusliku staaži hulka arvestamata

komandeeringuperioodi Kuuba vabariigis. Kohus on leidnud, et kaebaja poolt esitatud Narva

EVMT õigusjärglase AS Evmet Mehaanik 17.07.2006 tõend nr 1/221, millest nähtub, et T.K. oli

alates 09.10.1984 - 14.09.1987 saadetud komandeeringusse Kuuba Vabariigi tekstiilikombinaati,

ei tõenda tema tööandja poolt sotsiaalmaksu tasumist ning ei saa olla aluseks vanaduspensioni

suurendamisel. Samas ei ole kohus teisi vastustaja poolt esitatud tõendeid (peale arhiivitõendi),

mis samuti kinnitavad vastustaja viibimist töökomandeeringus, kohtuotsuses üldse käsitlenud.

Kohus on asja lahendamisel lähtunud tööraamatu kannete eelduslikust õigsusest, jättes samas

arvestamata teised tõendid, mis kinnitavad kannete ebaõigsust;

10) on jäetud tähelepanuta võrdse kohtlemise printsiibi eiramine vastustaja poolt. Lähtuvalt

vastustaja poolt kohtule esitatud 10.05.2007 kirjast nr 1.1.-1.V39/8083-12 on Boris Serovile

samasugustel asjaoludel arvestatud pensionistaaži hulka komandeeringu aeg Kuuba Vabariigis.

5. Virumaa Pensioniamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 18.06.2007 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) sätestab ATS § 12 lg 2 ammendava loetelu seaduse paragrahvidest, mis laienevad kohaliku

omavalitsuse volikogu liikmetele. Järelikult nimetatud sättes märkimata paragrahvidest tulenevad

õigused ja kohutused volikogu liikmetele ei laiene. Kooskõlas ATS §-iga 12 lg 2 laieneb

volikogu liikmetele ATS § 153, mille alusel arvatakse kohaliku omavalitsuse volikogu liikme

volituste aeg teenistusstaaži hulka. Samas ATS §-ile 182 (varasema tööstaaži lisamine

teenistusstaažile) ATS § 12 lg 2 ei viita. Eeltoodust tulenevalt saab volikogu liikme volituste aja

arvata teenistusstaaži hulka alates ATS jõustumisest 01.01.1996. Varasemat volikogu liikmeks

oleku aega ning volikogu liikmeks olekule eelnevat tööstaaži ATS § 182 alusel teenistusstaaži

hulka ei arvata;

2) ei ole kaebaja avaliku teenistusestaaži hulka arvestatud Kodakondsus- ja Migratsiooniametis

töötad aeg, kuna ATS § 182 lubab varasema tööstaaži avaliku teenistusstaažile lisada vaid

sellisel juhul, kui isik on enne ATS jõustumist olnud teenistuses. Volikogu liikmeks aga

valitakse mitte ei nimetata teenistusse. Seetõttu ei saa varasemat tööstaaži avaliku

teenistusstaažile lisada;

3) sätestab RPKS § 28 pensioniõigusliku staaži hulka arvatavate tegevuste aja, kuid ei näe ette

välismaal töötatud aja arvestamist pensioniõigusliku staaži hulka. RPKS § 28 lg 4 sätestab endise

NSV Liidu territooriumil omandatud pensionistaaži arvestamist, ka siin ei mainita töötamist

väljaspool NSV Liidu territooriumi.

Kuna apellant oli komandeeringu ajaks vabastatud töölt ning ei olnud Eestis tegutseva ettevõtte

töötajate nimekirjas, siis ei saa vastustaja arvestada kaebuses nimetatud Kuubas töötamise

perioodi pensioniõigusliku staaži hulka.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu

18. juuni 2007 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega tühistab Virumaa

Pensioniameti Narva osakonna 31.05.2006 otsuse nr 317813 osas, millega jäeti T.K.

teenistusstaaži hulka arvestamata ajavahemik 18.10.1993 - 01.01.1996 (oli Narva Linnavolikogu

liige), ajavahemik 19.10.1992 - 31.01.1994 (teenistus Kodakondsus- ja Migratsiooniametis) ning

pensionistaaži hulka ajavahemik 09.10.1984 - 14.09.1987 (komandeering Kuuba Vabariiki).

Seoses eeltooduga tuleb Virumaa Pensioniameti Narva osakonnal teha uus otsus T.K. le

pensionistaaži arvestamise kohta ning maksta välja uue arvestuse kohane pension.

Apellant on küll esitanud taotluse kohustada Virumaa Pensioniameti Narva osakonda

õigusvastase otsusega tekitatud kahju (saamata jäänus pensioni) hüvitamiseks, kuid kuna asjas

puudub vastav arvestus, siis ei ole võimalik seda teha. Samas aga, kuna vastustaja peab tegema

uue arvestuse apellandi pensionistaaži kohta ja seoses sellega muutub ka tema pensioni suurus,

siis toimub kahju hüvitamine niikuinii. Juhul, kui apellant leiab, et mingis osas jäi talle väidetav

kahju hüvitamata, siis on tal õigus esitada täpsustatud kaebus.

7. Õige on apellandi väide, et kuna ATS § 182 on rakendussäte, siis rakendussättena reguleerib

see seaduse teiste sätete, s. h ka §-de 153-156, kohaldamist.

Vastavalt ATS §-ile 12 lg 2 p 4 käesolev seadus, välja arvatud paragrahvid 1-4, 6, 9, 10, 40-43,

76, 153-156 ja 159, ei laiene kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele.

ATS § 182 lg 1 kohaselt isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse

teenistusstaaži §-des 153–156 sätestatud korras. Paragrahvi 153 punktis 1 sätestatud tegevuse

hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse

ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja

organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg,

välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et ATS §-id 153-156 laienevad ATS § 12 lg 2 p 4

kohaselt ka kohaliku omavalitsuse liikmetele. Lähtudes sellest, et ATS § 182 rakendussättena

laieneb samuti kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, tuleb kohaliku omavalitsuse liikme

volituste aeg ning sellele eelnev ametiasutustes töötatud aeg arvata teenistusstaaži hulka võrdselt

teiste ATS §-is 153 sätestatud isikutega.

ATS § 153 p 1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi,

Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti

teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või

koosseisuvälise teenistujana.

Tulenevalt ATS §-ist 153 p 1 ja §-ist 182 lg 1 on Virumaa Pensioniameti Narva osakond

ebaõigesti jätnud kaebaja teenistusstaaži hulka arvestamata kaebaja volikogu liikmeks oleku aja

ajavahemikul 18.10.1993 - 01.01.1996 ning töötamise aja Kodakondsus- ja Migratsiooniametis

ajavahemikul 19.10.1992 - 31.01.1994.

ATS § 153 p 1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme

volituste aeg (s. o volituste aeg võrdsustatakse teenistuses olekuga). Seega saab lugeda, et

kaebaja oli teenistuses ATS jõustumisel ning talle tuleb arvestada teenistusstaaž ATS §-is 182

lg 1 sätestatud korras.

8. Vastustaja ei ole esitanud vastuväidet selle kohta, et kaebaja teenistust Kodakondsus- ja

Migratsiooniametis ajavahemikul 19.10.1992 - 31.01.1994 üldse ei saaks lugeda teenistusstaaži

hulka. Vastuväide oli esitatud seoses sellega, et kaebaja ei olnud ATS jõustumisel teenistuses.

Kuna tulenevalt ATS §-dest 153 lg 1 ja 182 lg 1 saab lugeda, et kaebaja oli ATS jõustumisel

teenistuses, siis tuleb lugeda ka ajavahemik 19.10.1992 - 31.01.1994 teenistusstaaži hulka.

ATS § 12 lg 2 p 4 kohaselt laieneb kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele ATS § 6. Seetõttu

ei ole õige halduskohtu seisukoht, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed ei ole ametnikud

ATS § 6 mõttes.

9. Õige on apellandi väide, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud RPKS § 28 lg 1 ja 4, jättes

arvestamata pensioniõigusliku staaži hulka komandeeringuperioodi 09.10.1984 - 14.09.1987

Kuuba Vabariigis ja ka selles osas tuleb apellatsioonkaebus rahuldada.

Vastavalt RPKS §-ile 28 lg 1 p 1 arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui

tööandja

oli

kohustatud

maksma

sotsiaalmaksu.

Sama

paragrahvi

lg

kohaselt

pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise

NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat

Eestis omandatud pensionistaaži.

Kaebaja väite kohaselt oli ta NSVL Kergetööstusministeeriumi kaudu ajavahemikul

09.10.1984 - 14.09.1987 komandeeringus Kuuba Vabariigis ning kuna välismaal töötavatele

Nõukogude töötajatele kehtisid täpselt samad sotsiaalkindlustuse tingimused nagu NSV Liidu

territooriumil ning sotsiaalmaks seal töötavate isikute eest laekus NSVL eelarvesse, siis tuleb

neid pensioniõigusliku staaži arvestamisel kohelda võrdselt NSVL territooriumil töötanud

isikutega.

Vastustaja seisukoha kohaselt sätestab RPKS § 28 pensioniõigusliku staaži hulka arvatavate

tegevuste aja, kuid ei näe ette välismaal töötatud aja arvestamist pensioniõigusliku staaži hulka.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on kaebaja väide selle kohta, et 09.10.1984 - 14.09.1987

töötamist Kuuba Vabariigis saab käsitleda RPKS § 28 lg 4 kohaselt kui töötamist NSV Liidu

territooriumil ning seetõttu tuleb ka nimetatud ajavahemik arvata pensioniõigusliku staaži hulka.

Asjaolu, et apellant oli komandeeringu ajaks vabastatud töölt ning ei olnud Eestis tegutseva

ettevõtte töötajate nimekirjas, ei anna alust väita, et tema tööandjaks oli mõni ettevõte Kuuba

Vabariigis ja et ta sai töötasu sellelt ettevõttelt. Asjas esitatud tõendite kohaselt komandeeris

NSVL Kergetööstusministeerium apellandi tööle Kuuba Vabariiki. Sel ajal reguleeris nõukogude

töötajate töötamist välismaal NSVL Ministrite Nõukogu 25.12.1974 määrusega nr 365 kinnitatud

„Välismaal viibivate nõukogude töötajate töötingimused“. Vastavalt viidatud määruse p-le 2

nõukogude töötajatele välismaal laienes NSVL ning liiduvabariikide seadusandlus käesoleva

määrusega kehtestatud eranditega. Sotsiaalmaksu maksmise kohustuse osas määrus aga mingeid

erandeid ette ei näinud. Seega kehtisid välismaal töötavatele nõukogude töötajatele täpselt samad

sotsiaalkindlustuse tingimused ning sotsiaalmaks seal töötavate isikute eest laekus NSVL

eelarvesse. Apellandi töötamine Kuuba Vabariigis pidi toimuma NSVL Ministrite Nõukogu

25.12.1974 määrusega nr 365 kinnitatud tingimustel ja seetõttu ka sotsiaalmaks laekus NSVL

eelarvesse.

Kuna määruse alusel käsitleti välismaal viibivaid nõukogude töötajaid nii nagu teisi nõukogude

töötajaid, siis tuleb neid võrdsustada nende töötajatega, kelle tegevuse aeg RPKS § 28 lg 4

kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka.

10. Apellant on tasunud nii kaebuse esitamisel kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu

10 krooni, kokku 20 krooni. Kuna vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 7 ei võeta riigilõivu

pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamisel, siis on apellandil õigus esitada taotlus

enammakstud riigilõivu tagastamiseks, kuid tema poolt tasutud riigilõivu ei saa tema kasuks

välja mõista vastustajalt.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson