2-07-6627/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-6627

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-6627 Tsiviilasi XXX linna (XXX linna Põhja-XXX Valitsuse kaudu) avaldus vanema õiguste äravõtmiseks VR(R) ja elatise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

01. oktoober 2007.a Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXX linn (XXX; Põhja-XXX Valitsuse kaudu XXX) Puudutatud isik: VR(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik: AS(isikukood XXX, viibimiskoht XXX Vangla) Puudutatud isik: SS(isikukood XXX) SSesindaja: advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata XXX linna nõue VR(R) vastu elatise nõudes.

2. Avaldus vanema õiguste äravõtmiseks rahuldada.

3. Ära võtta vanema õigused VR(R) poeg SS suhtes.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta XXX linna kanda.

Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse XXX Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

VR on alaealine poeg SS. Perekond on Põhja-XXX Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajatele teada 2004. aastast, kui VR ei olnud veel sünnitanud ja lastekaitsetöötajatega võeti ühendust uimastisõltlaste tugigrupist. Lastekaitsetöötajad aitasid Viktoriale hankida puuduolevad dokumendid. Pärast lapse sündi avaldas VR soovi oma last ise kasvatada ja kinnitas, et suudab lapse nimel uimastitest loobuda. 2004. a novembris kaasati pere aitamisse MTÜ „Lapsele oma kodu“ XXX töögrupp, lastekaitsetöötajad tegid koostööd lapse perearstiga. Vaatamata mitmepoolsele toetusele ja pingutusele sattus laps siiski mitmel korral XXX Lastekodu Imikute ja Puuetega Laste keskuse varjupaika. Laps on viibinud varjupaigas 03.09.2004-08.09.2004, 21.10.2004-29.10.2004, 21.10.2005-02.03.2006 ja alates XXX, mil lapse ilmsete narkojoobe tunnustega ema viidi kainenema arestikambrisse ning laps varjupaik. Pärast seda ei ole last enam koju lubatud. Lisaks muudele õigusrikkumistele on VR pannud korduvalt toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumisi, NPAS § 15¹ alusel on teda karistatud 10 korral. Lastekaitsetöötajad on seisukohal, et VR avaldab oma käitumise ja elukommete tõttu lapsele kahjulikku mõju ning ei suuda tagada lapsele turvalist ja arengut soodustavat elukeskkond. Avaldaja palus võtta VR ära võtta vanema õigused tema poja SS suhtes ning välja mõista VR elatis lapse ülalpidamiseks. 01.10.2007. a kohtuistungil jäi avaldaja vanema õiguste äravõtmise taotluse juurde, võttis tagasi esitatud elatisenõude.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

VR vaidles kohtuistungil esitatud avaldusele vastu, ei olnud temalt vanema õiguste äravõtmisega nõus. Kinnitas, et vabanedes soovib narkootikume mitte tarvitada ning aja möödudes lapse lastekodust tagasi võtta. Seletas, et tarbib narkootikume ning on seda teinud ka kinnipidamisasutuses viibitud 3 kuu jooksul.

AS avaldas kohtuistungil soovi kinnipidamisasutusest vabanedes asuda poega kasvatama ja Viktoria Reedaga koos elama. Ajal, mil tema ei viibi vabaduses, pidas lapsele paremaks, kui laps elab lastekodus ja ema käib teda seal külastamas. On elanud koos lapsega 10 kuud, selle aja lõpus hakkasid nad lapse emaga narkootikume tarvitama ning et laps ei oleks ohus, pakkusid nad teda lastekaitsele.

SS esindajaks määratud advokaat leidis, et VR ei ole võimeline hoolitsema oma lapse eest ja tal puudub huvi lapse käekäigu vastu tulenevalt tema sõltuvusest narkootilistest ainetest. Toimetulekuoskuste puudumise ja isikuomaduste tõttu ei ole ta võimeline last kasvatama ega tagama talle turvalist elukeskkonda, mistõttu on vanemaõiguste äravõtmise nõue põhjendatud ja tõendatud. Esindaja kirjaliku arvamuse kohaselt on laps vanemliku hoolitsuseta. VR lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise kohustust ei täida, samuti ei osale lapse ülalpidamises. Eestkosteasutuse pikaajaline toetus ja V. R nõustamine ei ole toonud kaasa soovitud tagajärge. Oma 3-aastasest elust on S veetnud lastekodu varjupaigas ja lastekodus üle 2 aasta. Lapse ema on narkootikumide tarvitaja alates 1996.aastas, ta tarvitas regulaarselt narkootikume ka raseduse ajal, seisuga 4.12.2006. a oli teda narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest karistatud 10-l korral ning kuritegude (põhiliselt varavastaste kuritegude) toimepanemise eest 8-l korral. Lastekodus käis ema last üsna tihedalt külastamas 2006.aastal, kuid pärast seda ema last ei külasta, tal puudub külastusluba ja uut luba ema taotlenud ei ole. VR võimalusi last külastada piirati ning uue külastusloa saamiseks peab ta kontakteeruma lastekaitsetalitusega ja esitama vajalikud tõendid, kuna ta käis varjupaigas korduvalt ilmsete narkojoobe tunnustega. Lastekodus on S tagatud stabiilne, turvaline ja tema eale vastav kasvukeskkond. On vähetõenäoline, et ema suudaks S pakkuda lastekoduga samaväärset hooldust ja järelevalvet Lapse esindaja leiab, et VR sõltuvus narkootilistest ainetest (s.h. raseduse ajal) ja lapse jätmine hoolitsuseta on ohustanud lapse elu ning seoses tema karistuse kandmisega vanglas ei ole muude abinõude kasutamine kui vanema õiguste äravõtmine tema suhtes võimalik. S on paigutatud põhjendatult lastekodusse, kus tal on tagatud eakohane kohtlemine, meditsiiniline järelevalve ning regulaarne toit.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud avaldaja esindaja ja puudutatud isikute seletused, tunnistaja E-A K ’i ütlused ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et avaldus VR vanema õiguste äravõtmiseks kuulub rahuldamisele. Elatisenõue tuleb lugeda tagasivõetuks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. PKS § 54 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ja avaldab lapsele kahjulikku mõju. Avaldaja on palunud vanema õigused ära võtta eeltoodud alustel.

Asjaolu, et VR on XXX. a sündinud SS ema, on tõendatud lapse sünnitunnistusega (lk 3). Asjaolu, et laps viibib alates XXX Lastekodus, on tõendatud XXX. a Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna saatekirjaga lapse paigutamise kohta (lk 9), tunnistaja ütlustega ning puudutatud isikute seletustega. XXX lastekodu XXX. a teatisega (lk 6) on tõendatud asjaolu, et laps on viibinud varjupaigas perioodidel 03.09.2004-08.09.2004, 21.10.2004-29.10.2004, 21.10.2005-02.03.2006 ja alates XXX, pärast XXX. a külastas ema last 17 korral, külastuste ajal ema küll mängis lapsega, kuid sageli rääkis ka väga pikalt mobiiltelefoniga ja jättis samal ajal lapse järelevalveta. Samast tõendist nähtub, et lapsevankrist, millega laps XXX. a lastekodusse viidi, leiti süstlaid ning kahtlast vedelikku, mida ema tuli 10.03.2006. a otsima, lapse vastu ta sel korral huvi ei tundnud ning oli ilmselt narkojoobes. Lapse haigusloost (lk 10-11) nähtub, et laps saadeti lastehaiglasse sünnitusmajast seal diagnoositud narkootikumidest tingitud nähtude tõttu.

Puudutatud isikud on saanud kõik lapse seisundit, lapse lastekodusse paigutamisega seotud ning tema külastamisi kajastavad dokumendid kätte koos avaldusega, ühtegi neist nähtuvat asjaolu nad vaidlustanud ei ole. Puudutatud isiku AS seletusest nähtub, et kooselu ajal VR tarvitasid nad narkootikume ning kodune olukord muutus lapsele ohtlikuks. V R on karistatud narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest 10 korral ning kuritegude toimepanemise eest 8 korral. Kohtuistungi toimumise ajal viibisid lapse mõlemad vanemad vangistuses. Kohus on seisukohal, et VR on jätnud täitmata lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise kohustused nii narkootiliste ainete tarvitamise kui kuritegude toimepanemise tõttu, mis ei ole vanema kohustuste mittetäitmiseks mõjuvad põhjused. Lapse ootamise ajal narkootiliste ainete kasutamine ning lapsega koosolemine olles samal ajal narkootiliste ainete mõju all on avaldanud lapsele kahjulikku mõju, mis nähtuvad lapsel sünnijärgselt avaldunud tervisehäiretes ning lapse ilmajäämises turvalisest kodust

Eeltoodu alusel leiab kohus, et nii esitatud kirjalike tõenditega, tunnistaja E-AK’i ütlustega ja puudutatud isikute seletusega on tõendatud asjaolu, et VR ei ole SS emana täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ja on avaldanud lapsele kahjulikku mõju, milleks tal puudusid mistahes mõjuvad põhjused ning mis on aluseks temalt vanema õiguste äravõtmiseks. Üksnes V Rlootus vabaneda tulevikus narkootiliste ainete sõltuvusest ning soov kunagi tulevikus laps lastekodust enda juurde võtta ei ole piisavad selleks, et jätta vanema õigused äravõtmata. VR on olnud võimalik oma elukombeid muuta lapse sünnile eelnenud ning sellel järgnenud enam kui kolme aasta jooksul, ta ei ole seda suutnud ning see suutmatus ei ole vabandatav.

PKS § 55 lg 2 kohaselt võib eestkosteasutus lubada isikule, kellelt on vanema õigused ära võetud, lapsega kokkusaamist, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. PKS § 65 lg 1 kohaselt võib kohus isiku vanema õigused lapse suhtes taastada, kui vanem on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Seega, juhul kui VR suudab saavutada soovitud sõltumatuse narkootilistest ainetest ning avaldab tegelikku soovi ja valmisolekut ning võimeid lapse eest järjepidevalt ja vastutustundlikult hoolitseda, on tal nii võimalused taotleda lastekodus asuva lapsega kokkusaamist kui ka vanema õiguste taastamist.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohu otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna lahend on tehtud lapse huvides, on arvestades õigluse põhimõtet põhjendatud jätta menetluskulud avalduse esitaja XXX linna kanda.

TsMS § 424 kohaselt võib hageja esitatud hagi tagasi võtta. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kuna Tallinnalinn on võtnud tagasi elatise nõude, tuleb avaldus jätta selles osas läbi vaatamata.

Raivo Einula Kohtunik