2-07-24252/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-24252

Otsuse kuupäev

23.10. 2007. a

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Epp Haabsaar

Kohtuasi RM(isikukood XXX, elukoht XXX) hagi RM (isikukood XXX, elukoht XXX) vastu abielu lahutamiseks.

Kohtuistungi aeg 28.09.2007. a

Otsuse avalikult teatavakstegemise koht kohtukantselei kaudu

Edasikaebamise kord

Resolutsioon Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi rahuldada. Lahutada hageja RM ja kostja RM abielu, mis sõlmiti XXX Tallinna Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas , kanne XXX. Menetluskulud panna kostja kanda.

Hageja perekonnanime taastamise taotluse jätab kohus läbi vaatamata. Hagi asjaolud ja poolte seisukohad:

Hageja andmetel tekkisid kostjal abieluvälised suhted. Seoses eeltooduga palus hageja abielu lahutada (täpsustatud nõue toim lk 10). Ühtlasi soovis hageja perekonnanime taastamist.

Kostja võttis hagi õigeks.

Kohtu põhjendused:

PKS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus tuvastab, et abielu jätkamine on võimatu. Leppimist ei ole poolte vahel toimunud, pooled elavad eraldi. Kostjal on tekkinud uus suhe ning kostja on lahutusega nõus.

Seega asub kohus seisukohale, et abielu on purunenud, kuuludes lahutamisele.

Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel tema varem kantud perekonnanimi. Sama seaduse § 16 lg 6 järgi otsustab isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või endise eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise regionaalminister käskkirjaga (välja arvatud alaealisele uue perekonnanime andmine). Seega ei kuulu nõue kohtu pädevusse ning kohus jätab selle TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abielulises ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Viidatud sätte lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Arvestades poolte abielu kestvust, ühiste laste arvu (pooltel on neli last, kellest kaks on alaealised) ,hageja varalist olukorda ning asjaolu, et lahutuse põhjuseks olid kostja abieluvälised suhted, peab kohus õiglaseks panna menetluskulud (riigilõiv) kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

KOHTUNIK EPP HAABSAAR