2-05-17402/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 10.oktoober.2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-17402 Tsiviilasi Eesti Vabariigi hagi UP, AT ja AM vastu solidaarselt võlgnevuse 35 940,81 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik Haridusja Teadusministeeriumi kaudu Hageja esindaja: vandeadvokaat Kai Amos (Advokaadibüroo XXX) Kostja UP (isikukood XXX elukoht XXX) Kostja: AT(isikukood XXX; elukoht XXXX) Kostja: AM(isikukood XXXX; elukoht XXX) Asja arutamine Istungil osalenud isikud 04.oktoobril 2007 , avalikul kohtuistungil Hageja esindaja vandeadvokaat Kai Amos ning Kostjad AM ja UP Juures viibisid Sekretär Sirli Kalbus ja tõlk Galina Tael

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariigi hagi UP, AT ja AM vastu solidaarselt võlgnevuse 35 940,81 krooni väljamõistmiseks.

2. Välja mõista UPlt, AT ja AM solidaarselt võlgnevus 35 940,81 (kolmkümmend viis tuhat üheksasada nelikümmend krooni ja 81 senti) krooni ning kohtukulu 4 000 (neli tuhat) krooni Eesti Vabariigi kasuks.

3. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse XXX Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kostja UP sõlmis õppelaenu saamiseks AS-iga Eesti Ühispank õppelaenulepingu nr XXX. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 30 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle 2 osas:

Lk 2 (3) 26.04.2001 15 000 krooni ja 15.09.2001 15 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid käendusega vastavalt HaS § 36¹ lg 5 kostjad AT ja AM nende ja panga vahel 25.04.20041 sõlmitud käenduslepingute alusel. Laenusaaja eksmatrikuleeriti XXX Ülikoolist. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist 31 975 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Riigil kui kohustuse panga ees täitnud isikul tekkis HaS § 36² lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses kostjate vastu. Haridusja Teadusministeerium teavitas 18.05.2005 kirjas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda hiljemalt 31.05.2005. Laenusaaja oma kohustust täitnud ei ole. Haridusja Teadusministeerium pöördus kirjadega ka käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Käendajate tähelepanu juhiti asjaolule, et kohustuse mittetäitmisel pöördub Eesti Vabariik hagiavaldusega kohtusse. Hagejale on tekitatud kahjuks 35 940,81 krooni, mis sisaldab põhivõlga ja intressi. Tulenevalt HaS § 36² lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Eeltoodu põhjal on intressi ajavahemikus 21.03.2003 kuni 30.08.2005 kogunenud põhivõlast 31 975 kroonist, mille ühe päeva intress on 4.43 krooni, viivitatud 896 päeva, 3 965,81 krooni. Seisuga 30.08.2005 on hageja nõude suuruseks 35 940,81 krooni, millest põhivõlg moodustab 31 975 krooni ja intress 3 965,81 krooni. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 35 940,81 krooni ja kohtukuluna riigilõivu 2 800 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning tasu õigusabi eest 1 200 krooni. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asja sisulist lahendamist ilmumata kostja AT.

KOSTJATE VASTUVÄITED Kostja AT kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjust kohtule teatanud ei ole. Kostjad UP ja AM võtsid kohtuistungil nõude õigeks. U. P soovis, et Haridusministeerium koostanuks maksmiseks maksegraafiku, aga seda ei tehtud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja tõenditega, kuulanud ära kohtuistungile ilmunud menetlusosalised, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 231 lg 4 eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja AT ei ole esitanud hagile ei kirjalikke vastuväiteid ega ilmunud kohtuistungile, seega on kostja AT omaks võtnud hagi faktilised asjaolud.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohtuistungil võtsid kostjad UP ja AM hageja nõude õigeks. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on TsK § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ja § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. TsK § 207 lg 1 kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 222 lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenaja) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asja, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. HaS § 362 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Kohtule esitatud 25.04.2001 õppelaenulepingust nr XXX ja

Lk 3 (3) 25.04.2001 käenduslepingutest nähtub, et poolte vahel on lepingud sõlmitud, mida kinnitavad kostjate allkirjad. Pooled on lepingud sõlminud, järelikult on tekkinud ka kohustus lepingud nõuetekohaselt täita. Lepingu sõlmimisel on kostjad võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §- ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjatelt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele solidaarselt riigilõiv 2 800 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning õigusabikulud 1 200 krooni.

Kohtunik