2-07-22178/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-22178 Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoobril 2007. a, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi N I hagi V G vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

18. septembril 2007.a kell 14.00 Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja: N I (IK xxx; elukoht: xxx)

V G (IK xxx; elukoht: xxx)

vandeadvokaat L T

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Viru Maakohtu 26.09.2006.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-5126 väljamõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista kostjalt V G ’lt hageja N I kasuks elatis poja V G (IK xxx) ülalpidamiseks alates 11.06.2007.a igakuiselt summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni poja V täisealisuseni s.o. 29.11.2010.a. või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

4. Välja mõista kostjalt V G ’lt hageja N I kasuks elatis tütre V G (IK xxx) ülalpidamiseks alates 11.06.2007.a igakuiselt summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni tütre V täisealisuseni s.o. 01.03.2009.a. või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

5. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

6. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Hageja poolt Viru Maakohtule 11.06.2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt on kostjalt Viru Maakohtu 26.09.2006.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatis laste ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 2000 krooni kuni tütre V G täisealisuseni ning sealt edasi summas 1000 krooni kuni poja V G i täisealisuseni või vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni. Hageja palub kohtul väljamõistetud elatist suurendada ja mõista kostjalt välja elatise mõlema lapse ülalpidamiseks miinimumsummas ja hagi rahuldada (tl 1-9).

2. Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et kuna ta töötab miinimumpalgaga 3600 krooni kuus, millele võivad lisanduda komandeeringutasud ning kostjal on uus perekond elukaaslane ja 2 elukaaslase last, kes mõlemad õppivad, üks Tartu Ülikoolis, teine gümnaasiumis. Kostja soovib, et käesoleva asjaga koos lahendataks lastega suhtlemise korraldamine. Kostja leiab, et abielu lahutamisel ja ühisvara jagamisel sai hageja enda omandisse praktiliselt kogu ühisvara, nii ½ korteriomandist Jõhvi vallas xxx küla xxx, kui ka ¼ mõttelise osa elumajast ja kinnistu Jõhvi linnas xxx. Kostja leiab, et sellisel moel ühisvara jagades kindlustas kostja hageja ja tema laste heaolu ning lisaks tasus veel lastele elatist. Kostja palub kohtul arvestada mõjuvaks põhjuseks, et ta on jätnud kogu ühisvara hagejale ning juba varasema kohtuotsuse alusel tasub elatist summas 2000 krooni mõlema lapse kohta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata (tl 18- 24).

II Kohtuistung

3. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kohus ei saa lapsega suhtlemise korda lahendada käesoleva menetluses, kuna tegemist on hagita perekonnasjaga ja kohus saaks seda lahendada hagimenetluses TsMS § 550 lg 2 kohaselt ainult koos abielulahutuse hagiga. Kostja loobus taotlusest määrata käesolevas menetluses lastega suhtlemiskord.

4. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja leidis, et kostja vastuväited elatise väljamõistmiseks alla alammäära pole põhjendatud ja ühisvara jagamine ei ole vaidluse esemeks. Hagi palus hagi rahuldada miinimumsummas mõlemale lapsele.

5. Kostja ja tema esindaja ei olnud hagiavaldusega nõus, kuna kostja sissetulek ei võimalda tal maksta elatist lastele elatise miinimumsuuruses. Kostja arvates on ta teinud laste ülalpidamiseks piisavalt, arvestades tema sissetulekuid. Abielu lahutamisel jäi pooltele kuulunud kinnisvara hagejale, kes selle arvel säästab oma eluasemekulusid. Kostja ja tema esindaja palusid jätta hagi rahuldamata.

III Kohtu põhjendused

6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning ära kuulanud kohtuistungil hageja ja kostja seletused, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

7. Kohus tuvastas, et hagejal ja kostjal on abielu kestel sündinud poeg V G , sünd 29.11.1992.a., ja tütar V G , sünd 01.03.1991.a. (tl 4,5).

8. Viru Maakohtu 26.09.2006.a kohtuotsusega väljamõistetud elatis laste ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 2000 krooni kuni tütre V G täisealisuseni ning sealt edasi summas 1000 krooni kuni poja V G täisealisuseni või vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni (tl 6,7).

9. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ning mõista välja kostjalt elatis summas 1800 krooni kummalegi lapsele alates hagi esitamisest. Hagi on esitatud 11.06.2007.a. (tl 1).

10. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

11. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

12. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007.a. on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1800 krooni). PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 5 ja

6 sätestavad asjaolud, mil on võimalik elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse.

13. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel 2000-2003.a. kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt (http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene_margit/$file/Lapse% 20%C3%BClalpidamisk_SM.ppt) moodustasid linnas elava kuni üle 14 aastase terve lapse igakuised ülalpidamiskulutused 2000-2003.a. keskmiselt 3210 krooni. Kuid miinimumpalga jätkuv suurenemine ja selle sidumine kuupalga alammääraga annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on peale 2003.aastat tunduvalt kasvanud. Seega on põhjendatud hageja nõue laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks miinimumsummani.

14. Kohus leiab, et hageja ja kostja ühisvara jagamisel hagejale jäänud ühisvara osa ja kostja sissetulekud pole käesoleval juhul sellisteks mõjuvateks põhjusteks (PkS § 61 lg 6 p 3), mis õigustaks jätta kostja lastele elatise välja mõistmata vähemalt seadusega ettenähtud miinimumsummas, so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja seletuse kohaselt toimus hageja ja kostja ühisvara jagamine 4 aastat tagasi ja kuigi selle tulemusena jäi kinnisvara hagejale, jäi kostjale suurem osa rahast. Juhul kui kostja jaoks on oma praegusest elukorraldusest tulenevate vabatahtlike kohustuste täitmine oma praeguste sissetulekute juures problemaatiline, peab ta otsima võimalusi oma sissetulekute suurendamiseks. Kostjal puudub perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus tema praeguse elukaaslase ja elukaaslaste laste ülalpidamiseks, kuid kostjal on oma laste suhtes seadusest tulenev ülalpidamiskohus. Töövõimelise lapsevanema poolt oma laste ülalpidamiskohustuste täitmata jätmine vähemalt seaduses ettenähtud miinimumulatuses sel motiivil, et tal puudub piisav sissetulek ja ta ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik endast oleneva oma sissetulekute suurendamiseks, ei ole kohtu hinnangul aktsepteeritav. Vanemaga koos mitteelavatel lastel, aga ülalpidamisasjas samuti kogu ühiskonnal, on seadusest tulenevalt õigustatud ootus, et ka lahuselav vanem hoolitseks oma lapse kasvamise, arengu ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise eest vähemalt seaduses ettenähtud miinimumsumma ulatuses. Kohus võtab ühtlasi arvesse, et kuigi kostja praegune põhipalk vastab miinimumpalgale, on kostja seletuse kohaselt tema reaalne igakuine sissetulek tunduvalt suurem, ulatudes kuni 13000 kroonini.

15. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et ei ole võimalik nõustuda kostja vastuväidetega maksta laste ülalpidamiseks elatist alla seaduses ettenähtud miinimummäära ning kohus rahuldab hagi.

IV Menetluskulud

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

17. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik Viktor Brügel