2-07-21206/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 03.oktoober 2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-21206 Tsiviilasi MK hagi MR vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja MK (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-x xxxxxxxx xxxxx xxxxx maakond).

Kostja MR (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx xxxxx xxxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

02.oktoober 2007 RESOLUTSIOON

Lugeda tuvastatuks MK (isikukood xxxxxxxxxxx; sündinud xxxxxx, sünd registreeritud xx.xx.xxxx Märjamaa Alevivalituses aktiga nr xx) põlvnemine MRst ja kanda MR MK sünniakti isana.

Välja mõista MRlt MK kasuks alates hagi esitamisest, s.o 01. juunist 2007 igakuuliselt 1800 krooni elatusraha poeg MK ülalpidamiseks, 2007.a. septembrikuu eest lugeda elatis tasutuks.

Palga alammäära tõstmisel kuulub elatis suurendamisele kuni uue alammäärani.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks. Kohtukulude jaotus

MR kanda jäävad riigilõiv 1250 krooni, riigi tuludesse tasu riiklikus ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi eest 3600 krooni ja hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Riigi kasuks kulude väljamõistmise lahendab kohus määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue

Hagist nähtub, et pooltel on ühine lapsxx. xxxxxxxxx xxxx sündinud poeg MK, kelle sünni ajal viibis kostja sõjaväes. Sõjaväest saabudes vältis kostja hageja ja lapsega kokkusaamist, mistõttu lapse põlvnemine kostjast on isadus tuvastamata ja sünniaktil kanne isa kohta puudub. Hageja oli veendunud, et ta suudab last üksi kasvatada, mistõttu ei pidanud isaduse tuvastamist algul vajalikuks. Praegu on hagejal aga materiaalsed raskused, sest laps on kasvueas ja kulutused ülalpidamiseks suurenenud. Seepärast palub hageja kohtul tuvastada poja põlvnemine kostjast ning välja mõista kostjale lapse ülalpidamiseks elatis 1800 krooni kuus.

Kostja seisukoht

Peale DNA ekspertiisi tulemuse selgumist võtab kostja hagi õigeks ja on nõus maksma poja ülalpidamiseks hageja poolt soovitud summas elatist.

Kohtu seisukoht

TsMS 440 lg. 1 kohaselt tuleb hagi rahuldada, kui kostja võtab hagi õigeks. TsMS § 440 lg. 4 kohaselt ei ole kohus põlvnemise asjas hagi õigeksvõtuga küll seotud, kuid antud juhul ei ole õigeksvõtus alust kahelda ega selle vastuvõtmisest keelduda. Kohtule on esitatud DNA ekspertiisi akt, millest nähtub, et MR on MK bioloogiline isa 99,999999 % tõenäosusega ja puudub alus tema isadust eitada. Perekonnaseaduse (PkS) § 42 lg. 1 kohaselt võib juhul, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, põlvnemise isast tuvastada lapse ema nõudel kohus.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kui üks vanem seda ei täida, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kuna hageja soovib elatist alamääras ja kostja on sellega nõustunud, siis puudub vajadus hinnata poolte sissetulekuid ja lapse ülalpidamiseks vajalikke kulutusi. Alates 01.jaanuarist 2007.a. on PkS § 61 lg. 4 kohane elatise alammäär 1800.- krooni kuus.

PkS § 70 lg. 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 01.juunist 2007.a. Kuna kostja on 04.septembril 2007.a. tasunud hagejale vabatahtlikult 1800 krooni, siis tuleb septembrikuu eest lugeda elatis tasutuks.

TsMS § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetlusega seotud kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohtukuludeks on riigilõiv elatise nõudelt vastavalt hagi hinnale, tasu ekspertiisi tegemise eest ja hageja poolt kantud menetluskulud. Elatise hagi esitamisel on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 190 lg 2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral välja kostjalt. Riigilõiv määratakse kindlaks vastavalt hagi hinnale. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on elatise asjas hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest, s.o. antud juhul 16200 krooni, millelt Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr 1250 krooni.

Indrek Saar Kohtunik