3-07-427/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-427 Haldusasi ACB Group OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 16. novembri 2006. a maksuotsuse nr 12-5/784 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – ACB Group OÜ; Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung 1. oktoobril 2007. a, Tallinnas Resolutsioon 1. Jätta ACB Group OÜ kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud ACB Group OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tal- linna Ringkonnakohtule hiljemalt 5. novembril 2007. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 16. novembri 2006. a maksuotsusega nr 12- 5/784 kohustati ACB Group OÜ-d tasuma perioodi 2005. aasta veebruar-november eest käibemaksu summas 161 672 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 248 556 krooni. Maksuotsus tehti muutva tingimusega, millega võimaldati esitada täiendavaid tõendeid 45 päeva jooksul. Maksu- ja Tolliameti 25. jaanuari 2007. a vaideotsusega jäeti ACB Group OÜ vaie rahul- damata.

2. Maksu- ja vaideotsustes tuvastati, et ACB Group OÜ pangakontolt on ajavahemikus 2005. aasta veebruar-november võetud välja sularahas 589 475 krooni, kasiinodele on tasutud 91 000 krooni ning juhatuse liikme B. E. abikaasa A. E. laenulepingu eest on tasutud Sampo Pangale 106 618 kroo- ni. Kuna maksuhaldurile ei esitatud sularaha kohta kassakonto väljavõtet ning ei tõendatud summade seotust ettevõtlusega ning kasiinodele maksete tegemine ja eraisiku laenu tagasimaksmine ei saanud olla seotud maksukohustuslase äritegevusega, loeti nimetatud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, millelt määrati TuluMS § 51 alusel tasumisele tulumaks. Maksumenetluse käigus kaebaja

2 poolt esitatud krediidilepingu kohta (väidetavalt sõlmitud ACB Group OÜ ja A. E. vahel 25. veeb- ruaril 2005. a 1 miljoni krooni suuruse krediidi andmiseks intressiga 4% aastas ja tagasimaksetäht- ajaga 10. jaanuar 2010. a) leidis maksuhaldur, et see on koostatud tagantjärele, B. E. allkiri sellel lepingul on võltsitud ning väidetavat krediidisuhet tegelikkuses ei eksisteerinud. Ekspertiisiaktiga on tõendatud lepingu fiktiivsus, mistõttu puudub vajadus analüüsida selle sisu. Käibemaks määrati see- tõttu, et ACB Group OÜ ei esitanud raamatupidamise käibemaksuarvestust ja täiendavaid tõendeid kaupade soetamise kohta, mistõttu ei ole tõendatud 2005. aasta veebruari kuni detsembri käibemak- sudeklaratsioonides kajastatud andmed sisendkäibemaksu kohta summas 161 672 krooni. ACB Group OÜ esindajad E. E. ja A. E. ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust, jättes esitamata maksuhaldu- ri poolt korduvalt nõutud teabe ja tõendid.

3. ACB Group OÜ palub Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 16. novembri 2006. a maksuotsuse nr 12-5/784. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1. Maksuhaldur ei ole arvestanud kaebaja seisukohta, et pangakontolt väljavõetud summad on oma majandusliku sisu poolest krediit A. E.le. Vaidlustatud maksuotsuses on meelevaldselt järeldatud, et kaebaja ei olnud võimeline krediteerima A. E.d. Krediidi andmist tõendab muu- hulgas 25. veebruaril 2005. a sõlmitud krediidileping. Selle tõendi asjakohatuks lugemisel pi- danuks küsima täiendavaid tõendeid või andma võimaluse tõendite esitamiseks. Krediidisuhte puudumist põhjendatakse meelevaldselt asjaoluga, et allkiri on võltsitud. Krediidisuhe on olemas, pooled tunnustavad lepingust tulenevaid kohustusi. Maksuhaldur ei ole hinnanud le- pingu majanduslikku sisu. Vormistuslikud aspektid ei oma määravat tähtsust. Isegi kui mak- suhaldur krediidilepingut ei tunnista, on poolte vahel vaieldamatult võlasuhe ning äriühingust krediidina välja läinud summad tagastab A. E. tähtajaks. 2. Sisendkäibemaksu tõendamiseks on kaebaja andmetel kõik dokumendid olemas, samuti omandatud vara. Isegi kui selle kohta tõendid puuduvad, peaks maksuhaldur näitama, milli- sed konkreetsed tõendid tuleks esitada.

4. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta kaebuse rahuldamata ning jääb mak- su- ja vaideotsuses väljendatud seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 16. novembri 2006. a maksuot- sus nr 12-5/784 tugineb ettevõtlusega mitteseotud kuludelt määratud tulumaksu osas asjakohasele õiguslikule alusele (TuluMS § 51 lg 1 ning lg 2 p 3 ja 5) ning on faktiliselt ja õiguslikult nõuetekoha- selt motiveeritud (MKS § 95 lg 1 ja 2). Olukorras, kus äriühingu kontolt on võetud dokumenteerima- tult sularaha ning tehtud on väljamakseid kasiinos ja juhatuse liikme abikaasa eluasemelaenukulude katteks ning kus juhatuse liikme seletuste kohaselt on äriühingu pangakaart olnud „usalduse põhi- mõttel“ abikaasa kasutuses ning juhatuse liikmel puudub täielik ülevaade pangakaardiga tehtud te- hingutest, on põhjendatud alus arvata, et tehtud väljamaksed olid äriühingu ettevõtluse asemel tehtud äriühingu arvel oma isiklike kulutuste katmiseks. Maksuotsuses tuvastatud asjaoludest ei nähtunud, et kulud olid tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või olid vajalikud või kohased sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning et kulu seos ettevõtlusega oleks ol- nud selgelt põhjendatud (TuluMS § 32 lg 2). Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusum- ma määrati valesti.

3 6. ACB Group OÜ on maksu- ja kohtumenetluse käigus küll väitnud, et A. E.le tehti väljamakseid krediidilepingu alusel, kuid need väited on jäänud paljasõnaliseks vaatamata sellele, et maksuhaldur ja kohus on andnud piisavalt võimalusi asjakohaste tõendite esitamiseks. Vaides ja kohtukaebuses esitatud juristide väited ei ole tõendid.

7. Vaidemenetluse käigus esitatud lepingudokumendil, mis väidetavalt kinnitab ACB Group OÜ ja A. E. vahelist krediidisuhet, on Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna ekspert andnud vande all eks- perdiarvamuse (tlk 104-106), mille kohaselt on B. E. allkiri võltsitud. Selles eksperdiarvamuses tu- vastatu kummutamiseks ei ole ACB Group OÜ esitanud ühtegi omapoolset tõendit. Alles kohtuis- tungil, pärast lõplike taotluste ja seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumist, asus kaebaja esindaja väitma, et eksperdil ei olnud piisavalt uurimismaterjali ning lisaks on ekspert ise leidnud, et uuritav allkiri ja võrdluseks esitatud allkiri on ühesuguse ülesehitusega. Kohtule jääb selgusetuks, mis põhjustel peab kaebaja ebapiisavaks võrdlusmaterjaliks 18. jaanuaril 2006. a koostatud maksu- kohustuslase suuliste selgituste protokolli kolmel leheküljel (tlk 77-79) olevat nelja B. E. allkirjanäi- dist ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18. jaanuari 2006. a korraldusel nr 12- 2.1/1272 (tlk 107-108) olevat ühte B. E. allkirjanäidist. Keskendudes ekspertiisiaktis sisalduvale lau- sele, mille kohaselt uuritav allkiri järgib B. E. allkirja üldist ülesehitust (mis on arusaadav ka mitteas- jatundjale), jätab kaebaja tähelepanuta, et uuritava allkirja võrdlemisel B. E. allkirjaproovidega ilm- nesid lahkuminekud allkirja siirdes, suuruses, hajutatuses ning eritunnustes „B, E, r, l“ kirjutamise vormis, mis oli aluseks eksperdi arvamusele, et uuritav allkiri ei ole kirjutatud B. E. poolt. ACB Group OÜ pole ettenähtud korras taotlenud kordus- ega täiendekspertiisi läbiviimist ning tema hili- nenud ja paljasõnalised väited ei anna alust kahelda erialateadmistele tugineva käekirjaeksperdi ar- vamuse õigsuses.

8. Asjaolu, et maksuvaidluses ilmselt keskset tähendust omav leping esitatakse maksuhaldurile alles vaidemenetluses, kusjuures varasema menetluse käigus pole sellele kordagi viidatud (ka juhatuse liikme poolt antud suulistes selgitustes mitte) ning lepingudokumendil on ühe lepingupoole allkiri võltsitud, tekitab põhjendatud kahtluse selle kohta, et dokument on koostatud tagantjärele jätmaks muljet krediidisuhte olemasolust ja selle väidetavatest tingimustest. Allkirja võltsimise põhjus ja eesmärk ei oma maksukohustuse tuvastamise aspektist otsustavat tähtsust. Samuti ei oma määravat tähendust see, et ACB Group OÜ, B. E. ja A. E. kui omavahel väga tihedasti seotud isikud võiksid krediiditingimused fikseerida teoreetiliselt mis tahes hetkel. Maksumaksjal on temaga seotud isikuga väidetavalt sõlmitud krediidilepingu olemasolu ja tingimuste tõendamisel kõrgendatud tõendamis- koormus. Samas pole ACB Group OÜ esitanud ühtegi tõendit ACB Group OÜ ja A. E. vahelise kre- diidisuhte olemasolu ja tegelike tingimuste kohta. Kaebuse esitaja väidete kohta, et „krediidisuhe on olemas, pooled tunnustavad lepingust tulenevaid kohustusi ja äriühingust krediidina välja läinud summad tagastab A. E. tähtajaks“ pole esitatud ühtegi seaduses ettenähtud ja lubatud tõendit. Tõen- dite esitamiseta ei saa maksuhaldur ega kohus olla veendunud, et tehtud väljamaksed, mille kohta puuduvad mistahes alusdokumendid, olid seotud ACB Group OÜ ettevõtlusega. Laenu (krediit on laenu üks alaliik) seotuseks ettevõtlusega tuleb tõendada mitmeid eeldusi (vt Riigikohtu otsus nr 3-3- 1-22-07), mida pole võimalik teha krediidisuhte tingimusi teadmata. Kohtu arvates ei oma lõppkok- kuvõttes tähtsust, kas ACB Group OÜ oli põhimõtteliselt suuteline krediteerima teist isikut 1 miljoni krooni ulatuses või mitte, sest krediidilepingu olemasolu ja tehtud väljamaksete seotus äriühingu ettevõtlusega pole tõendatud, mistõttu puudub vajadus vastavasisuliste väidete käsitlemiseks.

9. Puudub alus maksuotsuse tühistamiseks ka käibemaksu puudutavas osas. Väide, et maksuhaldur ei ole näidanud, milliseid tõendeid peaks esitama sisendkäibemaksu tõendamiseks, on ebaõige. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on korduvalt teinud korraldusi teabe ja dokumentide esita- miseks ning viidanud, et esitada tuleb kaupade/teenuste ostu- ja müügiarved, pangakonto väljavõtted, lepingud, käibemaksukonto väljavõtted. ACB Group OÜ ei ole esitanud raamatupidamise käibemak-

4 suarvestust. Maksuhaldur on põhjendanud oma kahtlusi OÜ-lt Eesti Tõstetehnika masinate soetamise kohta, viidates, et sularahaarvetest ja B. E. suulistest selgitustest ei piisa. Vastuolus MKS § 150 lõi- kega 1 pole kaebaja esitanud täiendavaid tõendeid masinate soetamise kohta. Pelgalt väitest, et „OÜ ACB Group andmetel on kõik dokumendid olemas ja omandatud tehnika samuti“, ei piisa tõenda- miskohustuse täitmiseks ja seda on kaebajale ka korduvalt selgitatud. Ebaõige on väide, et maksu- haldur on põhjendanud oma seisukohta ainult sellega, et väidetavalt OÜ-lt Eesti Tõstetehnika soeta- tud masinaid pole kantud ARK-i andmebaasi. ARK-i andmebaasis registreeringute puudumisele vii- tas maksuhaldur selleks, et tõendada enda poolt uurimisprintsiibist tulenenud kohustuste täitmist.

10. Kaebus jääb rahuldamata ning menetluskulud (15. märtsil 2007. a tasutud riigilõiv 5000 krooni, tlk 67) tuleb HKMS § 92 lõike 1 alusel jätta kaebuse esitaja enda kanda.

Villem Lapimaa