Legislator Case Law & Legislation
2-07-22491/4 AI generated

2-07-22491/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 2-07-22491/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

oktoobril 2007.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-07-22491 Tsiviilasi Ridala Vallavalitsuse avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule A. I.ile eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad • Avaldaja Ridala Vallavalitsus(registrikood 75022479, asukoht Uuemõisa alevik, Ridala vald, Läänemaa 90401);

Legislator headnote

AI generated

2-07-22491/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: PkS § 92 lg. 4, 93 lg. 1, 95 lg. 1 ja 3 ja TsMS § 526 lg. 1 alusel taotleb Ridala Vallavalitsus A.I.i üle eestkoste seadmist ja isa P.I.i määramist tema eestkostjaks. Eestkoste soovitakse seada A.I.ile tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-07-22491

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder

Määruse tegemise aeg ja koht

05. oktoobril 2007.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-07-22491 Tsiviilasi Ridala Vallavalitsuse avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule A. I.ile eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

• Avaldaja Ridala Vallavalitsus(registrikood 75022479, asukoht Uuemõisa alevik, Ridala vald, Läänemaa 90401);

• Asjast puudutatud isikud:

A. I. (isikukood , elukoht ) esindaja R. R.;

P. I. (isikukood , elukoht )

Istungi toimumise aeg

03. oktoober 2007 Menetlustoiming Eestkostja määramine RESOLUTSIOON Rahuldada avaldus. Seada eestkoste piiratud teovõimega täisealise isiku A.I.(isikukood ) üle. Määrata A.I.’i eestkostjaks kolmeks aastaks, alates eestkoste määramise kohtumääruse tegemisest, tema isa P.I. (isikukood ).

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.

A.I. ei saa teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. Tunnistada A.I. teovõimetuks valimisõiguse osas.

Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 05. 10. 2010.a. Menetluskulud jätta riigi kanda. Määrus saata välja menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebust 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest,

Avaldaja taotlus ja põhjendused

13. 06.2007.a. esitas Ridala Vallavalitsus kohtule avalduse A.I.ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on A.I.il 03. aprilli 2003.a. arstliku ekspertiisi otsusega nr. 021888 tuvastatud sügav puue, kuna ta vajab pidevalt kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet. Otsuse põhjal vajab A.

I. psüühilise seisundi tõttu ööpäevaringselt järelvalvet igapäevases elus juhendamist ja kõrvalabi elementaarses eneseteeninduses. Ei tule ise toime söömisega, hügieenitoimingutega, riietumisega ja suhtlemisega. Vajab järelvalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

2-07-22491

Ridala Vallavalitsuse 30. 04. 2003.a. korraldusega nr. 170 ja 02. 06. 2005.a. korraldusega nr. 293 määrati alates 30. 04. 2003 A.I.i ametlikuks hooldajaks L.I.’i, isikukood . L.I. suri 03. juulil 2006.a. ja sellega seoses hooldus lõppes.

Ridala Vallavalitsus eestkosteasutusena leiab, et A.I.’ile tuleb varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks määrata eestkostja, kes sooritaks tema nimel tehinguid. Eestkostjaks palub avaldaja määrata A.I.i isa P.I.i, kes on poja eest hoolitsemisega hästi hakkama saanud ja kes on võimeline täitma ka eestkostja kohustusi.

PkS § 92 lg. 4, 93 lg. 1, 95 lg. 1 ja 3 ja TsMS § 526 lg. 1 alusel taotleb Ridala Vallavalitsus A.I.i üle eestkoste seadmist ja isa P.I.i määramist tema eestkostjaks. Eestkoste soovitakse seada A.I.ile tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks.

Asjast puudutatud isikute seisukohad

P. I. On ise pöördunud linnavalitsuse poole taotlusega määrata ta oma poja A.I. eestkostjaks. Kohtuistungil kinnitas ta oma nõusolekut.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad , leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Perekonnaseaduse pr 92 lg. 4 järgi seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 93 järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. TsÜS § 8 lg. 2 järgi isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Lõike 3 järgi, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Ridala Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse /t.l. 2/ piiratud teovõimega täisealisele isikule A.I.’ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt vajab A.I. pidevalt kõrvalabi ja juhendamist, kuna ei tule iseseisvalt toime igapäevatoimingutega nagu seda on söömine, riietumine jne. A.I. vajab ööpäevaringset järelvalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste isikute elule, tervisele või varale. Arstliku ekspertiisi otsusega /t.l. 6 ja 7/ on A.I.il tuvastatud sügav puue. Komisjoni hinnangul vajab A.I. ööpäevaringset kõrvalabi ja juhendamist, kuna ei tule toime elementaarse eneseteenindamisega. Vajab abi söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel, suhtlemisel. Vajab pidevat järelvalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Oma tervisliku seisundi tõttu ei ole A.I. võimeline ise oma mistahes huve ja õigusi kaitsma ning iseseisvalt toime tulema olmeprobleemidega ning enda eest hoolitsema. Avaldaja on seisukohal, et A.I.’i varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks tuleb talle määrata eestkostja. Kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertiisiakti /t.l. 23/ kohaselt on eksperdid leidnud, et A.I. põeb kroonilise kuluga vaimuhaigustdiferentseerimata skisofreeniat. Eksperdid on leidnud, et oma tervislikust seisundist tulenevalt ei suuda A.I. kestvalt oma tegude

2-07-22491

tähendusest aru saada ja neid juhtida. A.I.ile eestkostja määramine on vajalik, sest ta ei ole võimeline kaitsma oma varalisi ega muid huve. Kuna A.I.i seisund on püsinud aastate jooksul ühetaolisena ja ei ole lootust tema paranemisele, siis võib eestkostja määrata maksimaalseks lubatud ajaks. A.I. oma tervislikust seisundist tulenevalt ei suuda osaleda asja arutamisel kohtus, kuna tema käitumine võib talle võõras situatsioonis olla ettearvamatu. Samuti ei mõista ta eestkostja määramise protseduuri olemust. Perekonnaseaduse § 95 järgi eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Ridala Vallavalitsus on teinud ettepaneku määrata A.I.’ile eestkostjaks tema isa P.I.. P.I. on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema määramiseks poja A.I. eestkostjaks /t.l. 13/. Kohus on veendunud, et P.I. on oma isikuomadustelt sobiv isik eestkoste teostamiseks. Suhted eestkostetavaga head. Perekonnaseaduse § 96 tulenevaid asjaolusid, mis takistaks tema määramist eestkostjaks ei ole tuvastatud. Perekonnaseaduse § 98 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Perekonnaseaduse § 99 järgi ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata neid piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasju, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda ka nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. Perekonnaseaduse § 100 järgi

(1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi.

(2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega.

(3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja eelnimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Ilma eestkostja nõusolekuta ei või eestkostetav teha tehinguid. Kohus tunnistab A.I. ’i teovõimetuks valimisõiguse osas. Eestkostja määratakse kolmeks aastaks. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 05. 10. 2010.a. TsMS § 172 lg. 2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel lähtub kohus veel TsMS § 520-526 ja 661.

Külli Mõlder

2-07-22491

kohtunik