2-06-38593/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Otsuse avalikult teatavaks tegemise

05.10.2007., Tallinn, Kentmanni kohtumaja aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-06-38593

Tsiviilasi AS hagi KL vastu võla nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja volitatud esindaja TI; kostja KL(isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX, faktiline elukoht teadmata).

Istungi toimumise aeg

02.10.2007

Istungil osalesid Hageja esindaja TI.

RESULUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt KL’ilt AS kasuks võlgnevus kokku 10 162,40 krooni. 3. Jätta menetluskulu kogu ulatuses kostja kanda. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 5. Tagaseljaotsus toimetada kätte avaliku teatavakstegemisega. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Hageja nõue Kohtule 18.12.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 10 162,40 krooni. 14.12.2005.a. sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX. Lepingu alusel laenas pank kostjale 10 000 krooni laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 05.06.2006.a. Lepingu punkti 2.3 järgi oli intressimäär 15% aastas ja maksegraafikujärgne laenumakse tasumise päev kuu 06.kuupäev. Kostja viivitused lepingust tulenevate laenumaksete tasumisel tekkisid alates märtsist 2006.a. Seisuga 14.12.2006.a oli laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus pangale järgmine: põhinõue 6 721,53 krooni, intress 862,67 krooni, viivitusintress 1 586,20 krooni, trahv 900 krooni, teenustasud kokku 92 krooni. Seega on põhinõuded ja kõrvalnõuded kokku 10 162,40 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kohtu põhjendused Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtukutse on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.07.2007.a. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et

menetlusdokument on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmisel korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ilmunud. Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p1, § 113 lg 1, § 396 lg 1. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 10 162,40 krooni, sh põhivõlgnevus 6 721,53 krooni, intressivõlg 862,67 krooni, viivis 1 586,20, trahv 900 krooni, ATM info teenustasu 2 krooni ja maksekaardi kuu hooldustasu 90 krooni.

Menetluskulu Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. AS- l on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2).

Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik