2-06-21288/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-06-21288 Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 04.oktoober 2007.a, Tallinn Asi läbi vaadatud avalikul kohtuistungil 04.10.2007.a. Tsiviilasi I Š hagi J Š vastu abielu lahutamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I Š (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindajad L J ja T V Kostja: J Š (isikukood XXX, elu- ja tegelik viibimiskoht teadmata). Kohtuistungil osalesid Hageja lepinguline esindaja T V RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada I Š i ja J Š i vahel XXX Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt XXX. 3. Tunnustada I Š i ainuomandiõigust korteriomandile XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX) 4. Menetluskulud jätta täies ulatuses J Š kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA HAGIAVALDUSE PÕHJENDUSED

Hageja esitas 10.08.2006.a esitatud hagiavalduses ja 18.09.2006 hagiavalduse täpsustuses hageja taotleb: 1) lahutada I Š ja J Š abielu, 2) tunnustada hageja ainuomandiõigust aadressil XXX asuvale korteriomandile.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust lapsi

2-06-21288

2 sündinud ei ole. Abielu jooksul kostja ei võtnud osa perekonna materiaalsest toetamisest, tihti vahetas töökohti. Alates XXX kostja ei tööta, hakkas tarvitama narkootikume, mille omandamiseks müüs hageja nõusolekuta kodust vara; teleri, arvuti, videomagnetofoni. Narkootikumide tarvitamise tõttu kostja tihti kaotab kontrolli oma käitumise üle, mistõttu muutus kooselu kostjaga ohtlikuks hageja tervisele. Kostja käitumine näitas selgesti, et ta ei soovi abielu jätkata ega ilmutanud mingit huvi perekonna säilitamiseks. Hagi esitamise ajaks olid poolte abielusuhted tegelikult lõppenud ning hageja ei näe võimalust nende taastamiseks tulevikus. Kostja ei ole nõustunud astuma vajalikke samme, et abielu lahutada kohtuväliselt.

Hagejale kuulub korteriomand XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX). Hageja leiab, et nimetatud korteriomand ei kuulu abikaasade ühisvara hulka ja palub tunnistada hageja ainuomandiõigust korteriomandile. Hageja omandas korteriomandi reaalosaks oleva korteri vallasasjana enne kostjaga abielu sõlmimist kinkelepingu alusel 12.06.2000 oma vanematelt. 2001.a. algul hageja esitas avalduse elamu XXX aluse ja selle juurde teenindusmaana kuuluva maatüki mõttelise osa omandamiseks (erastamiseks) ja vastavalt korteriomandi moodustamiseks, mille raalosaks on korter nr XXX. Kõik korteriomandi seadmisega seotud kulud tasus hageja enne abielu sõlmimist. Elamu aluse maa erastamise leping sõlmiti XXX Hageja leiab, et ainuüksi asjaolu, et hageja lahusvaraks olnud vallasasjast korteri baasil moodustatud korteriomand tekkis kinnistusraamatusse sellekohase kande tegemisega pärast poolte abielu sõlmimist, ei saa tekitada kostja (kaas)omandiõigust korteriomandile. Eluruumide erastamise seaduse § 211alusel oli korteriomandi omanikuks õigus saada hagejal kui vallasasja omanikul.

KOSTJA VASTUVÄITED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 1 kohaselt toimetab kohus pärast hagiavalduse menetlusse võtmist hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale ja kolmandale isikule kätte. Hagiavalduses näidatud aadressil ei õnnestunud kohtul kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Rahvastikuregistris kostja aadressi registreeritud ei ole. Põhja Politseiprefektuuri poolt kohtule teatatud kostja võimaliku elukoha aadressile XXX saadetud menetlusdokumendid tagastati kohtule märkusega „korteril uus omanik“. Hagejal ja kohtul ei õnnestunud kostja asukohta kindlaks teha ning TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale avalikult kätte. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtuteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.06.2007.a. Kohus loeb hagi kostjale kättetoimetatuks alates 22.07.2007 ning vastamise tähtpäev saabus seega 23.07.2007.a. Kostja ei ole hagile vastanud.

POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja kutsuti kohtuistungile kohtukutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtukutse avaldati 17.08.2007, seega loetakse kohtukutse kostjale kättetoimetatuks 16.septembril 2007.a.

Hageja jäi kohtuistungil oma nõuete juurde, palus asja lahendada kostja osavõtuta ja hagi rahuldada. Hageja selgituste kohaselt ei ole talle kostja asukoht teada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 alusel kohus lahendab asja sisuliselt kostja osavõtuta.

Kuulanud ära hageja, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ja hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2-06-21288

3 Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu 28.11.2001.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Tulenevalt perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg-st 1 kohaselt lahutab abielu kohus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PkS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PkS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus tegi kindlaks, et poolte abielu jätkamine on võimatu. Hageja esindaja kohtuistungil avaldas kohtule, et poolte tegelik kooselu lõppes XXX. Pärast kooselu lõppemist sai hageja mõnel korral kostjaga kontakti telefoni teel, kuid nüüdseks on igasugused kontaktid katkenud ja hagejal ei ole mingeid andmeid kostja kohta. Hageja sai pärast abielu sõlmimist teada, et kostja tarvitab narkootikume, narkootikumide tarvitamise tõttu kostja käitumine hageja suhtes muutus ettearvamatuks ja hageja tervisele ohtlikuks. Kostja ei töötanud ja perekonna majandamises ei osalenud, selle asemel kostja halvendas perekonna majanduslikku olukorda, müües narkootikumide otsmiseks kodust vara. Hageja abielu jätkamist enam võimalikuks ei pea ja palub abielu lahutada. Kohus leiab eeltoodu alusel, et väljavaateid poolte abielusuhete taastamiseks ei ole ja abielu tuleb lahutada.

Hageja taotleb tunnustada tema ainuomandiõigust korteriomandile XXX. Kohtule esitatud notariaalselt tõestatud kinkelepinguga (t.l 7) on tõendatud, et hageja omandas vallasasjana korteri XXX oma vanematelt kinkelepinguga XXX. Korteriühistu XXX teatisest (t.l. 8) nähtuvalt hageja tasus korteriomandi seadmise eest talle arvestatud tasu 474 kr ja 27 senti hiljemalt 01.06.2001.a. Kinnistusregistriosa väljatrükist nähtuvalt kinnistamisavaldus vormistati XXX ja korteriomand kanti kinnistusraamatusse XXX.

Eluruumide erastamise seaduse § 211 kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Kuivõrd hageja omandas korteriomandi kinkelepingu alusel enne abielu sõlmimist ning hagejal vallasasjast korteri omanikuna oli õigus erastada mõtteline osa ehitise alusest maast ja saada korteriomandi omanikuks, asub kohus seisukohale, et korteriomand aadressil XXX on hageja ainuomand. Ainuüksi asjaolu, et korteriomandi moodustamiseks vajalikud toimingud viidi lõpule ja õiguslikult tekkis korteriomand kinnistusraamatusse kandmisega poolte abielu ajal, ei muutnud korteriomandit abikaasade ühisvaraks. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja tunnustab hageja ainuomandiõigust korteriomandile.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses.

Heli Käpp Kohtunik