2-01-47/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1 ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Eda Pau tõlk Jelena Zubtsova Otsuse Otsuse Otsuse Otsuse tegemise aeg ja koht tegemise aeg ja koht tegemise aeg ja koht tegemise aeg ja koht 28.09. 2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-01-47 Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi I I hagi G I ’i vastu vara jagamises. Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Hageja: I I , isikukood xxxx, asukoht xxxx esindaja volikirja alusel Aleksandr Jefimov, isikukood xxxx, nõunik A A . Kostja: G I , isikukood xxxx, elukoht xxxx tegelik eluja asukoht teadmata. Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalesid Istungil osalesid Istungil osalesid Istungil osalesid 12.09.2007.a. hageja ja tema nõunik Resolutsioon Resolutsioon Resolutsioon Resolutsioon hagi rahuldada osaliselt. hagi rahuldada osaliselt. hagi rahuldada osaliselt. hagi rahuldada osaliselt.

Jagada Jagada Jagada Jagada I I (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ja G ja G ja G ja G I I I I ’i ’i ’i ’i (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ) ) ) abieluühisvara abieluühisvara abieluühisvara abieluühisvara järgmiselt: järgmiselt: järgmiselt: järgmiselt: 1) jätta I 1) jätta I 1) jätta I 1) jätta I I I I I omandisse kinnistu, mille kohta on tehtud kan omandisse kinnistu, mille kohta on tehtud kan omandisse kinnistu, mille kohta on tehtud kan omandisse kinnistu, mille kohta on tehtud kanne Viru Maakohtu ne Viru Maakohtu ne Viru Maakohtu ne Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonnas kinnistusosakonna Narva jaoskonnas kinnistusosakonna Narva jaoskonnas kinnistusosakonna Narva jaoskonnas kinnistu kinnistu kinnistu kinnistusregistri registriosa registri registriosa registri registriosa registri registriosas nr. nr. nr. nr.880809 880809 880809 880809, katastritunnus , katastritunnus , katastritunnus , katastritunnus 51102 51102 51102 51102:00 :00 :00 :003:0018 0018 0018 0018, ja mille moodustab 642/77886 mõttelist osa ja mille moodustab 642/77886 mõttelist osa ja mille moodustab 642/77886 mõttelist osa ja mille moodustab 642/77886 mõttelist osa elamu elamu elamu elamumaa maa maa maast pindalaga 5468 m st pindalaga 5468 m st pindalaga 5468 m st pindalaga 5468 m2 2 2 2 , asukohaga asukohaga asukohaga asukohaga xxxx xxxx xxxx xxxx , ning , ning , ning , ning selle oluliseks selle oluliseks selle oluliseks selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, milleks reaalosana on korter nr. osaks oleva ehitise osast, milleks reaalosana on korter nr. osaks oleva ehitise osast, milleks reaalosana on korter nr. osaks oleva ehitise osast, milleks reaalosana on korter nr. 44 üldpinnaga 64,2 m 44 üldpinnaga 64,2 m 44 üldpinnaga 64,2 m 44 üldpinnaga 64,2 m 2. 2) 2) 2) 2) v v v välja mõista älja mõista älja mõista älja mõista I I ’lt ’lt ’lt ’lt (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) G I I I I ’i’i’i’i (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxx xxx xxx) kasuks ja kasuks ja kasuks ja kasuks ja vara väärtuste vahe vara väärtuste vahe vara väärtuste vahe vara väärtuste vahe katteks hüvitus katteks hüvitus katteks hüvitus katteks hüvitus 350 000 ( 000 ( 000 ( 000 (kolmsada viisküm kolmsada viisküm kolmsada viisküm kolmsada viiskümmend mend mend mend tuhat) krooni. tuhat) krooni. tuhat) krooni. tuhat) krooni.

Välja mõista G Välja mõista G Välja mõista G Välja mõista G I I I I ilt I ilt I ilt I ilt I I I I I kasuks kohtusse kutsumise ja õigusabi kulude katteks kokku kasuks kohtusse kutsumise ja õigusabi kulude katteks kokku kasuks kohtusse kutsumise ja õigusabi kulude katteks kokku kasuks kohtusse kutsumise ja õigusabi kulude katteks kokku 3 350 (kolm tuhat kolmsada viiskümmend) krooni. 350 (kolm tuhat kolmsada viiskümmend) krooni. 350 (kolm tuhat kolmsada viiskümmend) krooni. 350 (kolm tuhat kolmsada viiskümmend) krooni. Muus osas jäävad poolte kohtukulud nende Muus osas jäävad poolte kohtukulud nende Muus osas jäävad poolte kohtukulud nende Muus osas jäävad poolte kohtukulud nende endi kan endi kan endi kan endi kanda. da. da. da.

2 Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 28 28 28 28.0 .0 .0 .09.2007.a. .2007.a. .2007.a. .2007.a. Kohtuotsus on aluseks kan Kohtuotsus on aluseks kan Kohtuotsus on aluseks kan Kohtuotsus on aluseks kande tegemisele kinnistusraamatusse. e tegemisele kinnistusraamatusse. e tegemisele kinnistusraamatusse. e tegemisele kinnistusraamatusse.

Kohtuotsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Otsus loetakse Otsus loetakse Otsus loetakse Otsus loetakse TsMS § 317 lg. 5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva TsMS § 317 lg. 5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva TsMS § 317 lg. 5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva TsMS § 317 lg. 5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaanetes ilmumise päevast. möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaanetes ilmumise päevast. möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaanetes ilmumise päevast. möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaanetes ilmumise päevast. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva ohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva ohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva ohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättet jooksul, arvates otsuse kättet jooksul, arvates otsuse kättet jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. oimetamise päevale järgnevast päevast. oimetamise päevale järgnevast päevast. oimetamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). lg. 6, § 633 lg.7). lg. 6, § 633 lg.7). lg. 6, § 633 lg.7).

I. Asjaolud ja hageja nõue. I. Asjaolud ja hageja nõue. I. Asjaolud ja hageja nõue. I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus alates 1977.a. Abielust on sündinud kaks last – xxxxa. tütar E I ja xxxx.a. poeg S I . Kooselu on lõppenud 1999.a. Abielu on lahutatud Narva Linnakohtu 23.03.2001.a. otsusega. Abielu ajal soetatud ühisvara moodustab: 1) osak garaažikooperatiivis xxxx, boks xxx liige kostja; 2) osak garaažikooperatiivis xxxx , boks xxx, liige kostja; veoauto xxxx, väljalaskeaasta 1982, reg.nr. xxxx, registris kostja nimel; 4) auto xxxx, väljalaskeaasta 1984, reg.nr. xxxx, kostja nimel; 5) korter aadressil xxxx , kostja nimel. Kogu vara on kostja valduses. Hageja hindab vara järgmiselt: osakud kummaski kooperatiivis 25 000 krooni, xxxx 15 000 krooni, xxxx 10 000 krooni ja korter 65 000 krooni, kokku vara väärtuses 140 000 krooni Lähtudes poolte võrdsuse põhimõttest ja arvestades asjaolu, et hageja juures elab poolte alaealine poeg, palub hageja vara jagada selliselt, et jätta korter hagejale ja muu vara kostjale, ning kuna kostjale jääv vara on väärtuselt suurem, siis mõista kostjalt hageja kasuks välja kompensatsioon 5 000 krooni. Ühtlasi palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda. Hagiavaldusele on lisatud kirjalikud tõendid. 10.02.2003.a. avaldusega hageja suurendas nõuet. Hageja lisas täiendavalt osaku summas 40 000 krooni Osaühingus Viirang Servis ja palub kompensatsioonina kostjalt välja mõista 25 000 krooni. 23.05.2007.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale esitatud täpsustatud avalduses loobub hageja hagiavaldustes esitatud vara jagamise nõudest, palub ühisvarana käsitleda ainult korterit aadressil xxxx väärtusega 700 000 krooni ja palub jagada ühisvara selliselt, et korter jätta hagejale ning mõista hagejalt välja kostja kasuks ja enamsaadud vara katteks 350 000 krooni.

II. Kostja kirjalik vastus. II. Kostja kirjalik vastus. II. Kostja kirjalik vastus. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja Narva Linnakohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata, sest kostja ei ole garaažikooperatiivide liige ning mingeid osakuid garaažikooperatiivides pole, Volkswagen oli füüsiliselt nii kulunud, et see on antud vanarauaks 500 krooni eest, auto xxxx on kostja nõus andma hagejale hinnaga 10 000 krooni. Korteri hinnaga hageja pakutud määras on kostja nõus, kuid pole nõus ühisvara määratlemisega, sest hageja viis korterist ära ühisvara 20 000 krooni väärtuses. Samuti kinkis hageja, ilma kostja teadmata, ühisvaraks olnud korteri müügist saadud rahast 40 000 krooni tütrele, et tütar saaks endale soetada korteri. Järelikult see summa tuleb arvata ühisvara hulka. Kostja palub jätta korter kostjale ja auto xxxx hagejale, sest hageja ei ole kahe aasta jooksul mingeid korteril lasuvaid makseid tasunud, mistõttu kostja on ühisvara säilitamisele kulutanud kahe viimase aasta jooksul 10 000 krooni. Ühtlasi palub kostja anda aega vastuhagi ja tõendite esitamiseks.

III. Asja kohtulik menetlus III. Asja kohtulik menetlus III. Asja kohtulik menetlus III. Asja kohtulik menetlus.

Hagiavaldus on esitatud Narva Linnakohtule 12.04.2001.a. Tsiviilasi on edastatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Kohus 09.03.2007.a. määrusega võttis asja menetlusse, määras eelistungi toimumise aja, andis pooltele täiendavate kirjalike

3 dokumentide, sealhulgas vastuhagi esitamiseks aega kuni 20.04.2007.a. ja kohustas pooli piisavalt põhjalikult ette valmistama oma väited ja vastuväited, et oleks asi võimalik ära arutada. Vaatamata korduvatele saatmistele ei õnnestunud kostjale kohtukutset kätte toimetada, Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna teatel kostja ei ela oma registrijärgsel aadressil Narvas ja politseil andmed kostja asukoha kohta puuduvad. 24.05.2007.a. määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja tegi kohtuistungi aja kostjale teatavaks ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjale on kohtukutse edastatud Ametlikes Teadaannetes ja see on ilmunud 12.07.2007.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat kohtuistungile mitteilmumise tagajärgede eest. Kostja korduvalt kohtusse ei ilmunud, mistõttu kohus arutas asja sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde ja seletab, et täpsustatud avaldus on esitatud lähtuvalt kostja vastusest. Hageja soovib ühisvarana käsitleda ainult korterit, palub selle jätta hagejale ja on nõus maksma kostjale selle eest hüvitist. Hageja selgitab, et kostja ise selles korteris ei ela, korter on antud üürile, kostja asukoht pole teada, sest kostja hagejaga ei suhtle, samuti ei suhtle kostja ka lastega. Hageja selgitab, et korteri hindamisel on hageja lähtunud hindadest, mis analoogiliste korterite müümisel on Narvas kasutusel. Hageja palub hagi rahuldada ja õigusabikulud kostjalt välja mõista summas 15 000 krooni.

IV. IV. IV. IV. Maa Maa Maa Maakohtu kohtu kohtu kohtu otsuse põhjendused. otsuse põhjendused. otsuse põhjendused. otsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja hinnanud toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on võimalik rahuldada osaliselt, hageja poolt esitatud nõudest lähtuvalt. Nõue on kostjale teada, nõude täpsustus on kostjale teatavaks tehtud ametlikus väljaandes ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 15.06.2007.a. . PKS § 14 lg. 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara nende ühisvara. Kehtinud TsÜS § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PKS § 18 lg. 2 kohaselt määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga, kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte abielusuhted on lõppenud vähemasti abielu lahutamisega 19.12.2000.a. PKS § 19 lg. 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseteks ning vastavuses sama paragrahvi lg. 3 määratakse abielu ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt juhul, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kuna hageja on nõus maksma kompensatsiooni korteri hinnast poole ulatuses ja hageja on hindamisel lähtunud keskmistest hindadest, mis on analoogilise korteri puhul Narvas kasutusel vara jagamise aegu, siis puudub kohtul õigus ja vajadus seda summat muuta. Hageja on ühisvara hinnanud, kostja pole sellele vastuväiteid esitanud. Hageja pakutud hind ületab selle hinna, mis oli korteril abielusuhete lõppemise aegu. Pakutav hüvitis katab mitmekordselt kostja nõude ja ka korterile tehtud kulutused, kui lähtuda kostja 2003.a. vastuses teatatud korterile tehtud kulutustest 10 000 krooni kahe aasta peale. Hagi esitamise aegu kehtinud TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole nõude osas vastuväiteid esitanud, ei ole vastuhagi ega täiendavaid tõendeid esitanud, pole kordagi kohtusse ilmunud. Hinnates toimikusse esitatud dokumentaalseid tõendeid, kohus leidis, et need põhistavad nii hageja täpsustatud nõuet kui ka kostja vastuväiteid. Tsiviilasjas tõendina

4 esitatud garaažikooperatiivi Motor-45 esimehe 17.03.2001.a. antud teatis selle kohta, et alates 31.03.2000.a. ei ole G I kooperatiivi liige, garaažikooperatiivi Raudtee Garaažid esimehe teatisest nähtuvalt oli G I kooperatiivi liikmest välja arvatud alates 15.03.2000.a. isikliku avalduse alusel. OÜ Viirang Servis asutamislepingust nähtuvalt on osamaks 40 000 krooni, millest 30 000 krooni kuulub G I ile ja 10 000 krooni I I ’le. Ida-Virumaa Hooneregistri tunnistusest nähtuvalt on xxxx korteri omanik G I tulenevalt 03.07.1995.a. ostumüügilepingust. Kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt on 28.10.2002.a. tehtud registris kanne kinnistu kohta, mille moodustab 642/77886 mõttelist osa elamumaast xxxx ja selle oluliseks osaks oleva ehitise reaalosana korter xxxx omanik G I . Seega ei ole korter enam vallasvarana jagatav ega ka hinnatav, sest on muutunud kinnisasja oluliseks osaks. Kinnistu kohtuotsusega jagamine hagejale eeldab kinnistus vastava omanikukande muutmist. TsMS § 593 lg. 1 kohaselt kohus teeb registrisse kandeid üksnes avalduse või kohtulahendi alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Järelikult on jõustunud kohtuotsus kande muutmise aluseks. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest, hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäänud osast kostjale. Kuna korterist tulenev hagi hind hagi esitamisel oli 65 000 krooni, siis on põhjendatud sellest summast lähtuvalt 5% summas 3 250 krooni kostjalt hageja kasuks ja õigusabi katteks välja mõista. Muus osas jätab kohus poolte kohtukulud nende endi kanda. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud kohtukutse ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. Kohus lähtus tuvastatust, kohaldas PKS §-de 14, 18, 19 sätteid ning juhindus TsMS §- de 230, 441- 442, 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 03. detsembril 2007.a 03. detsembril 2007.a 03. detsembril 2007.a 03. detsembril 2007.a Nooremreferent

I.Golubev