2-07-10599/13 · 2-07-10599/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

Legislator headnote

AI generated

2-07-10599/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

03.oktoober 2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-07-10599

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A H ’i ja K M vastu

61 500 krooni solidaarses nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood

10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006,

esindaja volikirja alusel jurist T T , isikukood xxxx.

Kostjad: A H , isikukood xxxx, elukoht xxxx

K M , isikukood xxxx, elukoht xxxx

Eelistungi toimumise aeg

eelmenetluses 03.10.2007.a.

Resolutsioon:

Rahuldada

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi

Balti Investeeringute Grupi

Balti Investeeringute Grupi Pank

Pank

Pank AS hagi

AS hagi

AS hagi A H

H

H ’i ja

’i ja

Kadi Mihailova vastu 61

Kadi Mihailova vastu 61 500

500 krooni

krooni

krooni solidaarses

solidaarses

solidaarses nõudes

nõudes

tervikuna tagaseljaotsusega.

Välja mõista

Välja mõista solidaarselt

solidaarselt

solidaarselt A H

H

H iltltltlt ja K

ja K

ja K M ’lt

’lt

’lt Balti Investeeringute

Balti Investeeringute

Balti Investeeringute Grupi Pank

Grupi Pank

Grupi Pank AS

AS

(reg.kood 1018375)

(reg.kood 1018375) kasuks ja võlgnevuse katteks

kasuks ja võlgnevuse katteks

kasuks ja võlgnevuse katteks 61

61 500

500 (kuuskümmend üks tuhat viissada)

(kuuskümmend üks tuhat viissada)

krooni

krooni ning menetluskulude katteks

ing menetluskulude katteks

ing menetluskulude katteks 2 000

2 000

2 000 (k

(k

(kaks tuhat

aks tuhat

aks tuhat) krooni.

) krooni.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järg

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

nevast päevast.

Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhju

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab r

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

iigilõivule poolelt hagihinnalt.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg.6, § 633 lg

(TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7)

7)

7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Hagiavaldus on saabunud maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks.

Hagiavalduse kohaselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja A H ’i vahel on

07.03.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. 0600240/45kt, mille põhitingimuste kohaselt

andis hageja kostjale krediiti 30 000 krooni, millest peeti hageja poolt kinni lepingutasu 300

krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 26,97% krediidisummast ühe aasta

jooksul. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma intressi 48 696 krooni ja

61 senti. Krediidi brutosummaks kujunes 78 996 krooni ja 61 senti.

07.03.2006.a. sõlmis hageja kostja K M ’ga käenduslepingu, millega kostja käendajana

võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja A.H ’i vahelisest tarbijakrediidilepingust ja

selle lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete

täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutus piiritletud summaga 108 697

krooni ja tähtajaga 01.04.2014.a.

Läbirääkimiste

tulemusena

sõlmisid

hageja

ja

põhivõlgnik

24.05.2006.a.

tarbijakrediidilepingule kokkuleppe nr. 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste

muutmise kohta, mille tulemusena jäi krediidisummaks 31 074 krooni ja 86 senti ja

intressimääraks loeti 27,24%.

Kostjad

rikkusid

lepingut

ja

jätsid

lepingujärgsed

maksed,

neile

saadetud

meeldetuletustest hoolimata, tasumata.

23.10.2006.a. saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemishoiatuse ja palus võlgnevuse

tasuda kahe nädala jooksul. Kuna kostjad võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 21.11.2006.a.

lepingu üles ja nõudis ühtlasi 45 033 krooni ja 32 sendi tasumist, millest tagastamata

krediidisumma moodustab 30 842 krooni ja 14 senti, intress 6 097 krooni ja 86 senti,

leppetrahv 6 168 krooni ja 43 senti, viivis 14 krooni ja 14 senti, lepingu sõlmimise tasu 310

krooni ja 75 senti ning võla sissenõudmisega seotud kulud 1 600 krooni. Hageja õiguslike

põhjenduste kohaselt tuleb VÕS § 76 lg. l lähtuvalt kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-

ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole

ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg.

1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult

nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud

suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi.

VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 115 lg. 1

sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle

asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt hüvitamisele muul põhjusel. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128

sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg. 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka

saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

Käendaja ei ole täitnud VÕS §-s 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud tingimusi.

VÕS § 145 lg. 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lg. 2 kohaselt

käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju

hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest.

Kuna ka pärast lepingu ülesütlemist kostjad midagi ei tasunud, nõutav summa on

alla käendaja suhtes kokkulepitud piirmäära, siis palub hageja kostjatelt solidaarselt välja

mõista 61 500 krooni, millest krediidisumma 30 842 krooni ja 14 senti, intress 6 097 krooni ja

86 senti, lepingu muutmise tasu 310 krooni ja 75 senti, leppetrahv 6 168 krooni ja 43 senti,

viivis 5 308 krooni ja 17 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 600 krooni ning kahju

hüvitis 11 172 krooni ja 65 senti. Hagi on esitatud VÕS §-de 402, 100, 101 lg. 1 ja lg. 2, 416,

108 lg. 1, 113 lg. 1, 158 lg. 1 alusel.

Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused,

maksegraafikud, kokkulepe, käendusleping lepingu ülesütlemine, meeldetuletused, riigilõivu

tasumist tõendav maksekorraldus, hageja registrikaart.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt

kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse

võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus 10.07.2007.a. saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjali ning kohustas

kostjaid

kohtule

kirjalikult

vastama

20-ne

päeva

jooksul,

arvates

hagimaterjali

kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise

tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja K.M 24.09.2007.a. kohtule

saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, sest A.H on teda vaid ära kasutanud ning peab

selletõttu ka ise võla tasuma. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja A.H on politsei

vahendusel hagimaterjali vastu võtnud 11.09.2007.a., kuid kohtule vastanud ei ole, kuigi on

hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab tagastatud allkirjaleht toimikus. Seega on nõue ja

hoiatus kostjale teada. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema

vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja

hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust ja

käenduslepingust.

VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §

113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS §

145 lg. 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja

ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul,

kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt

käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju

hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. K.M vastuväide on õiguslikult põhistamata. Kohtuotsuse täitmise osas on

kostjatel võimalus kokku leppida ka kohtuotsuse täitmise käigus.

Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele

tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 165 lg. 3 kohaselt kui

otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude

tasumise eest samuti solidaarselt. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud

toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on

hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2 000 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel

tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113 sätteid ning juhindus

TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1

nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 05. novembril 2007.a

05. novembril 2007.a

Nooremreferent I.Golubev

2-07-10599/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text