2-07-24996/1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-07-24996 Otsuse kuupäev 03. oktoober 2007

Kohtunik Silvi Maiste Asja lahendamine kirjalik menetlus Kohtuasi AS Hansapank hagi OÜ E-Mobiil ja Indrek Taukar vastu võlgnevuse summas 152 847,76 krooni nõudes Hageja AS Hansapank ( registrikood 10060701, aadress Liivalaia 8 15040 Tallinn ) Hageja esindaja Merilin Malmet (aadress Liivalaia 8 15040 Tallinn) Kostjad OÜ E-Mobiil (registrikood 10956277, aadress Kevade 39-4 71014 Viljandi) Indrek Taukar (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxx xx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx)

Resolutsioon Välja mõista OÜ-lt E-Mobiil ja Indrek Taukarilt AS Hansapank kasuks võlg summas 152 847,76 krooni (ükssada viiskümmend kaks tuhat kaheksasada nelikümmend seitse krooni 76 senti,) kuid Indrek Taukarilt mitte rohkem kui 80 000 (kaheksakümmend tuhat) krooni.

Välja mõista OÜ-lt E-Mobiil ja Indrek Taukarilt AS Hansapank kasuks viivis protsendina põhinõudest (68 053,96 krooni) hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni, määraga 0,2% päevas.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonikaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi nõue on võlg. Kostjad on hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostjate õigeksvõtul põhineva otsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 116 lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tsiviilasjas on kohtukulud hageja poolt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud.

Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjatel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Silvi Maiste kohtunik