3-07-1017/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-1017 Otsuse kuupäev 03.oktoobril 2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Mai Anderson´i kaebus Elva Linnavolikogu 9.aprilli 2007.a otsuse nr 31 punkt 3 tühistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.09.2007 Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Mai Anderson, esindaja Margus Mõttus Vastustaja Elva Linnavolikogu, esindaja Salle Ritso

1.Rahuldada Mai Andersoni kaebus. 2. Tühistada Elva Linnavolikogu 9.aprilli 2007 otsuse nr 31 punkt 3 ning kohustada Elva Linnavolikogu Mai Andersoni taotlus uuesti läbi vaadata. 3. Välja mõista Elva Linnavolikogult Mai Andersoni kasuks menetluskulud 8420 (kaheksa tuhat nelisada kakskümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik Kaebuse esitajale Mai Anderson´ile kuulub Elva linnas kinnistu (nr 1576604), mille alla kuuluvad katastriüksused Palu tee 17, Palu tee 30, Palu tee 28, Palu tee 11a ja Järve 11. M. Anderson esitas 18.01.2007.a ja 26.03.2007.a Elva Linnavolikogule taotlused detailplaneeringute algatamiseks ülalnimetatud katastriüksustel, taotledes hoonestamata maaüksuste sihtotstarbe muutmist osaliselt elamumaaks koos kruntide ehitusõiguse määramisega.

2 Elva Linnavolikogu 9. aprilli 2007.a otsusega nr 31 otsustati algatada Elva linnas Palu tee 17 ja Palu tee 30 maaüksuste detailplaneeringute koostamine ning kinnitati detailplaneeringute lähteülesanded nr 06/07 ja 07/07 (otsuse punktid 1 ja 2).

Otsuse punkti 3 kohaselt otsustas volikogu mitte algatada Palu tee 28, Palu tee 11a ja Järve 11 maaüksustel detailplaneeringute koostamist põhjusel, et Elva metsapargi maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu koos piirikirjeldusega on Elva Linnavolikogu poolt heaks kiidetud 09.02.2004.a otsusega nr 4 ning Elva linna üldplaneeringuga on nimetatud maaüksused määratletud kui Elva linnale ökoloogiliselt, kultuurilooliselt ja puhkemajanduslikult ilmet andvad väärtuslikud kõrghaljastusega alad, mis kuuluvad säilitamisele. Otsuse kohaselt toimus 28.03.2007.a Elva Linnavolikogu maaja keskkonnakomisjoni koosolek, kus tehti otsus mitte algatada Palu tee 28, Palu tee 11a ja Järve 11 maaüksustel detailplaneeringute koostamist. Maaüksuste sihtotstarvete muutmine elamumaaks ei ole linnavolikogu otsuse kohaselt põhjendatud ning detailplaneeringu algatamine ei ole vajalik.

Kaebuse põhjendused

Kaebuse esitaja Mai Anderson palub tühistada vaidlustatud Elva Linnavolikogu 9.aprilli 2007. a otsuse nr 31 punkt 3 ja teha Elva Linnavolikogule ettekirjutus tema taotluse uueks läbivaatamiseks seoes Palu tee 28, Palu tee 11a ja Järve 11 maaüksustele detailplaneeringu koostamisega. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse esitaja leiab, et Elva Linnavolikogu 9. aprilli 2007.a otsuse nr 31 punkt 3 rikub tema õigust vabalt omandit vallata, kasutada ja käsutada (PS § 32 lg 2). Otsuse tegemisel ei ole linnavolikogu kaalunud kõiki taotluses esitatud asjaolusid nende kogumis ning on jäetud järgimata haldusmenetluse uurimisprintsiibi põhimõte, s.t. ei ole välja selgitatud kõiki asja õigeks lahendamiseks olulisi asjaolusid. Elva linna üldplaneering on kehtestatud Elva Linnavolikogu 28.11.2005.a otsusega nr 67. Üldplaneeringu kohaselt on katastriüksused Palu tee 28, 11a ja Järve 11 planeeritud riikliku kaitse alla võetavaks metsapargi alaks (vastavalt planeeringule lisatud tsoneeringu kaardile ja piirangute kaardile). Kaebajat ei ole vaidlusaluste maaüksuste Elva metsapargi maastikukaitseala koosseisu arvamisest teavitatud. Tagantjärele on Elva Linnavalitsus väitnud, et kaebajat pidi sellest asjaolust teavitama Tartumaa Keskkonnateenistus, kuid mingit sellekohast teadet saadetud ei ole. Enne maaüksuste omandamist oli kaebaja Elss Anderssoni esindaja, kuid ka esindatavat ei ole nendest asjaoludest informeeritud. Kaebuse esitaja leiab, et tema taotluse lahendamisel on haldusorgan rikkunud haldusmenetluse üldpõhimõtteid, mis tulenevad HMS §-dest 4 lg 1, 2 (kaalutlusõigus), § 6 (uurimispõhimõte) ja §-st 56 lg 1-3 (haldusakti põhjendamise kohustus). Kaebuse esitaja ei ole Palu tee 28, 11a maaüksuste osas taotlenud tervikuna maa sihtotstarbe muutmist, vaid üksnes konkreetsete eraldiste suhtes (Palu tee 28 eraldised 115 ja 117 läänepoolses osas, Palu tee 11a eraldis 111 läänepoolne osa). Nimetatud eraldised moodustavad üksnes väikese osa katastriüksusest, kus puud on mitmete erinevate looduslike tegurite tõttu hävinud. Kahjustuste tõttu tühjaks jäänud maa sobiks elamumaaks ning just selliste alade suhtes on kaebaja taotlenud sihtotstarbe muutmist elamumaaks. Kuna faktiline olukord on kinnistul muutunud, tulnuks sellega taotluse lahendamisel arvestada, mitte viidata üksnes asjaolule, et Elva linna üldplaneeringu järgi asub kinnistu valdavalt looduskaitse alla võetava Elva metsapargi territooriumil. Kinnistul asuv mets on üle 120 aasta vana ja kahjustatud kuni 40 % ulatuses kuuse ja männi juurepessist. Haigusest tingituna on tuuleheite kahjustuse aste väga tugev. Kevadja sügistormid on põhjustanud eraldistel 111, 115, 116

3 ja 117 suuri kahjustusi. 09.01.2005.a põhjustas tuulekeeris metsapargile suuri kahjustusi. Metsa tekkis tuulekoridor, kus iga tugevam tuulehoog murrab maha vanu ja haigusest kahjustatud suuri puid, mille tõttu saavad kahjustada ka elujõulised puud. Metsa seisukorda varasemal ja käesoleval ajal saab kaebuse esitaja tõendada värvifotodega. Kaevatavast haldusaktist nähtuvalt ei ole linnavolikogu eeltoodud väidete osas mingit seisukohta võtnud, vaid on käsitlenud kaebaja avaldusi kui tervikuna maaüksuse sihtotstarbe muutmise taotlust. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele haldusaktis on viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (§ 56 lg 2), kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaebaja leiab, et otsuse tegemisel ei ole arvesse võetud kõiki taotluse aluseks olevaid asjaolusid ning on jäetud põhjendamata, miks ei peeta võimalikuks katastriüksuste osalist sihtotstarbe muutmist ning sellest tulenevalt detailplaneeringu algatamist. Selles osas on Elva Linnavolikogu vaidlustatud otsus motiveerimata. Vastustaja vastuväited

Vastustaja ei nõustu Mai Anderson´i kaebusega ning peab seda põhjendamatuks ning alusetuks. Tehes 09.04.2007.a otsuse nr 31 „Elva linnas Palu tee 28, Palu tee 11a ja Järve 11 detailplaneeringute mitte algatamine ning Palu tee 17 ja Palu tee 30 detailplaneeringute koostamise algatamine ja lähteülesannete kinnitamine ning detailplaneeringute koostamise korraldamine“, on Elva Linnavolikogu korrektselt järginud haldusmenetluse põhimõtteid, sealhulgas uurimisprintsiipi.

Vastustaja selgitab, et detailplaneeringut ei algatatud aladel, mis on Elva metsapargi alal. 1964. aastal on Elva männikud võetud looduskaitse alla ning 1965. aastal võeti kõik Elva ja Peedu männikud Rajooni Täitevkomitee otsusega looduskaitse alla. Nendele aladele kehtib piiranguvöönd, kus ehitamine on lubatud, kui see on kaitseeeskirjadega lubatud. Kaitseeeskirjade eelnõu on välja töötatud kuid kehtestatud siiani ei ole. Kuna kaitseeeskirjad on vastu võtmata, siis ehitada ei või. Vastustaja lähtus vaidlustatud otsuse tegemisel linna üldplaneeringust. Detailplaneeringu algatamine vaidlusalustele maatükkidele tingiks üldplaneeringu muutmise. Üldplaneeringu järgi on need alad Elva linnale ökoloogiliselt, kultuurilooliselt ja puhkemajanduslikult ilmet andvad kõrghaljastusega alad, mis kuuluvad säilitamisele. Praegu on vara nende katastriüksuste osas üldplaneeringu muutmist algatada, kuna uue maastikukaitseala piiride moodustamine on pooleli. Elva Linnavolikogu ei pea praegu võimalikuks nende katastriüskuste osas sihtotstarbe muutmist ja elamuehituse lubamist Linn planeerib aastaks 2015 looduskaitseala vähendada.

Vastustaja on seisukohal, et haldusakti väljaandmisega pole rikutud kaebuse esitaja õigusi või piiratud tema vabadusi. Vastustaja palub mitte rahuldada Mai Anderson´i kaebust Elva Linnavolikogu 09.04.2007.a otsuse nr 31 punkt 3 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks seoses Palu tee 28, Palu tee 11a ja Järve 11 maaüksustele detailplaneeringu koostamisega.

Kohtu põhjendused ja otsus

Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4

Antud asjas on poolte vahel vaidlus küsimuses, kas Elva Linnavolikogu toimis õiguspäraselt, jättes rahuldamata kaebuse esitaja taotluse Elvas Palu tee 28, Palu tee 11a ja Järve 11 maaüksuste detailplaneeringute algatamiseks. Mai Anderson taotles Palu tee 28 ja Palu tee 11a osas detailplaneeringu algatamist ja sihtotstarbe muutmist mitte kogu katastriüksuste osas vaid osaliselt (eraldised), Järve 11 krundi osas taotleti ehitusõiguse määramist ja sihtotstarbe muutmist kogu krundi osas.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu ning tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise alus. Sama seaduse § 10 järgi võib planeeringu, sealhulgas ka detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku teha iga isik. Detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Detailplaneeringu algatamine tähendab kohaliku omavalitsuse otsust selle kohta, et planeeringu koostamisele tuleb asuda.

Antud juhul ei algatanud Elva Linnavolikogu detailplaneeringut kaebaja kolme katastriüksuse osas, kaebaja taotlus jäeti rahuldamata. Volikogu otsusega on otsustatud lõplikult kaebaja õiguste üle, ning volikogu 09.aprilli 2007. a otsus nr 31 on halduskohtus vaidlustatav

Elva Linnavolikogu poolt 9.veebruaril 2006 määrusega nr 3 kehtestatud Elva linna ehitusmääruse § 4 punkt 6 kohaselt on linnavolikogu pädevuses detailplaneeringute algatamine muinsuskaitsevõi looduskaitse all oleval alal ning rannaja kaldaalal (s.h osaliselt). Ehitusmääruse § 4 punkt 5 alusel on volikogu ainupädevuses ka üldplaneeringusse muudatuste kandmine (detailplaneeringus sisalduva üldplaneeringu muutmise ettepanek). Mõlemale ehitusmääruse sättele on vaidlustatud volikogu otsuses viidatud.

Planeeringu algatamine on menetlustoiming, mille tegemine on kohaliku omavalitsuse üksuse õigus. Kohalik omavalitsus ei ole iga esitatud taotluse alusel kohustatud planeeringut algatama. Planeeringu algatamise otsustamine nagu iga teine kohaliku omavalitsuse planeeringuotsustus on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus. Diskretsiooni alusel tehtud otsus peab seetõttu olema igati põhjendatud ja motiveeritud, seda kas otsuses endas või otsuses viidatud dokumentides. HKMS §-st19 lg 6 tulenevalt kontrollib halduskohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud printsiipe. Kaalutlusõiguse teostamise korral saab kohus kontrollida diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest.

Vaidlustatud otsuse järgi on detailplaneeringu algatamisest keeldutud kahel alusel: tulenevalt Elva linna üldplaneeringust ning Elva metsapargi maastikukaitseala kaitseeeskirjad eelnõust, milline on Elva Linnavolikogu poolt heaks kiidetud 9.veebruaril 2004.a. Otsuse põhjendustes on märgitud, et üldplaneeringuga on vaidlusalused maaüksused määratletud Elva linnale ökoloogiliselt, kultuuriliselt ja puhkemajanduslikult ilmet andvateks väärtuslikeks kõrghaljastusega aladeks, mis kuuluvad säilitamisele.

Kohus on seisukohal, et vastustaja on rikkunud vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel menetlusnorme. Nimelt näeb Elva Linnavolikogu enda poolt kehtestatud ehitusmääruse § 7 lg 3 ette, et linnavolikogu pädevuses olevate planeeringute algatamise korral koostab

5 linnavalitsus haldusakti eelnõu ja esitab linnavolikogule otsustamiseks 2 kuu jooksul arvates ettepaneku tegemise päevast. Kui linnavalitsus peab haldusakti eelnõu volikogule esitama planeeringu algatamiseks, siis on igati õiguspärane, et ka üldplaneeringu algatamisest keeldumise korral koostab haldusakti eelnõu linnavalitsus, olles eelnõus linnavalitsuse seisukohad välja toonud ja linnavalitsuse kui kollegiaalse organi poolt läbi vaadanud. Elva linna ehitusmäärusest ei saa tuleneda praktika, et linnavalitsus koostab volikogule otsuse eelnõu ainult siis kui planeering otsustatakse algatada, algatamisest keeldumise otsustab aga volikogu ilma linnavalitsuse seisukohata. Vaidlustatud otsusest nähtub, et planeeringu algatamise on läbi vaadanud eelnevalt ainult volikogu maaja keskkonnakomisjon.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et otsus on vajalikul määral põhjendamata, vastustaja ei ole eelnevalt selgeks teinud ega analüüsinud kõiki kaebaja taotluse aluseks olevaid asjaolusid. Isiku õigusi piirava haldusakti puhul peab selle motiveerimine olema põhjalikum kui isikut soodustava haldusakti puhul.

Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsuses ei ole välja toodud põhjendusi, millistel konkreetsetel põhjustel tulevane Elva metsapargi maastikukaitseala takistab antud hetkel taotletud detailplaneeringute algatamise. Ainult eelnõu olemasolust ei piisa otsuse põhjendamiseks. Eelnõu ise ei saa enne selle vastuvõtmist ja jõustumist tekitada kellelegi kohustusi ega anda õigusi. Elva Linnavolikogu poolt Elva metsapargi maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu heaks kiitmine 9.veebruaril 2004 on vaheetapp kaitse-eeskirja kehtestamise protsessis, omamata avalikkusele suunatud õigusjõudu. Tekib ka küsimus, kui kaua saab maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu olemaoluga põhjendada kas kaebaja või teiste isikute detailplaneeringu algatamisest keeldumist, seda enam, et Elva Linnavolikogu poolt on eelnõu heaks kiidetud juba kolm ja pool aastat tagasi, kuid kaitse-eeskirja siiani kehtestatud ei ole.

Kaitstavate loodusobjektide loetelu, nende mõiste ja loodusobjekti kaitse alla võtmise kord on sätestatud Looduskaitseseaduses (LKS) LKS § 4 lg 2 p 3 kohaselt on maastikukaitseala kaitseala liik, mis on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Ala võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus (LKS § 10 lg 1) ning loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuses sätestatakse kaitseeeskirjad, määratakse kaitseala piir, nimetatakse kaitse alla võetava ala valitseja (LKS § 11). LKS § 14 lõikes 1 on sätestatud üldised piirangud tegevuste suhtes, mida kaitsealal ei tohi ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta teha, ja üheks selliseks tegevuseks on detailplaneeringute ja üldplaneeringute kehtestamine. Sellest järeldub, et ka maastikukaitsealade suhtes tohib nii detailplaneeringut kui üldplaneeringut algatada (ilma algatamata ei saa planeeringut kehtestada), kuid Looduskaitseseadusest tuleneb piirang, et planeeringu kehtestamiseks peab olema eelnev loodusobjekti valitseja luba. Täpsemad piirangud kehtestatakse konkreetsete kaitse-eeskirjadega.

Detailplaneeringu algatamisest keeldumise teine alus on Elva linna üldplaneering. Vastustaja esindaja väitel tuleneski detailplaneeringu algatamisest keeldumine just linna üldplaneeringust, kuna üldplaneeringuga asuvad need vaidlusalused maatükid looduspargi aladel. Elva linna ehitusmääruse § 7 lg 8 p 3 märgib, et linnavalitsus või linnavolikogu võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui algatamise ettepanek on vastuolus linna või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga. Eeltoodud sättest nähtub, et seda, kas üldplaneering takistab detailplaneeringu algatamist või mitte, tuleb igal konkreetsel juhul eelnevalt põhjalikult analüüsida. Vaidlustatud otsuse

6 põhjendustes ei ole välja toodud ühtegi konkreetset, kaebajat ja kohut veenvat argumenti, miks üldplaneering on vastuolus taotletava detailplaneeringu taotlusega. Kaebaja on põhjendatult viidanud PlanS § 9 lõikele 7, mille kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Asjaolu, et üldplaneering võeti vastu ales 2 aastat tagasi, ei ole argument, et seetõttu ei saaks üldplaneeringut muuta. Samas selgus, et kaebuse esitaja poolt taotletud ja vaidlustatud otsuse punktis 1 kahe maaüksuse detailplaneeringu algatamise korral tuleb üldplaneeringut muuta. Kuigi detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine saab toimuda erandlikel põhjustel, ei selgu otsusest, kas antud juhul sellised erandlikud asjaolud olid olemas või puudusid. Otsusega on keeldutud detailplaneeringu algatamisest Palu tee 28, Palu tee 11a ja Järve 11 maaüksuste osas ühesugustel põhjustel. Kuid nähtuvalt vastustaja poolt kohtule esitatud väljavõtetest linna üldplaneeringust ei asu kõik kolm maatükki samadel kaitsealadel (tlkd. 53, 54,55). Kui Palu tee 11a ja Palu tee 28 asuvad riikliku kaitse alla planeeritaval alal (tingmärk HPmka), siis Järve 11 on osaliselt haljasmaa ja parkmets (tingmärk - HP) osaliselt elamumaa (EV). Tsoneeringu kaarti järgi ei asu Järve 11 ka kohaliku kaitse alla võetaval alal (Elva metsapark, tingmärk - Hpka), vaid on samuti märgitud tingmärgiga HP (haljasala ja parkmets), nagu ka Palu tee 28 maatükk, mille suhtes algatati detailplaneering. Seega oleks otsuses tulnud välja tuua planeeringu algatamisest keeldumise põhjendused iga maatüki osas eraldi. Kuivõrd detailplaneeringu menetlemisel, sealhulgas, algatamise otsustamisel, vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda.

Arvestatavad on seejuures ka kaebuse esitaja väited selles osas, et ta ei ole Palu tee 11 a ja Palu tee 28 maatüki osas detailplaneeringu algatamist ja sihtotstarbe muutmist taotlenud maatükkide osas tervikuna, vaid konkreetsete eraldiste osas. Kaebuse esitaja on ka põhjendanud, millistel põhjustel tuleks need maatüki osad määrata elamumaaks ja miks nad ei saa enam olla parkmetsaks. Nendele asjaoludele ei ole vastustaja otsuses tähelepanu pööranud.

Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. 10. oktoobri 2002. a otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-42-02 märkis halduskolleegium, et haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kohus leiab, et vaidlustatud otsuses on see nõue täitmata. Seetõttu kuulub Elva Linnavolikogu 9.aprilli 2007 otsus nr 31 vaidlustatud osas tühistamisele ning vastustajal tuleb Mai Andersoni taotlus uuesti läbi vaadata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku summas 8420 krooni, sellest riigilõiv 80 krooni ja õigusabikulud 8340 krooni. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna kohus kaebuse rahuldab, mõistab kohus Elva Linnavolikogult kaebuse esitaja Mai Andersoni kasuks välja menetluskulud 8420 krooni.

Eda Muts kohtunik

7 .

8