2-07-3815/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated2-07-3815/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-3815 Tsiviilasi NF hagi VG vastu elatise suurendamise nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja NF(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja VG(isikukood XXX elukoht XXX). Istungi toimumise aeg 26.09.2007.a. Istungil osalesid Hageja NF Resolutsioon 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Suurendada 02.10.2001.a Tallinna Linnakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2/4/228- 2619/01 kinnitatud elatise suurust 1 100 krooni võrra ja välja mõista kostjalt VG`ilt elatis 1 800 krooni kuus XXX. sündinud JG ülalpidamiseks alates 01.06.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni so XXX hageja NF kasuks. 3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav. 4. Menetluskulud jätta kogu ulatuses kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele.
Hagejal on õigus kohtuotsusele esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Menetluse käik Kohtule 31.01.2007.a. esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja suurendada kostjalt Tallinna Linnakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2/4/228-2619/01 väljamõistetud elatise suurust so 1 800 krooni võrra ja välja mõista kostjalt elatis 2 500 krooni kuus XXX sündinud JG ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni so XXX hageja kasuks üks aasta tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest. Kohtuistungil hageja muutis oma nõuet ja palus alates 01.06.2007.a. suurendada kostjalt juba väljamõistetud elatise suurust 700 kr kuus 1100 kr võrra. Kostja VG hagile vastanud ei ole. Kostjale oli kohtukutse edastatud kostja abikaasale, S G allkirja vastu VG’ile edasitoimetamiseks. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Kohtu põhjendused
2 Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Antud juhul on kohtukutse toimetatud kätte kostja abikaasale isiklikult allkirja vastu. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmisel korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ilmunud. Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
PKS § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
Tulenevalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel esitada elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid.
Kohus leiab, et hageja nõue suurendatud elatise väljamõistmiseks kostjalt on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt välja mõistetavat elatist tuleb suurendada 1100 kr võrra. Seega kuulub väljamõistmisele elatis 1 800 krooni kuus tütar JG ülalpidamiseks alates 01.06.2007.a. kuni JG täisealiseks saamiseni s.o kuni XXX.
Menetluskulu Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. N F ’l on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2).
Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.
TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.
Ene Tsefels Kohtunik