2-05-18749/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-18749 (endine number 2/287-25162/05) Tsiviilasi ML hagi EV vastu elatise suuruse muutmiseks ja vanema õiguste määramiseks laste suhtes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja ML(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja MS Puudutatud isik EV(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik ML(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik ML(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isikute ML ja ML määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu) esindaja Liivi Lents Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik A v (Are Vallavalitsuse kaudu) Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Kohtuistungi toimumise aeg 19. september 2007. a. RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu hagist loobumine elatise suuruse muutmise nõudes. 2. Lõpetada menetlus ML hagis EV vastu elatise suuruse muutmiseks. 3. Rahuldada ML avaldus EV vanema õiguste määramiseks laste suhtes. 4. Võtta EV ära vanema õigused ML ja ML suhtes. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta ML kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu vanema õiguste määramise osas 15 päeva jooksul ja elatise suuruse muutmise menetluse lõpetamise osas 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

2 Asjaolud ML esitas 24.10.2005 hagi EV vastu elatise suuruse muutmiseks ja vanema õiguste määramiseks laste M ja ML suhtes. Avalduse kohaselt sündis ML ja EV abielust 2 tütart- M ja M. Abielusuhted halvenesid 1992. a EV vägivalduses tõttu. Avaldaja lahkus vanema tütrega kodust, noorem tütar jäi isaema juurde ning elas seal paar aastat. Avaldaja toetas tütart rahaliselt. Pärast 1992. a ei ole EV tütreid rahaliselt toetanud, v-a perioodil 1995. a - 1996. a, mil avaldaja ja EV töötasid üheaegselt XXX ning isa maksis tütarde ülalpidamiseks elatist. Hiiu Maakohtu 18.05.1998 otsusega mõisteti EV välja avaldaja kasuks elatis kummagi tütre ülalpidamiseks 750 krooni kuus. EV ei ole kohtuotsusega väljamõistetud elatist tasunud. Ta ei ole laste eest hoolitsenud ega nende käekäigu vastu huvi tundnud, ei ole tütreid nende sünnipäevadel ega ka muudel tähtpäevadel meeles pidanud. Kuna EV ei ole mitme aasta jooksul täitnud oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, peab avaldaja vajalikuks EV vanemlikud õigused tütarde suhtes ära võtta. ML taotles ka muuta Hiiu Maakohtu 18.05.1998 otsusega välja mõistetud elatise suurust ning mõista EV välja elatis 1 500 krooni kuus ML kasuks kummagi lapse ülalpidamiseks. EV vaidles vanema õiguste äravõtmisele ja elatise suurendamisele vastu. EV väitel ei toetanud lapse ema Me kasvatamisel EV ema, kelle juures M elas aastatel 1997-2004. EV on suhelnud aeg-ajalt mõlema tütrega, kuid Miga mitte enam alates 2001. a. EV ei olnud vastuse esitamise ajal teada tütarde elukoht. Kohus kaasas menetlusse eestkosteasutustena arvamuse andmiseks Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, laste eestkosteasutus avalduse esitamise ajal), Are valla (Are Vallavalitsuse kaudu) ja Saue valla (Saue Vallavalitsuse kaudu) ning määras 05.09.2007 määrusega M ja ML esindajaks riigi kulul advokaat Helen Tombergi. Kohtu põhjendused 19.09.2007 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde vanema õiguste määramise osas ning loobus elatise suurendamise nõudest. EV oli vanema õiguste äravõtmise nõudega ja elatise suurendamise nõudest loobumisega nõus. M ja ML määratud korras esindaja toetas avaldust ja palus see rahuldada. Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu) toetas avaldust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi. EV on hagist loobumisega nõus. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine elatise suurendamise nõudes tuleb vastu võtta ning menetlus elatise suurendamise nõudes lõpetada. ML ja ML sünnitunnistustest (t lk 9-10) nähtub, et EV ja ML on nende vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada

3 esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on EVära kuulanud. TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kohus on M ja ML ära kuulanud. Lapsed ei ole vastu EV vanema õiguste äravõtmisele. Laste sõnade kohaselt on nad isast võõrdunud. M ja ML määratud korras esindaja seisukoha kohaselt on avaldus põhjendatud. Ajal, kui M vanaema juures elas, isa tema ülalpidamises ei osalenud. Isal puudub lastega emotsionaalne side, laste vastu ta huvi üles ei näita. Mi väitel kohtus ta isaga viimati 10a tagasi. Lapsed elavad ühes peres koos venna, ema ning kasuisaga. Ema ja kasuisa suhtuvad tüdrukutesse suure hoole ja armastusega. Kummalgi tüdrukul on kodus oma tuba ning kõik eluks vajalik. M toetab vanema õiguste äravõtmist ning peab isaks oma kasuisa. Ka M toetab vanema õiguste äravõtmist, kuna tal puudub isaga emotsionaalne side, isa kuritarvitab alkoholi ning ei ole tema vastu huvi tundnud. Isast tulenevatel põhjustel puudub Mel lähedussuhe isaga ning ta ei soovi seda luua. Isa peab enesestmõistetavaks, et igapäevast ülalpidamist ta lastele ei anna, selline seisukoht ei ole kooskõlas laste huvidega. Laste esindaja leiab, et vanema õiguste äravõtmise nõue on põhjendatud, kuna tõendamist on leidnud EV pikaajaline soovimatus hoolitseda oma laste eest ning huvi puudumine nende käekäigu vastu. Ta ei ole lapsi ülal pidanud, kuna ei tunne endal vastutust ei ema ega laste rahalise toimetuleku eest. Puuduvad mõjuvad põhjused, mis isa ei oleks saanud täita vanemakohustusi. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, ei tohiks isal jääda õigust nõuda ülalpidamist oma tütardelt. Saue valla (Saue Vallavalitsuse kaudu) esitatud seisukoha kohaselt on laste ema ja tema elukaaslane teinud kõik endast oleneva tagamaks lastele turvalist kodu, igakülgset arengut ning kindlustamaks tulevikku. Tütred hindavalt kõrgelt ema ja tema elukaaslast, kes on tütardele isa eest. Lapsed ei ole EV tajunud oma elus kui isa. Saue valla lastekaitsespetsialistil puuduvad andmed selle kohta, kas isal on vanemakohustuste täitmata jätmiseks mõjuvad põhjused. Tallinn linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) oli 29.12.2005 esitatud kirjas seisukohal, et vanema õiguste äravõtmise nõue ei ole põhjendatud ning nõude aluseks olevad PKS § 54 lg 1 p 1 sätted tõendamata. Eestkosteasutusele ei nähtu, millised on need mõjuvad põhjused vanema õiguste äravõtmiseks, millele avaldaja on viidanud. EV seletuste kohaselt ei ole ta täitnud ega soovi edaspidi täita oma kohustusi tütarde kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. EV ei soovi tütardega suhelda. EV on avaldusega nõus. Ta on tunnistanud, et ei täida vanemlikke kohustusi. Lähtudes eeltoodust ning PKS § 54 lg 1 p-st 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. EV tuleb võtta ära vanema õigused ML ja ML suhtes. PKS § 56 lg 1 kohaselt võib kohus isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

4

Jaanus Saaremõts Kohtunik