3-07-1031/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-1031 Otsuse kuupäev 02.10.2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Ilse-Viktoria Ranniku (Rannik) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11.04.2007.a käskkirja nr 1-3.13-3/13 osaliseks tühistamiseks ja PRIA 24.04.2007.a ettekirjutuse nr 13-9/48 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 12.09.2007 Istungil osalenud isikud Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Kaie Roots Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Ilse-Viktoria Rannik esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) 11.03.2005. aastal metsakultuuri rajamise toetuse taotluse nr 24005570012, milles taotles toetust põllumassiivil nr 47254437278 asuva põllu nr 1 kohta. Põllu suuruseks taotlusel märkis Ilse-Viktoria Rannik 10 ha. Taotluses märgiti rajatavate metsakultuuride arvuks 6000 lehtpuud ja 14 000 okaspuud.

10.06.2005.a esitas kaebuse esitaja PRIA-le taotluse muutmisavalduse, milles märgiti, et kaseistikuid ei olnud võimalik rohkem osta ning lehtpuude arvuks märgiti 5000 ja okaspuude arvuks 18 000.

15.08.2005.a PRIA peadirektori käskkirja nr 1-3.13-3/2 alusel määrati ja maksti kaebajale põllumajandusmaa metsastamise toetust 10 hektari eest osaliselt kokku summas 125 414 krooni, kuna administratiivse kontrolli tulemusena tehti kindlaks, et rajatud metsakultuuris on istutatud lehtpuid ainult 20,8 %, seega rohkem kui 20 %, kuid alla 25 %.

2 24.03.2006.a esitas kaebuse esitaja PRIA-le toetusega rajatud metsakultuuri hooldustoetuse taotluse, mis rahuldati täielikult PRIA peadirektori 01.12.2006.a käskkirjaga nr 1-3.13-3/36 ning Ilse-Viktoria Rannikule maksti (teise aasta) hooldustoetust taotletud 10 hektari eest 12 050 krooni.

08.01.2007.a teostati põllu nr 1 pindala suhtes kohapealne kontroll, kasutades GPS- mõõdistamist. Kontrolli käigus mõõdeti põllu pindalaks 9,47 ha. Kontrolli tulemused fikseeriti 08.01.2007.a lisakontrolli aktis nr 6-2006. Kontrolli tulemused töödeldi mõõtmisfaili geoinfosüsteemi programmis EAGIS, mille tulemusel fikseeriti lõplikuks toetusõiguslikuks põllu pindalaks 8,99 ha.

Mõõtmise tulemusena tekkinud olukorda kirjeldati 14.02.2007.a PRIA dokumendis nimetusega „eriolukord nr 13-20/67”, mille alusel tunnistati PRIA peadirektori 05.03.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-3/9 kaebuse esitaja osas kehtetuks PRIA peadirektori 15.08.2005.a käskkiri nr 1-3.13-3/2, millega kaebuse esitajale määrati osaliselt ja maksti põllumajandusmaa metsastamise toetust (10 ha alusel). Lisaks tunnistati PRIA peadirektori 05.03.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-3/10 kaebuse esitaja osas kehtetuks PRIA peadirektori 01.12.2006.a käskkiri nr 1-3.13-3/36, millega kaebuse esit PRIA peadirektori ajale määrati ja maksti põllumajandusmaa metsastamise hooldustoetust (10 ha alusel).

PRIA Peadirektori 16.03.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-3/12 määrati kaebuse esitajale uuesti osaliselt põllumajandusmaa metsastamise toetust, sh metsakultuuri rajamise toetust summas 76 457,72 krooni ja esimese aasta hooldustoetust summas 8 398,85 krooni, kokku 84 856,57 krooni. Seejuures oli toetuse määramisel aluseks kontrolli tulemusena kindlakstehtud toetusõiguslik pind 8,99 hektarit.

Lisaks toetuse määramisele nõuti viimati märgitud PRIA peadirektori 16.03.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-3/12 taotlejalt tagasi kohustuseperioodil makstud põllumajandusmaa metsastamise toetus summas 40 557,43 krooni.

PRIA peadirektori 11. aprilli 2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-3/13 määrati kaebuse esitajale uuesti põllumajandusmaa metsastamise hooldustoetust (teise aasta eest) summas 10 832,95 krooni. Sama käskkirjaga nõuti taotlejalt tagasi alusetult saadud toetus summas 1 217,05 krooni.

Eelnimetatud PRIA peadirektori 16.03.2007.a käskkirja nr 1-3.13-3/12 ja PRIA peadirektori 11. aprilli 2007.a käskkirja nr 1-3.13-3/13 alusel tehti kaebuse esitajale PRIA 24.04.2007.a ettekirjutus nr 13-9/48. Ettekirjutuse kohaselt tuli Ilse-Viktoria Rannikul tasuda 41 774,48 krooni 30 päeva jooksul PRIA arveldusarvele.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

2. Põllumajandusministri 12.01.2005.a määruse nr 1 "Põllumajandusmaa metsastamise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" (edaspidi Määrus nr 1) alusel esitas kaebuse esitaja Ilse-Viktoria Rannik PRIA-le 2005. aastal taotlused tema omandis oleva põllu metsakultuuri rajamise toetuse saamiseks ning 2006. aastal taotluse metsakultuuri hooldamistoetuse saamiseks.

PRIA tunnistas pärast taotluste menetlemist, mis peamiselt seisnes Määruse nr 1 § 15 lõike 1 järgi temale esitatud taotluse ja muude dokumentide läbivaatamises ning dokumentides

3 esitatud andmete õigsuse ja taotleja vastavuse kontrollimises, taotluse määrusega kehtestatud nõuetele vastavaks ja rahuldas kaebuse esitaja 2005. aasta taotlused.

Kaebuse esitajale määrati PRIA peadirektori 15.08.2005.a käskkirjaga nr 1-3.13-3/2 "Põllumajandusmaa metsastamise toetuse osaline määramine ja maksmine" 2005. aasta eest metsakultuuri rajamise toetus summas 113 364 krooni ja metsakultuuri hooldamistoetus summas 12 050 krooni. Nimetatud toetused on kaebuse esitaja kätte saanud. Kaebuse esitaja märgib, et kaebuse esitajale makstud metsakultuuri rajamise toetust vähendati määruse § 4 lõike 8 ja § 16 lõike 2 alusel koheselt 10 %, kuna rajatud okaspuude kultuuris on lehtpuid alla 25 %, kuid vähemalt 20 %.

Kaebuse esitaja kinnitab, et on 2007. aasta jaanuaris kätte saanud 2006. aastal taotletud ja PRIA poolt määratud metsakultuuri hooldamistoetuse summas 12 050 krooni, kuid nimetatud summa määramise kohta talle väljavõtet käskkirjast ei saadetud.

2007. aasta jaanuaris anti kaebuse esitajale üle PRIA Lääne büroo toetuste kontrolli osakonna vaneminspektor Tiina Jõeste poolt koostatud lisakontrolli akt nr 6 2006 metsastatud põllu pindala ülemõõtmise kohta. Aktist on märgitud, et mõõdetud on taotleja ettenäidatud piirides. Akti ei ole kantud kontrollimisel tuvastatud mitte vastavusi, samuti kontrolli teostaja märkusi. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei ole PRIA ametnikud kohapealset kontrolli varem teostanud.

PRIA käskkirja järgi on kaebajale arusaamatutel põhjustel vähendatud põllumassiivil nr 47254437278 asuva põllu suurust 8,99 hektarini, määratud 2006. aasta eest uus põllumajandusmaa metsastamise hooldustoetuse suuruseks 10 832 krooni ja 95 senti. Samuti otsustati kaebuse esitajalt tagasi nõuda kohustuseperioodil makstud põllumajandusmaa metsastamise hooldustoetus summas 1217 krooni ja 05 senti ning teha kaebuse esitajale ettekirjutus nimetatud toetussumma tagasimaksmiseks.

Põllumajandusmaa metsastamise hooldustoetuse määramise ja maksmise seisukohalt olulise põllumassiivi nr 47254437278 asuva põllu pindala vähendamise asjaolud ei kajastu käskkirjas, neid ei ole kaebuse esitajale ka eraldi teatavaks tehtud. Samuti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud käskkirjas nimetatud dokumenti PRIA 14.02.2007.a eriolukord 13- 20/67.

PRIA 24. aprilli 2007.a. ettekirjutuse nr 13-9/48 punktist 1 nähtub, et ettekirjutus on tehtud seetõttu, et metsastatud põllumajandusmaa tegelik pindala erineb kaebuse esitaja taotlusel esitatud pindalast ning rajatud metsakultuuris on istutatud lehtpuid alla lubatud määra.

Ettekirjutus on vastuolus PRIA peadirektori 15.08.2005.a. käskkirjaga nr 1-3.13-3/2, kuna kaebuse esitajale makstud metsakultuuri rajamise toetust vähendati määruse § 4 lõike 8 ja § 16 lõike 2 alusel koheselt 10 %. Seega kohustab PRIA kaebuse esitajat temale tagasi maksma raha toetuse eest, mida ta kaebuse esitajale kunagi ei maksnudki.

Samuti ei nähtu ettekirjutusest, kui suures ulatuses erineb kaebuse esitaja poolt PRIA-le esitatud põllu pindala PRIA poolt välja selgitatud metsastatud põllumajandusmaa tegelikust pindalast, mis on kaebuse esitajale makstud toetuse tagasinõudmiseks oluline tingimus.

Kaebuse esitajale on jäetud teatavaks tegemata PRIA peadirektori 16. märtsi 2007.a käskkiri nr 1-3-13-3/12, millele kaebuse esitajale tehtud ettekirjutus tugineb. Ettekirjutuse punkti 2

4 järgi kohustab PRIA kaebuse esitajat tagasi maksma summa 41 774 krooni ja 48 senti (36 906,28 + 3651,15 + 1217,05), esitamata nõude esitamisel ühtegi asjakohast arvutust.

Kaebuse esitaja Ilse-Viktoria Rannik palub kohtul osaliselt tühistada PRIA peadirektori 11.04.2007.a käskkiri nr 1-3.13-3/13 ja tühistada PRIA 24.04.2007.a ettekirjutus nr 13-9/48.

Vastustaja vastuväited

3. Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu.

Kaebaja esitas metsakultuuri rajamise toetuse taotluse nr 24005570012 11. märtsil 2005.a, taotledes toetust põllumassiivil nr 47254437278 (katastritunnus 52001:004:0011) asuva põllu nr 1 kohta. Põllu suuruseks on taotlusele (punkt 3) märgitud 10 ha. Lisatud põllumassiivi kaardile on taotleja märkinud põllu numbri, piirid ja pindalaks 10 ha. Kaebaja on taotlusel oma allkirjaga kinnitanud esitatud andmete õigsust, samuti seda, et ta võimaldab esitatud andmete kontrollimist.

15.08.2005.a PRIA peadirektori käskkirja nr 1-3.13-3/2 alusel määrati ja maksti kaebajale põllumajandusmaa metsastamise toetust osaliselt kokku summas 125 414 krooni, sellest 113 364 krooni metsakultuuri rajamise toetust ja 12 050 krooni metsakultuuri hooldustoetust. Toetust määrati ja maksti taotletud 10 hektari eest.

Kuna kaebaja väitel kohustab PRIA teda vaidlustatud ettekirjutusega tagasi maksma raha toetuse eest, mida PRIA kaebajale kunagi ei ole maksnudki, selgitab PRIA kõikide kaebajale määratud toetuste määramise aluseid ja arvutuskäiku, tõestamaks kaebaja väite ekslikkust.

Vastavalt Põllumajandusministri 12.01.2005.a määruse nr 1 “Põllumajandusmaa metsastamise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord” § 18 lg 1 ja 2 sätestatule on metsakultuuri rajamise toetuse määr koos esimese aasta hooldustoetusega 13 801 krooni hektari kohta ja hooldustoetuse määr 1205 krooni hektari kohta. Seega on metsakultuuri rajamise toetuse määr ilma esimese aasta hooldustoetuse määrata 12 596 krooni (13 801-1205).

Kui kaebaja oleks saanud rajamise toetust täismääras, oleks toetussumma olnud 125 960 krooni (10 x 12 596). Kuna aga administratiivse kontrolli tulemusena tehti kindlaks, et rajatud metsakultuuris on istutatud lehtpuid ainult 20,8%, s.o. alla 25 % ja kuni 20 %, siis vähendati selle põllu kohta metsakultuuri rajamise toetust vastavalt Määruse nr 1 § 16 lõikes 2 sätestatule 10 % ehk 12 596 krooni võrra (125 960-st 10% = 12 596). Selle tulemusena sai taotleja rajamise toetust 113 364 kr (125 960-12 596=113 364). Administratiivsel kontrollimisel oli aluseks taotleja poolt 10.06.2005.a esitatud taotluse muutmisavalduses ja metsapuutaimede soetamist tõendavates dokumentides märgitud okaspuude arv 18 000 ja lehtpuude arv 5 000, millest tuleneb, et rajatud metsakultuuris on lehtpuid istutatud ainult 20,8 % (5000:18000x75).

Hooldustoetust (esimese aasta eest) sai kaebaja täismääras (10x1205=12 050).

24.03.2006. a esitas kaebaja toetusega rajatud metsakultuuri hooldustoetuse taotluse, mis rahuldati täielikult. PRIA peadirektori 01.12 2006.a käskkirja nr 1-3.13-3/36 alusel määrati ja maksti kaebajale (teise aasta) hooldustoetust taotletud 10 hektari eest 12 050 krooni (12 x 1205=12 050).

5

08.01.2007.a teostati põllu nr 1 pindala suhtes kohapealne kontroll vastavalt põllumajandusmaa metsastamise toetuse kontrolli protseduurile, kasutades GPS- mõõdistamist. Märgitud kontrolli protseduur on välja töötatud asjakohaste õigusaktide alusel ja on nendega kooskõlas. Kontrollimisel mõõdeti GPS-seadmega piki taotleja poolt ettenäidatud piiri, välja arvatud juhtudel, kus selline mõõtmine oleks läinud vastuollu protseduurinõuetega. Nii näiteks ei ole toetusõiguslik selline loodusliku uuenduse ala, mis on pindalaga üle 0,01 ha ja puude kõrgusega okaspuudel üle 1,5 m ning lehtpuudel üle 5 m. Siinjuures on kohane märkida, et taotlejad pidid juba oma põllumajandusliku maa deklareerimisel järgima põllumajandusministri 05.09.2003.a määruse nr 89 „Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ §-s 5 sätestatut, mille kohaselt arvatakse põllumassiivi pindalast maha põllumassiivi sees paiknevad üle 0,01 ha suurused maa-alad, kus põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (puude grupid).

Kõnesoleva 08.01.2007.a kontrolli tulemusena mõõdeti GPS- seadmega põllu nr 1 pindalaks 9,47 ha. Kontrolli tulemused fikseeriti 08.01.2007.a lisakontrolli aktis nr 6 2006, millest ühe eksemplari sai kaebaja. Aktis on lahtris „Kontrollimisel tuvastatud taotlusele mittevastavused” märgitud, et mõõtmise tulemusena saadi pindalaks 9,47 ha. Seepärast on väär kaebaja väide, et akti ei ole kantud kontrollimisel tuvastatud mittevastavusi.

Peale GPS- seadmega mõõdistamist töödeldi mõõtmisfaili geoinfosüsteemi programmis EAGIS (Estonian Agricultural Geographical Information System), et korrigeerida mõõtmisjooni vastavalt põllumassiivi piiridele ja katastriüksuse piiridele. Nimelt võimaldab EAGIS programm põllu pinnast välja arvata põllu osad, mis ei asu põllumassiivil ja/või taotleja katastriüksusel. Nimetatud programm korrigeerib automaatselt GPS-seadmega mõõdetud pindade piirjooni, lähtudes katastriüksuse ja põllumassiivi piiridest. Sellise administratiivse kontrolli käigus toetusõiguslikku pinda üle kontrollides võivad muutuda ka kohapealse kontrolli mõõtmistulemused. Nii tuvastati ka põllu nr 1 pindala mõõtmistulemuste töötlemisel EAGIS programmis, et osa põllust (0,48 ha) asub väljaspool taotleja omandis olevat katastriüksust, mistõttu põllu nr 1 toetusõiguslikku pinda jäi ainult 8,99 ha. Määruse nr 1 § 3 lg 1 kohaselt võib metsakultuuri rajamise toetust taotleda üksnes taotleja omandis oleva põllu kohta. Põllumassiivi 47254437278 kaardilt on näha, et põllumassiivi alumist osa lõikab teine katastriüksus 52001:004:0007, mis ei ole kaebaja omandis. Samuti on kaardilt (üleval pool) näha toetusõigusliku pinna seest välja arvatud metsastunud ala. Seetõttu jäigi põllu nr 1 toetusõiguslikuks pinnaks 8,99 ha (9,47-0,48).

Eelmärgitud mõõtmise tulemusena tekkinud olukorda kirjeldati 14.02.2007.a PRIA dokumendis nimetusega „eriolukord nr 13-20/67”. Selle alusel tunnistati PRIA peadirektori 05.03.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-3/9 kaebaja osas kehtetuks peadirektori 15.08.2005.a käskkiri nr 1-3.13-3/2, millega kaebajale osaliselt määrati ja maksti põllumajandusmaa metsastamise toetust (10 ha alusel). Lisaks tunnistati 05.03.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-3/10 kaebaja osas kehtetuks 01.12.2006.a käskkiri nr 1-3.13-3/36, millega kaebajale määrati ja maksti põllumajandusmaa metsastamise hooldustoetust (10 ha alusel).

Peadirektori 16.03.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-3/12 määrati kaebajale uuesti osaliselt põllumajandusmaa metsastamise toetust, sh metsakultuuri rajamise toetust summas 76 457,72 krooni ja esimese aasta hooldustoetust summas 8 398,85 krooni, kokku 84 856,57 krooni.

6 Seejuures oli toetuse määramisel aluseks kontrolli tulemusena kindlakstehtud toetusõiguslik pind 8,99 hektarit.

Lisaks toetuse määramisele nõuti viimatimärgitud 16.03.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-3/12 taotlejalt tagasi ka alusetult saadud toetus: a) metsakultuuri rajamise eest summas 36 906,28 kr (eelnevalt makstud rajamise toetusest 113 364 kr lahutatakse maha kontrolli tulemusena kindlakstehtud pinna alusel ning sellega kaasnevate sanktsioonide rakendamise tulemusena määratud toetussumma 76 457,72 kr ehk 113 364-76 457,72=36 906,28); b) metsakultuuri hooldamise eest esimesel aastal summas 3 651,15 kr (eelnevalt väljamakstud esimese aasta hooldustoetusest 12 050 kr lahutatakse maha kontrolli tulemusena kindlakstehtud pinna alusel ning sellega kaasnevate sanktsioonide rakendamise tulemusena määratud toetussumma 8 398,85 kr ehk 12 050-8 398,85=3 651,15).

Kõnesolevas 16.03.2007.a käskkirjas nr 1-3.13-3/12 on alusetult saadud toetussummade tagasinõudmise alusena viidatud Määruse nr 1 § 21 lõikele 1. See sätestab, et toetus nõutakse tagasi „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 66 lõigete 1 ja 11 alusel. Viimatinimetatud seaduse § 66 lg 1 kohaselt nõutakse toetusraha toetuse saanud isikult tagasi, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult. Määruse 796/2004 artikli 73 lõikes 1 sätestatu kohaselt peab põllumajandustootja alusetult saadud toetussumma tagasi maksma.

PRIA peadirektori 11. aprilli 2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-3/13 määrati kaebajale uuesti põllumajandusmaa metsastamise hooldustoetust (teise aasta eest) summas 10 832,95 kr. Seejuures oli toetuse määramisel aluseks kontrolli tulemusena kindlakstehtud toetusõiguslik pind 8,99 hektarit (8,99 x 1205=10 832,95). Sama käskkirjaga nõuti taotlejalt tagasi alusetult saadud toetus summas 1 217,05 krooni (eelnevalt väljamakstud 2006.a hooldustoetuse summast 12 050 lahutatakse maha kindlakstehtud pinna alusel määratud toetussumma 10 832,95 ehk 12 050-10 832,95=1 217,05). Tagasinõude alusena on käskkirjas viidatud Määruse nr 1 § 21 lõikele 1, mis on lahti seletatud eelmises lõigus.

Eelnimetatud PRIA peadirektori 16.03.2007.a käskkirja nr 1-3.13-3/12 ja 11. aprilli 2007.a käskkirja nr 1-3.13-3/13 alusel tehti kaebajale 24.04.2007.a ettekirjutus nr 13-9/48.

Ettekirjutuse punktis 1 on lühidalt kirjeldatud, millistel põhjustel on kaebajale määratud toetusi vähendatud: kuna tegelik pindala erineb taotlusel esitatud pindalast ja rajatud metsakultuuris on lehtpuid alla lubatud määra. Samuti on selgitatud, milline õigusnorm on sellistel juhtudel toetuse vähendamise aluseks (Määruse nr 1 § 16 lg 1 ja lg 2). Ettekirjutuse punktis 1 on ära toodud ka alusetult makstud toetuse tagasinõudmise alus (Määruse nr 1 § 21 lg 1).

Ettekirjutuse punktis 2 on esitatud tagasinõutava kogusumma 41 774,48 krooni arvutamise käik liitmistehte (36 906,28 + 3651,15 + 1217,05) kujul. Nimetatud summad on võetud ettekirjutuse aluseks olevatelt käskkirjadelt. Nimelt on käskkirja nr 1-3.13-3/12 kohaselt 36 906,28 krooni tagasinõutav summa metsakultuuri rajamise eest ja 3651,15 krooni on tagasinõutav summa metsakultuuri hooldamise eest; käskkirja nr 1-3.13-3/13 kohaselt on 1217,05 tagasinõutav summa põllumajandusmaa metsastamise hooldustoetuse eest. Kuna käskkirjades on juba üksikasjalikumalt ära toodud toetussumma ja tagasinõutava summa arvutamise alused (koos vähendamiste põhjuste äranäitamisega ja viidetega õigusnormidele), siis ettekirjutuses neid ei korratud.

7

Vastustaja möönab, et kaebajat ei teavitatud pinna vähenemisest 0,48 ha võrra (võrreldes kontrollaktist kaebajale teadaoleva 9,47 ha-ga). Nagu eespool selgitatud, vähenes kohapeal mõõdetud pind hiljem mõõtejoone töötlemise tulemusena EAGIS programmis 8,99 ha-le, mis kajastub „eriolukorras nr 13-20/67”. Kaebajale on jäänud kahjuks teatavaks tegemata ka peadirektori 16.03.2007.a käskkiri nr 1-3.13-3/12.

Seetõttu on mõistetav, et kaebaja tõlgendas ebaadekvaatselt ettekirjutuse sisu ja et talle jäi selgusetuks, millest kujunes nõudesumma 41 774,48 krooni, kuna ettekirjutuses toodud liitmistehtest (36 906,28 + 3651,15 + 1217,05) ei ole võimalik aru saada ilma selle aluseks oleva käskkirja nr 1-3.13-3/12 sisu teadmata.

Vastustaja on seisukohal, et eeltoodu näitab, et toetussummad ja tagasinõutavad summad on saadud õigetel seaduslikel alustel ja arvutatud õigesti. See kummutab ka kaebaja eksliku arusaama nagu kohustaks PRIA ettekirjutusega kaebajat tagasi maksma raha toetuse eest, mida ta kaebajale kunagi ei maksnudki.

Eeltoodu alusel leiab PRIA, et vaidlustatud haldusaktid- PRIA peadirektori 11.04.2007.a käskkiri nr 1-3.13-3/13 ja 24.04.2007.a ettekirjutus nr 13-9/48 - on sisult õiguspärased, kuid eksitud on menetlusnõuete vastu. Samas ei võinud menetlusnõuete rikkumised antud juhul kuidagi mõjutada asja otsustamist. Asi oleks otsustatud samamoodi ka siis, kui menetlusnormide rikkumisi poleks aset leidnud.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Eelnevatest põhjendustest tulenevalt leiab vastustaja, et vaidlustatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti haldusaktide tühistamist ei saa nõuda.

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet palub jätta Ilse-Viktoria Ranniku kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kaebuse esitaja ja vastustaja on põllumajandusmaa metsastamise toetusest tulenevas avalik-õiguslikus suhtes, milles tekkinud vaidluse lahendajaks on HKMS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt halduskohus. Kaebus on esitatud tähtaegselt ja tegemist on lubatava kaebusega. HKMS § 9 lõige 1 sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleva vaidluse puhul ei sätesta seadus teistsugust kohtusse pöördumise tähtaega. Kaebus on kaebuse esitaja poolt postiasutusele üle antud 17.05.2007.a (tl 14). Vaidlusalused haldusaktid on kaebuse esitajale teatavaks tehtud posti teel ja nähtuvalt tähitud kirja ümbrikul (tl 6) olevast templijäljendist on postisaadetis olnud kaebuse esitaja elukohajärgses postkontoris 18.04.2007.a. Seega on järgitud HKMS § 9 lõikes 1 sätestatud tähtaega. HKMS § 6 lõike 2 punkt 1 sätestab, et kaebuse või protestiga võib halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Seega

8 on kaebuse esitaja nõue ühe haldusakti osaliselt tühistamiseks ja teise haldusakti täielikult tühistamiseks kooskõlas HKMS § 6 lõike 2 punktis 1 sätestatuga.

HKMS § 7 lõige 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 26 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koostoimest tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva või vabadusi piirava haldusakti tühistamine.

Halduskohus, tutvunud kaebuse ja vastustaja vastusega kaebusele, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Halduskohus on seisukohal, et kuna vaidlusalused haldusaktid ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, tuleb kaebus HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata jätta. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on asjakohaselt osundanud ka HMS §-le 58, mis sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Halduskohus nõustub kaebuse esitaja ja vastustajaga, et vastustaja on vaidlusaluste haldusaktide andmisel rikkunud menetlusnõudeid haldusaktide ja dokumentide kaebuse esitajale teatavaks tegemisel ja haldusaktide andmise tinginud kaalutluste esitamisel, kuid kuna need rikkumised ei ole mõjutanud asja otsustamist, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata. PRIA peadirektori 11.04.2007.a käskkirja nr 1-3.13-3/13 (tl 9) puhul on tegemist õiguspärase haldusaktiga. Käskkiri ei ole õigusvastane motiivil, et toetusõigusliku põllu pindalana on fikseeritud 8,99 ha. 08.01.2007.a lisakontrolli aktiga nr 6 2006 (tl 45) on tõendatud, et kontrollimisel tuvastati taotlusele mittevastavus pinna osas ja taotleja poolt ettenäidatud piirides mõõdetuna tuvastati pinna suurusena 9,47 ha taotluses näidatud 10 ha asemel. Osundatuga on kummutatud kaebuse esitaja väide, et põllumassiivi nr 47254437278 kuuluva põllu pindala vähendamise asjaolusid, ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses väitnud, et ta metsastas põllumajandusmaad väljaspool temale kuuluvat katastriüksust. Seega oli vastustaja õigustatud toetusõigusliku pinna hulgast täiendavalt välja arvama 0,48 ha, kuna mõõdistamistulemuste töötlemisel mõõtmisfaili geoinfosüsteemi programmi EAGIS abil tuvastati, et kohapealse kontrolli käigus on kaebuse esitaja ettenäitamisel mõõdetud piirid osaliselt väljunud kaebuse esitajale kuuluva katastriüksuse tegelikest piiridest. Vastustaja on õigesti osundanud, et Määruse nr 1 § 3 lõige 1 välistab metsakultuuri rajamise toetuse maksmise taotleja omandis mitteoleva põllu eest. HMS § 56 lõike 1 kohaselt peab olema kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine kirjalikult põhjendatud.

9 Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlusaluses haldusaktis on viidatud dokumendile PRIA 14.02.2007.a eriolukord nr 13-20/67 (tl 47-50), mille tõttu on vastustaja motiivid kontrollitavad nii kohtu kui kaebuse esitaja poolt, vaatamata selle, et PRIA 14.02.2007.a eriolukord nr 13-20/67 väljastati kaebuse esitajale alles kohtumenetluse käigus. PRIA 24.04.2007.a ettekirjutus nr 13-9/48 (tl 10-11) ei ole vastuolus PRIA peadirektori 15.08.2005.a käskkirjaga nr 1-3.13-3/2 (tl 7), kuna käskkirjaga kohene 10% toetuse vähendamine ei kajastu ja sisaldu ettekirjutusega vähendatavas toetuses, sest esimesel juhul tingis toetuse vähendamise toetuse abil rajatud okaspuude kultuuris sisalduvate lehtpuude arvu nappus, teisel juhul aga metsastatud põllumajandusmaa tegeliku pindala erinevus kaebuse esitaja poolt taotlusel esitatud pindalast. Ettekirjutus ei ole õigusvastane ka motiivil, et ettekirjutuses ei ole välja toodud pindalade vahet, kuna ettekirjutuse eesmärgiks on enammakstud toetuse tagasi nõudmine. Pindalade vahe pidi olema kaebuse esitajale selge kõrvutades tema enda poolt esitatud taotluses toodud 10 ha-d ja vaidlusaluses PRIA peadirektori 11.04.2007.a käskkirjas nr 1-3.13-3/13 toodud 8,99 ha, mis aga tuvastati kaebuse esitaja osalusel 08.01.2007.a lisakontrolli aktis nr 6 2006 täpsustatuna PRIA 14.02.2007.a eriolukorras nr 13-20/67. PRIA peadirektori 16.03.2007.a käskkirja nr 1-3.13-3/12 (tl 53) punkt 1 on käsitletav soodustava haldusaktina, mille kaebuse esitajale teatavaks tegemata jätmine on kooskõlas HMS § 62 lõike 2 punktiga 1, mille kohaselt tehakse haldusakt kättetoimetamisega teatavaks käesoleva seaduse 1. peatüki 7. jaos sätestatud korras isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi. Kohus möönab, et käskkirja 2. punkti puhul on tegemist eelhaldusakti tunnustele vastava haldusaktiga, kuna HMS § 52 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). Kuna nimetatud käskkiri on selles osas eelhaldusaktiks PRIA 24.04.2007.a ettekirjutusele, mis on kaebuse esitajale teatavaks tehtud, siis ei saa ka see asjaolu tingida ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamist. Ettekirjutuse kohaselt tagasi maksmisele kuuluvad summad on kajastatud vastustaja poolt kohtule ja kaebuse esitajale esitatud haldusaktides, mille tõttu on ka tagasi maksmisele kuuluvad summad sisuliselt nii kohtu kui kaebuse esitaja poolt kontrollitavad ja ka õiged. HKMS § 92 lõike 1 alusel jäävad poolte menetluskulud seoses kaebuse rahuldamata jätmisega nende endi kanda, kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude kaebuse esitajalt välja mõistmist.

Roby Koik Kohtunik