2-07-16678/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Sirje Õunpuu

Kohtuotsuse tegemise aeg

07. september 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-07-16678 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu elatise nõudes

Menetlusosalised Hageja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx). Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista xxx elatis 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni igakuiselt laste xxx (sünd xxx) ja xxx (sünd xxx) ülalpidamiseks alates 07.09.2007. a. kuni xxx. a ja sealt edasi 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni xxx. a xxx kasuks.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele osas, mille alusel on kostja xxx kohustatud tasuma xxx kasuks igakuiselt elatist alates 07.09.2007. a. Perioodi 27.04.2007. a kuni 07.09.2007. a eest tasumisele kuuluva elatise osas kuulub otsus täitmisele alates jõustumisest.

Kohtukulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Hageja nõue ja põhjendused

Pooltel on sündinud xxx a poeg xxx ja xxx. a poeg xxx. Poolte suhted on jahenenud, kostja lapsi regulaarselt ei toeta. Hageja töötab laeval ja tal on sissetulek 9 kuul aastas. Kulutused lastele kasvavad iga päevaga, hageja kindlustab laste ülalpidamise summas 5000 krooni. Hageja on seisukohal, et abielu kostjaga tuleb ilmselt lahutada, mis toob kaasa uue elamispinna otsimise vajadusega ja sellega seonduvalt täiendavad kulud. Et kostja maksab kommunaalmakseid ja lasteaiamaksu, on kostja vaba voli, hageja on valmis maksete jagamiseks. Hageja nõuab kumalegi lapsele igakuise elatise 2500 krooni ja mitte vähem kui seaduses ettenähtud minimaalse elatise väljamõistmist. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Kostja peab üleval nii lapsi kui hagejat, samuti on toetanud hageja vanemaid. Hageja ei maksa ühtegi kommunaalmakset ega vajalikku kulu, kõike vajalikku maksab kostja oma kontolt. Hageja kulutab oma raha oma isiklikele vajadustele, vahel ostnud midagi ka lastele ja andnud kostja emale raha laste toitmiseks. Kostja on ostnud vanemale pojale vajalikku ravimit ning ostnud lastele arvuti. Kostja töötab Soomes ehitajana, pärast Soomes elamise kulude ja Eestisse sõitmise kulude mahaarvamist jääb kostjale sissetulekust igakuiselt u 10 000 krooni, mis kulub pere vajadusteks. Hagi on alusetu, tõendamata ja elatise väljamõistmiseks ei ole mingit vajadust. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtu põhjendused ja järeldus

Perekonnaseaduse (PeS) § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 sätestab, et kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on esitanud laste ülalpidamiseks vajaliku elatise nõude summas kokku minimaalselt 3600 krooni ning on teadlik asjaolust, et vanematel on võrdne laste ülalpidamiskohustus.

Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et laste ülalpidamiseks kulub kokku vähemalt 7200 krooni ning tema kohustus on tasuda ülalpidamiskulusid vähemalt 3600 krooni ulatuses. Samuti puudub poolte vahel vaidlus asjaolu üle, et mõlemad vanemad on võimelised laste ülalpidamises osalema, neil on selleks valmisolek ja piisavad võimalused. Pooltel puudub vaidlus ka asjaolu üle, et kostja töötab Soomes, seega elavad lapsed hagejaga, kes korraldab laste igapäevast ülalpidamist ning nende eest hoolitsemist. Asjaolu, et laste eest hoolitsemisel osaleb ka kostja ema, ei vabasta hagejat laste igapäevaste vajaduste rahuldamise kohustusest, milleks ta vajab regulaarset fikseeritud sissetulekut.

Asjaolu, et ka hageja on viibinud talvekuudel kestvalt tööl ning laste eest on faktiliselt hoolitsenud peamiselt kostja ema, ei oma asjas tähtsust, kuna hageja eemalviibimine lastest on harvem kui kostja eemalviibimine. Kostja leiab, et elatise väljamõistmiseks puudub alus, kuna ta peab lapsi vabatahtlikult üleval, samuti toetab hagejat ja tema vanemaid. Kohus on seisukohal, et kostja poolt hageja ja hageja vanemate materiaalne toetamine ei puutu laste ülalpidamiskulude üle peetavasse vaidlusesse. Ka laste ülalpidamises osalemine ei välista iseenesest elatise nõude rahuldamist.

Kohus rahuldab elatise nõude kui asjaoludest nähtub, et kostja osalemine laste ülalpidamises on olnud ebapiisav või ebaregulaarne. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on poegade Karl ja Gerth seonduvalt tasunud regulaarselt üksnes xxx lasteaiamaksu summas u 200 krooni kuus. Teiste otseselt lastega seotud summade tasumist kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Pangakontolt nähtuvalt on kostja tasunud ebaregulaarselt selgitusega „alimendid“ summasid ka hageja arvele, kuid kostja vastuse kohaselt ei ole ta nende ülekannetega siiski mõelnud summasid konkreetselt laste ülalpidamiseks elatisena perekonnaseaduse mõttes.

Seega ei ole kohtumenetluses tõendanud, et ta osaleks laste ülalpidamises regulaarselt ja piisavalt ning esineb alus hageja nõutud elatise väljamõistmiseks seaduses ettenähtud minimaalmääras, milleks on kummagi lapse ülalpidamiseks 1800 krooni kuus. Väljamõistetav elatis tagab hagejale võimaluse arvestada laste igapäevase ülalpidamise korraldamisel konkreetsete ja regulaarsete summadega ning tagab laste igapäevaseks eluks hädavajalike kulude kandmise ning vastab hageja nõudele. Juhul kui pooltel on võimalik osaleda laste ülalpidamises suuremas määras kui kokku 7200 krooni (kummagi lapse jaoks 3600 krooni), siis on neil selleks jätkuvalt võimalus.

Kohtuotsusega elatise väljamõistmine ei või muuta laste faktilist elukorraldust ja nende ülalpidamist halvemuse suunas, mõlemal vanemal on vastavalt PeS § 50 nii õigus kui kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt kuulutab kohus elatise väljamaksmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus asub seisukohale, et otsus tuleb kuulutada viivitamatult täidetavaks alates kohtuotsuse kuulutamisest 07.09.2007. a tasumisele kuuluva elatise osas. Ülejäänud osas muutub otsus täidetavaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Sirje Õunpuu /allkiri/ Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 26.05.2008 Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2008.a. kohtuotsuse jõustumisega järgmise resolutsiooniga:

1.Täiendada Harju Maakohtu 7.septembri 2007.a otuse resolutsiooni p 2. lausega 2, märkides, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ülejäänud osas jätta otsuse muutmata.

2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Väljavõte õige:

A. Reiman nooremreferent