2-06-33986/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Geete Lahi

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. september 2007.a, kell 14.00 Narva kohtumaja kantselei Kohtuasja number 2-06-33986

Kohtuasi M K hagi S K vastu elatise maksmise lõpetamises ja võlgnevuse maksmisest vabastamises Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M K Kostja S K Asja läbivaatamise kuupäev 11.09.2007.a

Istungil osalenud isikud Hageja M K Kostja S K

RESOLUTSIOON

M K hagi S K vastu elatise maksmise lõpetamises ja võlgnevuse maksmisest vabastamises rahuldada õigeksvõtuotsusega.

Lõpetada alates 01.11.2006.a M K S K kasuks Narva Linnakohtu 16.01.2004.a otsusega väljamõistetud elatise maksmine.

Vabastada M K elatisraha võlgnevuse seisuga 31.10.2006.a (kaasaarvatud) summas 20 044 krooni maksmisest S K kasuks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-33986 kannab S K.

Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Asjaolud

13.11.2006.a esitas M K kohtule hagi S K vastu elatise maksmise lõpetamises ja võlgnevuse maksmisest vabastamises.

Hageja palus lõpetada elatise maksmine, mis mõisteti hagejalt S K kasuks välja 16.01.2004.a kohtuotsusega, vabastada hageja võlgnevuse tasumisest kostja kasuks summas 20 044 krooni ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud.

Kostja 21.12.2006.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele võttis hagi õigeks.

Kohtuistung

Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse juurde ja palub mõista kohtukulud välja kostjalt. Kostja võttis hagi õigeks, kuid ei nõustu kohtukulude väljamõistmisega.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas haginõuet kohtule esitatud avalduses ja kohtuistungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Hagi on õiguslikult põhjendatud PKS § 61 lg 6 p 3 ja 71 ning kuulub rahuldamisele. Narva Linnakohus 12.04.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2-376/04 tunnistas A K sünniaktis isa M K kohta tehtud kanne ebaõigeks. Seega on tuvastatud, et M K ei ole A K, kelle ülalpidamiseks mõisteti välja elatis, isa. Järelikult on põhjendatud lõpetada Narva Linnakohtu 16.01.2004 otsusega nr 2-1004/03 väljamõistetud elatise maksmist ning vabastada M K elatise võlgnevuse maksmisest.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kuni 01.01.2006.a kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 35 lg 1 p 1 järgi täitemenetlus lõpetatakse sissenõudja kirjalikul loobumisel oma nõudest ja muudel TMS § 35 lõikes 1 nimetatud alustel. TsMS § 35 lg 1 p 5 kohaselt menetluse saab lõpetada võlgniku poolt sellise

3 lahendi esitamisel, millega on sissenõudjalt võlgniku kasuks välja mõistetud summa ja see on võrdne või suurem võlgnikult sissenõudmisele kuuluvast summast.

Käesolevas asjas ei ole tegemist TsMS § 35 lg 1 p 5 nimetatud lahendiga.

Viru Maakohtu 12.04.2005.a kohtuotsus jõustus 23.04.2005.a ning S K pidi pöörduma kohtutäituri poole elatise sissenõudmise täitemenetluse lõpetamiseks. Kostja sõnul tema ema käis kohtutäituri juures ja kirjutas avalduse. S K isiklikult ei ole kirjutanud kohtutäiturile avaldust täitemenetluse lõpetamiseks. Ilma sissenõudja kirjaliku avalduseta ei saa kohtutäitur menetlust lõpetada. Seega sissenõudja tegevusetus põhjustas M K poolt hagi esitamiste.

Kohus leiab, et on põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 440 lg 1 ja 3, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 630 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 7.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik